Ajutise töövõimetuse hüvitised

K: 

1. Millal ja kuidas saab E-TVL-ga ajutise töövõimetuse hüvitist?

V: 

Töövabastuse perioodi lõppedes vormistab arst Teile elektroonilise töövõimetuslehe oma arvutis ja edastab selle haigekassa andmekogusse. Selleks, et haigekassa määraks ja maksaks töövõimetuslehe alusel hüvitist, peab tööandja töövõimetuslehe maksmiseks vajalikud andmed haigekassale esitama elektroonselt riigiportaalis www.eesti.ee. Palun teavitage oma tööandjat, et arst on väljastanud Teile töövõimetuslehe. Peale tööandjapoolsete andmete edastamist haigekassasse jõuab hüvitis Teie arvelduskontole paari tööpäeva jooksul. 

K: 

3. Kuidas makstakse ajutise töövõimetuse hüvitisi FIE-dele?

V: 

FIEdele maksab haigekassa ajutise töövõimetuse hüvitist alates 9. töövabastuse päevast. Kaheksa esimese töövabastuse päeva eest FIE-dele haigushüvitist ei maksta.

K: 

4. Mis juhtub, kui põhipuhkuse ajal kirjutab arst isikule töövõimetuslehe?

V: 

Töölepingu seaduse kohaselt on töötajal õigus puhkus katkestada, edasi lükata või enneaegselt lõpetada töötaja isikust tulenevatel olulistel põhjustel, eelkõige ajutise töövõimetuse, rasedus- ja sünnituspuhkuse või streigis osalemise tõttu.

Töötajal on õigus nõuda kasutamata jäänud puhkuseosa vahetult pärast puhkuse kasutamist takistava asjaolu äralangemist või poolte kokkuleppel muul ajal. Töötaja on kohustatud tööandjale teatama puhkuse kasutamist takistavast asjaolust esimesel võimalusel.

K: 

5.  Kuidas makstakse ajutise töövõimetuse hüvitist, kui töötaja haigestub tööst vabal vahetusel (näiteks summeeritud tööajaga töötaja, kellel on neli järjestikust puhkepäeva)?

V: 

Töövõimetusleht väljastatakse töötajale haiguse või vigastuse korral kalendripäevade alusel ning hüvitise maksmist ei saa siduda töötaja tööajakavaga.

K: 

6. Kuidas arvutatakse haigekassas ajutise töövõimetuse hüvitist?

V: 

Ajutise töövõimetuse hüvitist arvutatakse sotsiaalmaksuga maksustatud tulult. Makstav hüvitis arvutatakse eelneva kalendriaasta sotsiaalmaksu alusel, mille andmed saab haigekassa maksu- ja tolliametist.

Hüvitise summa saamiseks arvutatakse töötaja kalendripäeva keskmisest tulust hüvitise määr ning see korrutatakse hüvitamisele kuuluvate päevade arvuga. Hüvitiselt peetakse kinni ka tulumaks.

Ajutise töövõimetuse hüvitise maksmise kord sõltub töövõimetuslehe liigist ja põhjusest. Täpsemalt saab hüvitise määramise ja maksmise korrast lugeda hüvitiste lehelt.

K: 

7. Kuidas arvutatakse ajutise töövõimetuse hüvitist, kui eelmisel aastal tulu puudus?

V: 

Kui eelmisel kalendriaastal sotsiaalmaksuga maksustatav tulu puudus, arvutatakse hüvitis alampalgalt. Lisainfot selle kohta saab haigekassa kodulehelt.

K: 

8. Kui pikk võib olla ajutise töövõimetuse hüvitise väljamaksmise periood?

V: 

Väljamaksmise periood võib olla kuni 30 kalendripäeva.

K: 

9. Millisest kuupäevast hakkab haigekassa lugema 30-päevast perioodi (aeg, mil hüvitis tuleb kindlustatule välja maksta)? 

V: 

Haigekassa maksab ajutise töövõimetuse hüvitise välja 30 kalendripäeva jooksul alates päevast, kui kindlustatud isiku tööandja on teinud nõuetekohased kanded elektroonilisele töövõimetuslehele või kui paberil töövõimetuslehe puhul on nõuetekohaselt vormistatud dokumendid laekunud haigekassasse.

K: 

10. Mida teha, kui ma ei näe riigiportaalis oma töövõimetuslehte?

V: 

Palun võtke ühendust töövõimetuslehe välja kirjutanud arstiga.

K: 

11. Kui kiiresti peab tööandja hüvitise üle kandma pärast töövõimetuslehe esitamist talle?

V: 

Tööandja peab maksma haigushüvitise välja palgapäeval, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul alates nõuetekohaselt vormistatud haiguslehe esitamisest tööandjale.

K: 

12. Mida tähendab isiku töövõimetuslehe staatus „arsti poolt edastatud“ portaalis www.eesti.ee (EE)

V: 

Märge „arsti poolt edastatud“ tähendab, et arst on patsiendi haiguslehe haigekassa süsteemi edastanud, aga tööanjda ei ole veel teinud omapoolset kannet töövõimetuslehele. Teavitage palun oma tööandjat töövõimetuslehe lõpetamisest vastavalt omavahelisele kokkuleppele kas suuliselt või kirjalikult. 

K: 

13. Kas ajutise töövõimetuse hüvitist saab kanda ka teise isiku pangaarvele? Mida selleks tegema peab?

V: 

Arvelduskonto andmeid on võimalik muuta:

  • Riigiportaali eesti.ee (EE) vahendusel teenuses "Minu arvelduskonto ja andmed haigekassas".

  • Esitades haigekassale vastava avalduse kas paberkandjal haigekassa klienditeenindusbüroosse või saata digiallkirjaga avaldus aadressile info@haigekassa.ee.

K: 

14. Töötaja haigestus üks päev enne töölepingu lõppu. Kas tal on õigus saada ajutise töövõimetuse hüvitist?

V: 

Töösuhte ajal alanud töövõimetuslehe ning järglehed maksab haigekassa välja, olenemata sellest, et vahepeal töösuhe lõpeb. Tööandja kohustus maksta hüvitist alates neljandast päevast antud juhul ei kehti, kuna tööleping lõppes enne tööandja hüvitise maksmise perioodi.

K: 

15. Mida teha, kui mulle on väljastatud välisriigi arsti töövabastust tõendav dokument?

V: 

Välisriigi arstilt saadud paberil tõend esitage oma tööandjale, kes edastab selle koos vajalike lisadokumentidega haigekassasse.

K: 

16. Millise blanketi väljastab Eesti arst EL kodanikule, kes haigestus Eestis ja viibis ajutise töövõimetuse ajal siin, esitamiseks oma tööandjale ajutise töövõimetushüvitise saamiseks?

V: 

EL liikmesriigis kindlustatud patsientidele väljastatakse töövõimetuse kinnitamiseks vormid E115 ja E116, mis on olemas Euroopa Liidu blankettide lehel. Selleks tuleb võtta ühendust Eesti haigekassa Pärnu osakonna spetsialistidega telefonil 16 363 või e-posti aadressil anne.heinsoo@haigekassa.ee või eve.lilienthal@haigekassa.ee 

Digiretsept

K: 

1. Kui kaua kehtib digiretsept?

V: 

Digiretsept kehtib sama kaua nagu paberretsept ehk tavaline ühekordne retsept kuni 60 päeva, kolmekordne retsept kokku kuni 180 päeva ja narkootilise ravimi retsept maksimaalselt 14 päeva. Arstil on õigus retsepti pikkust piirata.

K: 

2. Kui kaua on paberretseptid veel käigus?

V: 

Paberretseptid ei kao käibelt, need on digiretseptiga samal ajal kasutusel.

K: 

3. Kui kiiresti pärast arsti juures käimist võin ma apteegist retsepti ostma minna?

V: 

Ravimit saab osta kohe, kui arst on digiretsepti koostanud ja kinnitanud.

K: 

4. Kuidas saab osta endale digiretseptiga ravimit?

V: 

Ravimit saab osta apteegist kohe pärast seda, kui arst on digiretsepti koostanud ja kinnitanud.
Ravimi väljaostjal peab kaasas olema isikut tõendav dokument (ID-kaart, juhiluba või pass). Apteeker leiab retseptikeskusest õige retsepti üles patsiendi isikukoodi abil.

K: 

5. Kas ja kuidas saab teisele inimesele väljastatud digiretseptiga apteegist ravimeid osta?

V: 

Kui retsept on avalik või volitatud, siis peab teine inimene ütlema patsiendi isikukoodi ja esitama enda isikut tõendava dokumendi. Mitme retsepti korral on hea, kui teatakse ka ravimi nime, väljakirjutamise kuupäeva, arsti nime või eriala.

K: 

6. Kas digiretseptina kirjutatud ravimi kogust saab välja osta osadena?

V: 

Digiretsepti alusel saab ravimit osta ainult üks kord. Vajadusel on võimalik osta väiksem kogus, kui retseptile on kirjutatud.
Välja ostmata ravimikogust ei saa hiljem sama retsepti alusel enam osta. Arst peab selleks kirjutama uue retsepti.

K: 

7. Kuidas on võimalik näha oma digiretsepte?

V: 

Kõiki oma digiretsepte näeb riigiportaalis eesti.ee. 
Sealt on võimalik näha ka seda, kas ravim on välja ostmata või juba välja ostetud. Kui riigiportaali kasutamise võimalus puudub või pole ID-kaarti, saab retseptide kohta infot ka oma perearstilt, kes näeb kõiki patsiendile välja kirjutatud digiretsepte.

K: 

8. Kas ja kus on võimalik näha lapsevanemal oma lapse digiretsepte?

V: 

Infot enda ja oma laste digiretseptide kohta saab näha riigiportaalis www.eesti.ee.  Lapsevanem saab lapse digiretsepte vaadata logides riigiportaali sisse lapse ID-kaardiga.

K: 

9. Kes näevad isikule välja kirjutatud retsepte?

V: 

Arstid ja apteekrid näevad väljakirjutatud retsepte, kusjuures igast vaatamisest jääb jälg. Inimene saab riigiportaalis www.eesti.ee tutvuda, kes ja millal ta andmeid on vaadanud.

K: 

10. Kas digiretsepti on võimalik tühistada?

V: 

Arst saab vajaduse selgitamisel tühistada ainult tema enda väljakirjutatud retsepti.

K: 

11. Kui süsteemi rikke tõttu ei saa patsient osta ning apteeker müüa digiretsepti alusel vajalikku ravimit, siis kuidas olukord lahendada?

V: 

Apteeker saab probleemide korral väljastada ravimeid spetsiaalselt loodud operaatoriteenuse abil.

K: 

12. Mida teha, kui tundub, et apteeker on müünud ravimi vale soodusmääraga?

V: 

Kõigepealt tasub küsida selgitust apteegist. Vajadusel võib täiendava info saamiseks esitada allkirjastatud avalduse koos ravimi ostutšekiga haigekassale. Kui apteeker on patsiendi kahjuks eksinud, hüvitab haigekassa tekkinud kahju seadusest tulenevas määras.

K: 

13. Kas arst saab digiretsepti asemel ka paberretsepti väljastada?

V: 

Paberretsepti saab välja kirjutada erandolukordades, näiteks koduvisiitidel või elektrikatkestuste ajal. Ka juhul, kui digiretsepti ei ole otstarbekas koostada, saab arst väljastada paberretsepti.

K: 

14. Kas digiretseptiga saab ravimeid osta ka mujal Euroopas?

V: 

Välismaal digiretseptiga ravimeid osta ei saa. Arst väljastab patsiendile, kes plaanib välisreisile minekut ning soovib osta retseptiravimeid välismaal viibimise ajal, paberretsepti.

Euroopa Liit

K: 

1. Kuidas saada endale Euroopa ravikindlustuskaarti?

V: 

Euroopa ravikindlustuskaarti on võimalik tellida endale portaalist www.eesti.ee, esitada taotlus haigekassa piirkondlikku klienditeenindusbüroosse või saata see haigekassasse posti teel kas lihtkirjana või digiallkirjastatuna e-posti teel.

K: 

2. Kes saab Euroopa ravikindlustuskaarti taotleda?

V: 

Euroopa ravikindlustuskaarti saab taotleda vähemalt 15-aastane inimene passi või ID-kaardi alusel. Lapsevanem või lapse esindaja saab kaarti taotleda kuni tema 19. eluaastani.

K: 

3. Kas on võimalik juba tellitud Euroopa ravikindlustuskaardi avalduses ümber muuta postiaadressi, kuhu kaart edastada?

V: 

Kui ravikindlustuskaart on juba tellitud, ei ole paraku aadressi, kuhu kaart saadetakse, enam tagantjärele võimalik muuta.

Kui tellida kaart riigiportaali www.eesti.ee kaudu, on vaja enne taotlemist kontrollida seal oma aadress üle. Kaart saadetakse portaalis märgitud aadressile. Kui tellida ravikindlustuskaart muude kanalite kaudu, saadetakse see aadressile, mis on märgitud taotlusele.

K: 

4. Kas Eesti kodanik, kes töötab EL-i liikmesriigis, saab taotleda Eestist Euroopa ravikindlustuskaarti?

V: 

Kaardi väljastab isikule tema kindlustajariik (riik, kuhu isiku maksud laekuvad). Isik saab olla kindlustatud ainult ühes liikmesriigis. Kui Te töötate mitmes liikmesriigis, siis peaksite oma kindlustajariigi määramiseks pöörduma sotsiaalkindlustusameti poole.

Kui Teie maksud laekuvad Eestisse ning olete siin töötajana ravikindlustatud, on Teil võimalus taotleda Euroopa ravikindlustuskaarti Eesti haigekassast. Ravikindlustuse juures ei ole oluline kodakondsus.

K: 

5. Inimene kaotas ära Euroopa ravikindlustuskaardi, riigiportaalist www.eesti.ee uut kaarti tellida aga ei õnnestu – portaal annab teate kehtiva kaardi olemasolust. Kuidas saada uut ravikindlustuskaarti?

V: 

Uue ravikindlustuskaardi tellimiseks tuleb eelmine tühistada, helistades haigekassa infotelefonile 16 363. Seejärel saab riigiportaalist tellida uue kaardi. Kaardi taotluse saab ka ise tuua haigekassa klienditeenindusbüroosse, saata selle postiga või digitaalselt allkirjastatuna e-posti teel. Taotlus on kättesaadav haigekassa kodulehel.

K: 

6. Kui Euroopa ravikindlustuskaardi kehtivusaeg hakkab läbi saama, siis kas uue kaardi saamiseks peab tegema uue taotluse või saab selle juba olemasoleva kaardi alusel?

V: 

Uue Euroopa ravikindlustuskaardi saamiseks tuleb esitada siiski uus taotlus. Uue kaardi saab tellida kuu aega enne vana kaardi kehtivuse lõppu.

K: 

7. Kui kiiresti on võimalik Euroopa ravikindlustuskaart kätte saada ning kui kaua see kehtib?

V: 

Kui tellida Euroopa ravikindlustuskaart haigekassa büroosse, saab selle kätte 7-10 päeva pärast. Tellides kaardi endale postiga koju, jõuab see kohale veidi kiiremini.

Euroopa ravikindlustuskaart kehtib kolm aastat, kui inimene on ravikindlustatud. Alla 19-aastastele väljastatakse kaart kehtivusajaga viis aastat.

K: 

8. Kas vajaminev arstabi on kehtiva Euroopa ravikindlustuskaardiga välisriigis tasuta?

V: 

Vajaminev arstiabi ei ole tasuta – maksta tuleb patsiendi omavastutustasud (visiiditasu, voodipäevatasu jne) asukohamaal kehtivate tariifide järgi. Neid patsiendile hiljem ei korvata. Samuti ei kata Euroopa ravikindlustuskaart riikidevahelise transpordi kulusid.

K: 

9. Õpilane asub üheks semestriks õppima õpilasvahetusprogrammi kaudu väljapoole Euroopa Liitu. Kuidas ta saab ravikindlustuse?

V: 

Eestis kehtib tal ravikindlustus, kuna õpilasvahetusprogrammi korral jääb ta oma kooli nimekirja edasi. Kuid kuna Euroopa ravikindlustuskaart ei kehti väljaspool Euroopa Liitu, tuleb tal pöörduda erakindlustusfirmasse ning osta selleks perioodiks endale reisikindlustus koos tervisekindlustusega.

K: 

10. Üliõpilane asub õppima Euroopa Liidu ühte kõrgkooli. Kas tema ravikindlustus Eestis katkeb? Kuidas ta saaks ravikindlustuse seal riigis õppides?

V: 

Üliõpilased (ka õpilased), kes suunduvad õppima välismaale, peavad ravikindlustuse jätkamiseks Eestis esitama haigekassale välismaa kooli tõendi. Tõend peab sisaldama järgmisi andmeid: õpilase isikukood, ees- ja perenimi, õppeasutuse andmed, õppeaja kestus.

Selleks, et saada Euroopa Liidu liikmesriigis vajadusel ka arstiabi, tuleb Eestis taotleda endale Euroopa ravikindlustuskaart. See annab võimaluse saada vajaminevat arstiabi välisriigis võrdsetel tingimustel sealsete kindlustatutega.

Ravikindlustus vormistatakse õpilasele maksimaalselt 12 kuuks. Seetõttu tuleb haigekassasse toimetada igal õppeaastal uus välismaal õppimist tõendav dokument. 

K: 

11. Kuidas saab ravikindlustuse Eesti kodanik, kes asub tööle Euroopa Liidu liikmesriiki?

V: 

Kui Eesti kodanik asub Euroopa Liidu liikmesriiki tööle ning tema eest tasutakse selles riigis maksud, saab ta seal töötades ka ravikindlustuse. Eestis aga ei tohi tal samal ajal kehtivat kindlustust olla.

K: 

12. Kui isik töötab mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis, siis millises riigis saab ta ravikindlustuse?

V: 

Kui isik töötab mitmes EL-i liikmesriigis, siis saab ta ravikindlustuse selles riigis, kus tema eest makstakse sotsiaalmaksu.

K: 

13. Kas EL-i liikmesriigis töötava isiku ülalpeetav abikaasa, kellel ei ole ravikindlustust, saab selle vormistada?

V: 

Selleks peab EL-i liikmesriigis töötav isik pöörduma selle riigi pädeva asutuse poole, kus ta töötab ning küsima sealt vastavat vormi.

K: 

14. Kas välismaalasel, kes on Eesti firmas töölepingu alusel tööl, kehtib ravikindlustus samadel tingimustel kui Eesti kodanikul?

V: 

Kui isik asub tööle tavakorras töölepingu alusel ning tema eest hakatakse sotsiaalmaksu tasuma Eestisse, siis tuleb tööandjal ta ka Eesti haigekassas arvele võtta. Selleks peaks isikul olema Eesti isikukood ning tal ei tohi olla ravikindlustust mõnes teises EL-i riigis.

K: 

15. Millest peaks alustama ja milliseid pabereid esitama haigekassale, kui soovitakse minna välismaale eriarsti konsultatsioonile? Kas haigekassa hüvitab kõik kulud?

V: 

Välisriiki ravile suunamiseks peab haigekassale esitama taotluse, millele oleks hea lisada võimalusel ka arstliku konsiiliumi otsus ning väljavõte haigusloost. Arstliku konsiiliumi otsuse saamiseks tuleb pöörduda raviarsti poole, kes selle koostab. Otsuseta taotluseid menetletakse kauem, kuna siis tuleb haigekassal endal pöörduda isiku raviarsti poole palvega kutsuda kokku konsiilium.

Haigekassa katab vaid loa saanud inimeste ravikulud. Kui inimene esitab hüvitamise taotluse või raviarve hiljem, ilma eelneva kokkuleppeta, siis haigekassa ravikulusid ei korva.

K: 

16. Kavas on taotleda plaanilist ravi välismaal - vajalikud tõendid (konsiiliumi otsus jm) on selleks olemas. Operatsiooni on vaja teha kiiresti, kuid taotluse menetlemise keskmine aeg on 30 päeva. Kuidas selles olukorras käituda - kas erandkorras vaadeldakse taotlusi kiiremini?

V: 

Taotluse peaks võimalikult kiiresti haigekassale esitama. Kindlasti kiirendab dokumentide menetlemist arstide konsiiliumi otsus.

K: 

17. Endisele Eesti kindlustatule oli määratud operatsiooni aeg. Kas nüüd, mil isik on kindlustatud teises riigis, on operatsioon Eestis talle tasuline?

V: 

Eestis saab ta tasuta vaid vajaminevat arstiabi, plaaniline operatsioon on tasuline. Hüvitamise võimaluste kohta saab ta küsida infot oma kindlustajariigist, kus ta peaks ka tasuta uue operatsiooni aja saama. Sel juhul tuleb tal kindlustajariigis uuesti arsti juurde pöörduda.

K: 

18. Kui naine on ennast alaliselt sisse kirjutanud EL-i liikmesriiki ja lapseootel, siis kas tal on Eesti riigi kodanikuna õigus saada seal ravikindlustust? Arsti juures käia ja sünnitada soovib naine aga Eestis.

V: 

Kui inimene asub alaliselt elama EL-i liikmesriiki, peaks tal olema ka selle riigi ravikindlustus. Eestis viibides saab ta vajaminevat arstiabi kindlustajariigi väljastatud Euroopa ravikindlustuskaardi alusel. Isik ei saa olla kindlustatud kahes liikmesriigis korraga.

Raseduse ja sünnitusega kaasnevad kulud loetakse vajaminevaks arstiabiks juhul, kui teise riiki mineku ainsaks eesmärgiks ei ole sünnitus. Erandina käsitletakse naisi, kes lähevad teise riiki sünnitama perekondlikel põhjustel (abikaasa või vanemad elavad teises liikmesriigis). Sellisel juhul loetakse sünnitusega kaasnevat arstiabi vajaminevaks arstiabiks, mida osutatakse Euroopa ravikindlustuskaardi alusel. Seega saab naine Eestis sünnitada võrdsetel tingimustel Eesti haigekassas kindlustatud isikutega, kui tal on kaasas kehtiv elukohariigis väljastatud Euroopa ravikindlustuskaart.

K: 

19. Kas Eesti kodanik, kes hetkel elab ja töötab välismaal ning on rase, saab Eestisse tulles teha tasuta uuringuid? Ravikindlustus Eestis ei kehti juba ammu, kuna maksud laekuvad teise riiki.

V: 

Kuna uuringud ei ole vajaminev arstiabi ja Eestis ravikindlustus puudub, ei saa ka tasuta uuringuid teha.

K: 

20. Eesti kodanik soovib võtta oma pensionärist ema endaga kaasa Soome elama. Kas emal on õigus Soomes ravikindlustusele n-ö täies mahus või peab ta mingi osa ravist (vajadusel) ise kinni maksma?

V: 

Kui Eesti pensionär saab Eestist pensioni, peab ta Soome elama asudes taotlema Eesti haigekassast kaasa vormikohase tõendi E121 (avalduse vorm). Pärast selle registreerimist uues elukohariigis tekib tal õigus igasugusele arstiabile võrdselt teiste selle riigi pensionäridega.

K: 

21. Kuidas saada Eesti haigekassast vormi E106?

V: 

Kui tegemist on lähetatud tööaja või mitmes riigis töötava isikuga, siis esmalt tuleb esitada sotsiaalkindlustusametile avaldus vormikohase tõendi A1 saamiseks ning seejärel teha haigekassale avaldus vormi E106 saamiseks. Haigekassa lähtub vormi E106 väljastamisel vormile A1 märgitud teabest.

Kui kõik vajalik info (lähetuse kestus on pikem kui 6 kuud) on olemas, saab haigekassa väljastada vormi E106, mis annab inimesele õiguse registreerida end lähetusriigi ravikindlustussüsteemi. Vorm E106 saadetakse tööandjale, kui ei ole teisiti kokku lepitud.

Lisaks lähetatud töötajale saavad vormi E106 tellida piirialatöötaja ja alla 3-aastast last kasvatav isik, kelle tööleping on peatatud. Ka nemad peavad esitama haigekassale avalduse.

K: 

22. Kuidas saada haigekassast vormi E104?

V: 

Vorm E104 väljastatakse inimesele vastava avalduse alusel. Kõigepealt peaks olema lõpetatud ravikindlustus Eestis. Vastavalt rahvastikuregistri seadusele tuleb teise EL-i liikmesriiki elama asudes teavitada oma uuest elukohast ka rahvastikuregistrit, enne haigekassas kindlustust lõpetada ei saa.

Vorm E104 tõendabki, et ravikindlustus Eestis on lõppenud. Avaldus tõendi saamiseks. Täidetud avalduse saab tuua haigekassa klienditeenindusbüroosse, saata haigekassa piirkondlikku osakonda postiga või digitaalselt allkirjastatuna e-posti teel.

Haigusleht ja -hüvitis

K: 

1. Mitu päeva aastas võib olla haiguslehel?

 

V: 

Haiguslehel on piirang ainult hüvitise maksmise perioodil, mitte lehe kestusel. Arst saab vajadusel väljastada töövõimetuslehe ka pikemaks ajaks kui hüvitise maksmise periood.

Järjest on kindlustatud isikul õigus haiguse või vigastuse korral saada hüvitist kuni haiguslehel märgitud töövõime taastumise päevani, kuid mitte rohkem kui 240 järjestikust kalendripäeva tuberkuloosi või 182 järjestikust kalendripäeva mõne muu haiguse korral kalendriaastas. Kalendriaastas kindlustatud isikule kokku makstavate päevade piirangut ei ole.

K: 

2. Miks haigekassa ei hüvita kindlustatu haigestumisel alla 9-päevast haiguslehte?

V: 

Kindlustatule ei hüvitata haiguslehe esimest kolme päeva. 
Haiguslehe 4.–8. päevani maksab töötajale hüvitist tema tööandja.
Alates 9. päevast maksab hüvitist haigekassa.

K: 

3. Millal hüvitab haigekassa alla 9-päevase haiguslehe?

V: 

Haigekassa maksab hüvitist haiguslehe teisest päevast alates neil juhtudel, kus haiguslehe põhjusteks on:

• kutsehaigus,
• tööõnnetus,
• tööõnnetus liikluses,
• tööõnnetuse tagajärjel tekkinud tüsistus/haigestumine,
• vigastus riigi või ühiskonna huvide kaitsmisel ja kuriteo tõkestamisel,
• kergemale tööle üleviimine.

K: 

4. Kuidas makstakse haigushüvitist töötavale töövõimetuspensionärile?

V: 

Alates 01.07.2016 kehtivad töövõimetuspensioni saavatele töötavatele inimestele hüvitise maksmisel tavareeglid. 

Kehtetuks muutus Ravikindlustuse seaduse § 57 lõige 6, mille kohaselt oli töövõimetuspensioni saaval töötaval inimesel, kes oli haiguslehel haiguse või vigastuse tõttu, mille pärast määrati talle töövõimetuspension, õigus saada haigushüvitist ühe haiguse korral järjest kuni 60 kalendripäeva eest ja kokku kalendriaastas kuni 90 kalendripäeva eest. 

K: 

5. Töötaja jäi puhkuse ajal haiguslehele, millest teatas tööandjale alles puhkuselt naastes. Kas töötajal on õigus saada haigushüvitist? Kuidas peab käituma tööandja?

V: 

Kui töötaja teatab tööandjale oma ajutisest töövõimetusest esimesel võimalusel ja poolte kokkuleppel puhkus katkestatakse, lükatakse edasi või lõpetatakse enne tähtaja lõppu, siis sellisel juhul on tal õigus saada haigushüvitist. Kui töötaja seda ei tee, ei ole tal õigust hüvitist saada.

K: 

6. Inimene käib vahetustega tööl ja haigestus reede õhtul. Laupäeval ta tööle ei läinud. Kuna perearst laupäeval ei tööta, ei saanud inimene ka tema juurde visiidile minna. Esmaspäeval arsti juurde minnes selgus aga, et arst ei saa anda haiguslehte laupäevast alates. Miks?

V: 

Arst saab töövõimetuslehe avada pärast seda, kui on patsiendi läbi vaadanud ja haigestumise tuvastanud. Nädalavahetusel perearst haiguslehte alustada ei saa, sest perearstid ei tööta nädalavahetustel. Küll saab ta väljastada nädalavahetuse päevaga algava töövõimetuslehe juhul, kui patsient on pöördunud näiteks haigla valvetuppa või kutsunud kiirabi ja talle on antud sellekohane tõend. See tõend tuleb perearstile esitada kahe päeva jooksul.

Hambaravi- ja proteesihüvitised

K: 

1. Kas töövõimetuspensionäril on õigus saada hambaravihüvitist?

V: 

Töövõimetuspensionäril on õigus saada hambaravihüvitist. Seda maksab haigekassa igal kalendriaastal kuni 19,18 eurot. Samuti on töövõimetuspensionäril õigus saada proteesihüvitist. Seda maksab haigekassa kord kolme aasta jooksul kuni 255,65 eurot.
 

K: 

2. Millised dokumendid tuleb pensionäril esitada haigekassale proteesihüvitise saamiseks?

V: 

Avaldus hüvitise taotlemiseks tuleb haigekassale esitada ainult sel juhul, kui pensionär ei ole esitanud avaldust hambaproteesiteenuse tegijale, et saada proteesid kohe hüvitise limiidi võrra soodsamalt.

Proteesihüvitise saamiseks tuleb haigekassale esitada avaldus ning hambaravi eest tasumist tõendav dokument.

Dokumendid on võimalik saata haigekassasse posti teel või e-posti teel, saates allkirjastatud avaldus koos skanneeritud lisadokumentidega aadressil info@haigekassa.ee. Proteesihüvitise avaldus on kättesaadav blankettide lehel.

K: 

4. Kindlustatu käis hambaarsti juures paar kuud enne rasedust. Kas ta saab esitada nüüd haigekassale taotluse hambaravihüvitise saamiseks?

V: 

Rasedal on õigus hambaravihüvitisele sama kalendriaasta jooksul, mil rasedus tuvastati, kusjuures ravi võis olla toimunud ka enne rasedust.

K: 

5. Kas rase saab käia hambaid ravimas tasuta?

V: 

Hambaid tasuta ravida ei saa, küll aga saab rase taotleda haigekassast hambaravihüvitist kuni 28,77 eurot aastas.

K: 

6. Kas rase peab hambaravihüvitise taotlemiseks saatma koos avalduse ja maksekviitungiga ka arsti tõendi?

V: 

Haigekassasse peab kindlasti esitama  arsti või ämmaemanda poolt väljastatud dokumendi raseduse kohta. Lisaks on vaja hambaravihüvitise taotlemisel haigekassasse saata avaldus ja hambaravi eest tasumist tõendav dokument, mille on väljastanud hambaraviteenuse osutaja.

K: 

7. Naine kasvatab kolme last, kellest noorim saab peagi aastaseks. Kas tal on õigus saada hambaravihüvitist?

V: 

Naine saab kuni 28,77 euro suurust hambaravihüvitist taotleda terve kalendriaasta jooksul, mil tema laps sai 1-aastaseks.

K: 

8. Lapsel on vaja saada hambaravi. Hambaarst, keda laps külastas, ei ole haigekassa lepingupartner, mistõttu pidid vanemad tasuma lapse ravikulud. Arsti vahetada nad ei soovinud. Kas haigekassa hüvitab makstud arve alusel alaealise hambaravi?

V: 

Tasuta hambaravi saavad alla 19-aastased kindlustatud nendes raviasutustes, mis on haigekassa lepingupartnerid (lepingupartnerid on kirjas haigekassa kodulehel). Kui hambaarstil haigekassa lepingut ei ole, peavad vanemad ise lapse hambaravi eest tasuma ning haigekassa neid arveid ei hüvita.

K: 

9. Alla 19-aastane kindlustatu käib oma hambaid parandamas. Järgmisel kuul saab ta 19-aastaseks, visiidiaja hambaarstile sai ta aga alles kahe kuu pärast. Kas ta peab edaspidi hambaravi eest ise tasuma?

V: 

Hambaravi osutatakse tasuta ühe aasta jooksul pärast isiku 19-aastaseks saamist juhul, kui ravivajadus ilmnes viimase visiidi ajal enne 19-aastaseks saamist. Tasuta teenust saab sama hambaraviteenuse osutaja juures, kus ravivajadus tuvastati. Seega peaks ta saama tasuta ravi sama hambaarsti juures ka järgmisel korral, mil ta on juba 19-aastane.

Hambaravihüvitis alates 01.07.2017

K: 
  1. Millal muutub hambaravi hüvitise kord?
V: 

Uus mitterahaline hüvitis rakendub 1. juulist 2017. Enne juulikuud kehtib varasem hüvitiste maksmise kord, ning hüvitise saamiseks tuleb endiselt esitada avaldus.

K: 

2. Mis muutub seoses uue hambaravihüvitise korraga ?

V: 

Kõigile kindlustatud täiskasvanutele alates 19-eluaastast kehtib juulikuust alates mitterahaline hüvitis. Neile, kes juba varem said hambaravihüvitist (vanads- ja töövõimetuspensionärid, osalise või puuduva töövõimega inimesed, üle, 63-aastased, rasedad, alla 1-aastase lapse emad, suurenenud hambaravivajadusega isikud), muutub hüvitise summa ning nende hüvitis muutub samuti mitterahaliseks. 

K: 

3. Mida tähendab mitterahaline hüvitis?

V: 

See tähendab, et patsient ei pea enam hambaraviteenuse hüvitist ise taotlema ja dokumente haigekassale esitama. Uue süsteemi järgi toimub kogu arveldus hambaraviteenuse osutaja ehk hambaarsti ja haigekassa vahel. See tähendab, et juhul kui hambaarsti poolt osutatud teenusele kehtib mitterahaline hüvitis, arvestatakse haigekassa hüvitatud summa arvelt maha kohe maksmise hetkel. Tagantjärgi ei pea inimene haigekassale tagantjärele ühtegi kviitungit ega dokumenti esitama.

K: 

4. Kui suur on uus mitterahaline hüvitis?

V: 

Ravikindlustatud täiskasvanud saavad ühe aasta jooksul kuni 30 eurot hüvitist haigekassa poolt.  Need, kes juba praegu hüvitist saavad (vanadus-ja töövõimetuspensionärid, üle, 63-aastased, rasedad, alla 1-aastase lapse emad, suurenenud hambaravivajadusega isikud), saavad alates juulist 2017 aasta jooksul kuni 85 euro väärtuses hüvitist. 

K: 

5. Mida tähendab „suurenenud hambaravivajadusega isik“ ?

V: 

Suurenenud hambaravi vajadusega inimeste hambaravi teenused hüvitatakse aastas kuni 85 euro väärtuses. Suurenenud hambaravivajaduse määrab arst. Selle vajaduse võivad olla põhjustanud teatud haigused või raviprotseduurid. Näiteks osade kasvajate kirurgiline ja kiiritusravi, näo koljuluude traumade ravi, elundite siirdamine, pea-kaela põletike haiglaravi. 

K: 

6. Kuidas arvestatakse täiskasvanud hambaravihüvitise summat ja kui palju ma ise pean maksma?

V: 

Igale raviarvele, mis on alla 60 euro, kehtib 50% omaosalus ehk inimene maksab summast poole ja poole maksab haigekassa.

Näiteks, kui inimese raviarve on 50 eurot, siis tema tasub 50% omaosalust,  25 eurot, ja haigekassa hüvitab 25 eurot ehk ülejäänud 50% arve summast. Kuna hüvitise piirmäär aastas on 30 eurot, siis jääb sellel inimesel sel kalendriaastal veel kasutada 5 eurot.

Näiteks, kui inimese raviarve on 70 eurot, siis tasub haigekassa sellest 30 eurot (maksimaalne aastane hüvitis) ja inimese enda tasuda jääb 40 eurot. 

K: 

7. Kui ma olen rase, siis kuidas ma seda hambaarstile tõestan, et soodustust saada?

V: 

Kui perearst või ämmaemand kinnitab ja jälgib rasedust, siis edastab ta haigekassasse ka selle kohta andmed. Hüvitise saamise aluseks on naistearsti või ämmaemanda poolt haigekassase esitatud ravidokument raseduse kohta. Kui naine külastab erahaiglat või erakliinikut, kellel ei ole haigekassaga lepingut, tuleb eraldi avaldus ja rasedust tõendav dokument esitada haigekassasse. Kui oleme avalduse kätte saanud, on süsteemis andmed olemas raseduse kohta ning hambaarst näeb arve koostamisel, et kliendile kehtib suurem soodustus.   Avalduse saab täitmiseks alla laadida siit: https://www.haigekassa.ee/et/koik-blanketid

K: 

8. Kui ma olen pensionär, siis kuidas ma seda hambaarstile tõestan, et soodustust saada ?

V: 

Hambaarstile ei pea eraldi esitama dokumenti või avaldust pensionil olemise kohta. Haigekassal on see info juba olemas kindlustuse andmekogus ning haigekassa ja hambaarst saavad seda kontrollida. 

K: 

9. Kas hüvitis kehtib kindlate hambaravi teenuste puhul?

V: 

Jah, uus mitterahaline hüvitis kehtib esmavajalikele hambaravi teenustele. Kindlasti tasub hambaarsti käest küsida, kas need teenused, mida teile pakutakse, kuuluvad haigekassa paketti või mitte.

Need teenused on:

  • hambaarsti esmane või korduv vastuvõtt;
  • diagnostika (sh röntgenülesvõtted);
  • ravimi asetamine ja ajutise täidise paigaldamine;
  • püsiva täidise paigaldamine;
  • hamba eemaldamine;
  • mädakolde avamine ja ravimine;
  • juureravi;
  • igemealuse hambakivi eemaldamine kirurgiliselt;
  • tuimestus. 
K: 

10. Kui ma ei kasuta aasta jooksul oma hüvitise summat täielikult ära, kas ma saan selle juurde lisada järgmise aasta summale?

V: 

Ei, summat ei saa nii-öelda üle kanda järgmisesse aastasse. Julgustame kõiki vähemalt korra aastas hambaarsti külastama. 30 euro suurust hüvitist saab hästi kasutada hammaste kontrolliks. Nii saad ennetada suuremaid hambaauke ja muid probleeme hammastega, mis võivad hiljem tekitada valu või vajada keerulisemat ning kallimat protseduuri. 

K: 

11. Mis juhtub siis, kui mul on arve peal osad teenused mida haigekassa hüvitab ja osad mida haigekassa ei hüvita?

V: 

Nende teenuste eest, mida haigekassa ei hüvita, tasub inimene ise. Kindlasti tuleb enne hambaravi alustamist küsida hambaarsti käest, millised valitud teenustest on haigekassa paketis ning milliste eest tuleb täies mahus tasuda. 

K: 

12. Kas lapsed peavad ka hakkama hambaravi eest maksma?

V: 

Ei, alla 19-aastastele lastele on jätkuvalt haigekassa lepingupartnerite juures hambaravi tasuta.

K: 

13. Lapsel on vaja saada hambaravi. Hambaarst, keda laps külastas, ei ole haigekassa lepingupartner, mistõttu pidid vanemad tasuma lapse ravikulud. Arsti vahetada nad ei soovinud. Kas haigekassa hüvitab makstud arve alusel alaealise hambaravi?

V: 

Tasuta hambaravi saavad alla 19-aastased kindlustatud nendes raviasutustes, mis on haigekassa lepingupartnerid (lepingupartnerid on kirjas haigekassa kodulehel). Kui hambaarstil haigekassa lepingut ei ole, peavad vanemad ise lapse hambaravi eest tasuma ning haigekassa neid arveid ei hüvita.

K: 

14. Alla 19-aastane kindlustatu käib oma hambaid parandamas. Järgmisel kuul saab ta 19-aastaseks, visiidiaja hambaarstile sai ta aga alles kahe kuu pärast. Kas ta peab edaspidi hambaravi eest ise tasuma?

V: 

Hambaravi osutatakse tasuta ühe aasta jooksul pärast isiku 19-aastaseks saamist juhul, kui ravivajadus ilmnes viimase visiidi ajal enne 19-aastaseks saamist. Tasuta teenust saab sama hambaraviteenuse osutaja juures, kus ravivajadus tuvastati. Seega peaks ta saama tasuta ravi sama hambaarsti juures ka järgmisel korral, mil ta on juba 19-aastane.

K: 

15. Kas ja kuidas muutub hambaproteesi hüvitamine ?

V: 

Proteesihüvitis ei muutu enne 2018. aastat. Proteesihüvitist saab praegu ja tulevikus samas summas, kuni 255,65 eurot kolme aasta jooksul. Alates 1. jaanuarist 2018 muutub hüvitise vorm. Siis ei pea enam proteesihüvitise saamiseks avaldust tagantjärele esitama, vaid soodustus arvestatakse hambaarsti juures maksmise hetkel. 

K: 

16Kui mul tekib hambaarsti juures maksmisel küsimusi hüvitise kohta, siis kuhu saan pöörduda?

V: 

Võite alati helistada haigekassa klienditelefonile (+372) 669 6630, saata küsimuse allkirjastatuna aadressile info@haigekasse.ee või küsida infot meie klienditeenindustest.

K: 

17. Kui kaua saab esitada avaldusi hüvitise saamiseks hambaraviteenuste eest, mis on saadud enne 01.07.2017?

V: 

Enne 2017. aasta 1. juulit osutatud hambaraviteenuste eest makstakse täiskasvanute hambaraviteenuse hüvitis välja kuni 2017. aasta 30. juunini kehtinud ravikindlustuse seaduse redaktsiooni alusel juhul, kui avaldus hüvitise saamiseks on esitatud hiljemalt 2017. aasta 1. oktoobriks.

K: 

18. Kui esitada hambaravi arve peale 01.07.2017, kas sellisel juhul on hüvitis suurem, kui kuni 30.06.2017 kompenseeritav 19,18 eurot?

V: 

Hambaravihüvitis on seotud teenuse kuupäevaga, mitte avalduse esitamise kuupäevaga haigekassale. Alates 01.07.2017 tehtud kulutused hüvitatakse uute määrade alusel. Enne seaduse muudatust tehtud kulutused ei kuulu hüvitamisele uutes määrades.

K: 

19. Rase on tasunud jaanuaris 2017 hambaravi teenuse eest 50 eurot. Haigekassa hüvitas esitatud avalduse alusel 28,77 eurot. Kui suur on rasedale makstav hüvitis 2017. a. II poolaastal?

V: 

Kui rase või alla 1-aastase lapse ema on saanud 2017.a I poolaastal hüvitist 28,77 eurot, on 2017. a. II poolaastal isikul veel õigus saada mitterahalist hüvitist kuni 56,23 eurot. Isiku omaosalus igast raviarvest alates 01.07.2017 on 15%. 

K: 

20. Laps saab 1.aastaseks 01.06.2017. Lapse ema hambaarsti visiit on planeeritud peale 01.07.2017. Kas sellisel juhul on lapse emal õigus mitterahalisele hüvitisele? 

V: 

Alla 1-aastase lapse emal on õigus taodelda hambaravihüvitist hambaraviteenuse eest, mis on osutatud selle kalendriaasta jooksul, kui laps saab 1-aastaseks.

K: 

Kui mu laps saab kalendriaasta keskel 1-aastaseks, siis milline hüvitise piirmäär mulle kehtib ja kuidas käib hüvitise arvestamine? 

V: 

Esmakordse visiidi hetkel peab olema Teie laps alla 1-aastane, et Teile kehtiks aasta lõpuni hüvitis 85 euro ulatuses.

Näide alla 1-aastase lapse ema kohta:

1.       Alla 1-aastaste lapse ema läheb kalendriaastas esimest korda teenusele aprillis (laps saab augustis 1 aastaseks) hüvitise piirmäär on aasta lõpuni 85 eurot, ka juhul kui teist korda minnakse hüvitise raames teenusele detsembris. 

2.       Naine läheb kalendriaastas teenusele esimest kohta augustis (laps sai aprillis 1 aastaseks) hüvitise piirmäär on teenuse osutamisel ja aasta lõpuni 30 eurot, sest hüvitise saamise hetkel ei kuulu ta enam nimetatud sihtgruppi.

Hooldusleht ja -hüvitis

K: 

1. Kuidas ja mis vanuses lapsega makstakse veel hüvitist hoolduslehel olijale?

V: 

Hooldushüvitist maksab haigekassa hoolduslehe esimesest päevast alates kuni 14 päeva järjest. Hooldushüvitise määr on 80%, sellest arvutatakse maha ka tulumaks.

Haigekassa maksab hüvitist hooldajale, kes on hoolduslehel:

a) alla 12-aastase lapsega, kuni 14 järjestikuse päeva eest;
b) alla 3-aastase lapse või alla 16-aastase puudega lapsega, kui lapse hooldaja ise on haige või talle osutatakse sünnitusabi, kuni kümne järjestikuse päeva eest;
c) haige perekonnaliikmega, kuni seitsme järjestikuse päeva eest.

K: 

2. Kui naine viibis kogu eelneva aasta lapsehoolduspuhkusel, siis mille alusel arvutatakse talle sel aastal hooldushüvitist?

V: 

Kuna eelmisel kalendriaastal puudus sotsiaalmaksuga maksustatav tulu, arvutatakse sel aastal hooldushüvitis alampalgalt.

K: 

3. Lapse ema käib tööl, isa on hetkel lapsehoolduspuhkusel ning laps jäi haigeks. Kas ema võib jääda lapsega hoolduslehele?

V: 

Hooldusleht väljastatakse isikule, kes last tema haiguse korral tegelikult hooldab. Kui isa on lapsega kodus, siis ei ole vaja, et ema ka koju jääks. Seda, kas ema võib või peab jääma lapsega hoolduslehele, otsustab arst.

Kunstliku viljastamisega seotud ravimihüvitis

K: 

1. Kes saavad taotleda kehavälise viljastamisega seotud ravimihüvitist?

V: 

Hüvitist saavad taotleda kuni 40-aastased (k.a) ravikindlustatud naised,

● kellel on meditsiiniline näidustus kehaväliseks viljastamiseks ja/või embrüosiirdamiseks;
● kes on antud protseduuri läbinud;
● ning kes on 90 päeva jooksul enne protseduuri osutamise kuupäeva apteekidest välja ostnud protseduuriks vajalikke Eesti Haigekassa ravimite loetelusse kantud ravimeid.

K: 

2. Millised ravimid kuuluvad kehavälise viljastamise protseduuriga seoses hüvitamisele?

V: 

Hüvitise arvutamise aluseks olevate soodusretseptidena võetakse arvesse ainult 90 päeva jooksul enne kehavälise viljastamise või embrüosiirdamise protseduuri osutamise kuupäeva väljaostetud soodusretseptid eeltoodud tabelis esitatud ravimitele. 
Täiendavat infot oma soodusravimitele tehtud kulutuste kohta saab riigiportaali teenusest "Ravimihüvitised (haigekassa)" kui ka haigekassa piirkondlikust osakonnast.

K: 

3. Millal on võimalik hüvitise avaldust esitada?

V: 

Tavaliselt esitatakse kehavälise viljastamise ja embrüo siirdamisega seotud ravimihüvitise avaldus protseduuri läbimise järel. Pärast iga kehavälise viljastamise ja/või embrüosiirdamise protseduuri tuleb haigekassale esitada uus avaldus.

K: 

4. Kuidas avaldust esitada?

V: 

Avaldus tuleb esitada haigekassa piirkondlikusse osakonda. Avalduse blanketid on saadaval haigekassa koduleheküljelhaigekassa piirkondlikes osakondades ja postkontorites üle Eesti. Postiteenuseid kasutades peab avalduse edastama tähitud kirjana. Avalduse esitamiseks võib lisaks postiga saatmisele pöörduda otse haigekassa klienditeenindusbüroosse või saata avaldus digitaalselt allkirjastatuna klienditeenindusbüroosse e-posti teel. Pärast iga kehavälise viljastamise ja/või embrüosiirdamise protseduuri tuleb haigekassale esitada uus avaldus.

Väljaostetud soodusravimite eest on võimalik taotleda ka täiendavat ravimihüvitist.

K: 

5. Kas hüvitise saamiseks peab esitama täiendavaid dokumente?

V: 

Täiendavad dokumendid tuleb esitada vaid siis, kui muutuvad avaldusele kantud andmed.
Kõik kehavälise viljastamise ja/või embrüosiirdamise protseduuridega seotud ravimite ja raviarvete andmed saab haigekassa enda andmebaasist.

K: 

6. Milline on hüvitamisele kuuluv summa?

V: 

Juhul kui kindlustatu on teinud kehavälise viljastamise ja/või embrüosiirdamise protseduuridega seotud ravimitele kulutusi kuni 639,12 eurot, kuulub hüvitamisele kogu summa. Üle 639,12-euroste ravimikulutuste korral ühe protseduuri kohta hüvitatakse kindlustatule ainult 639,12 eurot.
NB! Ühe retsepti eest on võimalik hüvitist saada vaid ühel korral. Hüvitise arvutamisel ei lähe arvesse soodusretsepti patsiendi omaosalus (50% soodusretsepti puhul 3,19 eurot, 75%-100% soodusretsepti puhul 1,27 eurot) ja  summad, mis ületavad ravimile kehtestatud piirhinda või hinnakokkuleppe hinda.

Näide 2: Triinul kulus kehavälise viljastamise ja embrüosiirdamise protseduuride teostamiseks vajalikele ravimitele 1278 eurot. Haigekassa maksab Triinule hüvitist summas 639,12 eurot.

Näide 3: Anul kulus kehavälise viljastamise ja embrüosiirdamise protseduuride teostamiseks vajalikele ravimitele 570 eurot. Tema puhul on väljamakstava hüvitise suuruseks ravimitele kulutatud summa ehk 570 eurot.

K: 

7. Kas hüvitis on ühe- või mitmekordne?

V: 

Kui kõik eeltoodud tingimused on täidetud, naisel on õigus saada hüvitist piiramatu arv kordi.

K: 

8. Millal makstakse hüvitist?

V: 

Üldjuhul toimuvad väljamaksed üks kord kvartalis, ehk 20. veebruaril, 20. mail, 20. augustil ja 20. novembril. Kui Teile nimetatud kuupäevadeks hüvitist välja ei makstud, siis on tõenäoliselt põhjuseks, et:
1. Teie hüvitise taotlemise avaldus on esitatud hiljem kui menetlemisperiood algas (reeglina hüvitise maksmisele eelneva kuu algus);
2. Teie kohta ei ole hüvitiste avalduste menetlemisperioodi alguseks haigekassale laekunud kehavälise viljastamise ja/või embrüosiirdamise protseduuri teostamist tõendavat raviarvet tervishoiuteenuse osutajalt;
3. Teie kohta ei ole hüvitiste avalduste menetlemisperioodi alguseks haigekassale laekunud apteegist 90 päeva enne protseduuri ostetud soodusretseptid.
Juhul kui kindlustatul on küll kehavälise viljastamise ja/või embrüosiirdamise protseduur toimunud, kuid nende kohta pole haigekassale raviarvet esitatud, vaadatakse kindlustatu avaldus läbi järgmisel kvartalil.
NB! Oma hüvitise väljamaksmise kuupäevaga seoses olevat infot saate küsida haigekassa infotelefonilt 16363.

K: 

9. Kas on õigus saada IVF ravimi hüvitist juhul kui olete kehavälise viljastamise protseduuri eest täies mahus ise tasunud?

V: 

Jah, sellisel juhul tuleb Teil esitada haigekassale lisaks avaldusele ka tervishoiuteenuse osutajalt saadud dokument (ehk epikriis), mis peab olema vormistatud raviasutuse plangi peal ja sisaldama andmeid kehavälise viljastamise ja/või embrüosiirdamise teenuse osutamise aja, selle teostanud raviasutuse ja teenuse vajaduse kohta.

NB! Juhul, kui raviteenust osutati välisriigis, tuleb samuti lisaks avaldusele esitada haigekassale ka tervishoiuteenuse osutajalt saadud dokument (ehk epikriis), mis peab olema vormistatud raviasutuse plangi peal ja sisaldama andmeid kehavälise viljastamise ja/või embrüosiirdamise teenuse osutamise aja, selle teostanud raviasutuse ja teenuse vajaduse kohta.

K: 

10. Kuidas saab avalduse esitanu infot väljamakse kohta? 

V: 

Kuna tegemist on delikaatse teema ja delikaatsete isikuandmetega, siis ei saa kehavälise viljastamise ja/või embrüosiirdamise protseduuride ravimihüvitise kohta infot elektrooniliste kanalite kaudu.

● Juhul kui kindlustatu vastas päringu tegemise hetkel (see on ~1 kuu enne väljamakse tähtaega) kõigile nõudmistele (avaldus esitatud, teenuse osutamist tõendavad raviarved haigekassale laekunud), saab kindlustatu kontrollida oma haigekassale avaldusega esitatud pangakontolt hüvitise laekumist.
● Avalduste esitamise korda võiks/peaks kindlustatu teadma, sest reeglina kõik haigekassasse laekunud avaldused sisestatakse andmebaasi ning nende alusel kontrollitakse hüvitise väljamaksmise õiguse tekkimist. Seda, kas avaldus ka menetlemisele läheb, saab ka haigekassa teada alles päringu tegemise järel.
● Iga menetletud avalduse alusel hüvitamisele kuuluv summa kantakse pangakontole eraldi maksekorraldusega ja nende arvu järgi saab kindlustatu vaadata, mitme korra eest talle hüvitist on välja makstud.

Perearstid

K: 

1. Inimene soovib vahetada perearsti. Kas ta peab selleks arsti juurde minema või on seda võimalik teha ka interneti teel?

V: 

Riigiportaalis eesti.ee saab teenuses "Ravikindlustuse ja perearsti info" küll vaadata oma perearsti andmeid, aga vahetada perearsti kahjuks ei saa. Arsti vahetamiseks tuleb esitada avaldus uuele perearstile. Vajalik blankett selleks on haigekassa kodulehelTäidetud blankett tuleb edastada (viia kohale või saada digiallkirjastatult) uuele perearstile.

Perearst teavitab patsienti nimistusse registreerumisest või registreerumisest keeldumisest seitsme tööpäeva jooksul registreerimisavalduse esitamisest arvates ning keeldumisel märgib ära ka keeldumise põhjuse.

Perearst võib keelduda patsiendi võtmisest oma nimistusse juhul, kui tema nimistu on ületanud talle määratud piirsuuruse (2000 isikut või 2400 isikut) või kui patsiendi rahvastikuregistri elukoha aadress ei ole selle perearsti teeninduspiirkonnas.

Perearst võib registreerida patsiendi nimistusse sõltumata nimistu piirsuurusest ja nimistusse kantud isikute arvust, kui patsiendi:

1) avalduses märgitud Eesti rahvastikuregistri elukoha aadress on perearsti teeninduspiirkonnas või
2) perekonnaliige on registreeritud nimistusse. Pereliikme nimistusse registreerumisest on võimalik keelduda juhul, kui perearsti nimistu piirsuurus on täitunud ja pereliikme rahvastikuregistrijärgne elukoha aadress ei asu perearsti teeninduspiirkonnas.

Igal perearstil on oma teeninduspiirkond ja inimene kuulub perearsti teeninduspiirkonda rahvastikuregistri järgse sissekirjutuse alusel. Täpsemat infot teeninduspiirkondade osas on võimalik küsida Terviseametilt. Perearstide andmed nimistu kohta leiate Terviseameti koduleheküljelt, kontaktandmed on haigekassa kodulehel.

K: 

2. Kindlustatu on oma perearstiga väga rahul, kuid ta peab kolima teise linna. Kas ta võib jääda sama arsti juurde nimistusse?

V: 

Inimesel on õigus valida endale perearst, arsti asukoht aga ei ole seadussega reguleeritud.
Seega kui patsiendil on oma perearstiga toimiv koostöö, võib inimene kokkuleppel arstiga tema juures edasi käia. Tallinna perearst ei saa aga tulla Tartusse koduvisiidile, kui selleks vajadus peaks tekkima, seepärast soovitame valida perearsti elukoha lähedalt.

K: 

3. Kas perearst saab kirjutada saatekirja ainult n-ö kohaliku eriarsti juurde või on tal võimalik saata patsient eriarsti vastuvõtule ka mujale piirkonda?

V: 

Perearst võib vajadusel anda saatekirja ka teistesse raviasutustesse, mitte ainult kohaliku eriarsti juurde.
Haigekassa eriarstiabi lepingupartnerid teenindavad kõiki ravikindlustatud patsiente, sõltumata patsiendi elukohast.

K: 

4. Kui kaua kehtib perearsti kirjutatud saatekiri eriarstile?

V: 

Perearsti saatekirja kehtivus ei ole reguleeritud. Saatekirjaga saab minna eriarsti juurde seni, kuni on visiidiaeg kinni pandud.

K: 

5. Kas on võimalik saada andmeid enda tervise kohta eelmisest perearstikeskusest?

V: 

Tervisekaarti säilitatakse vähemalt 110 aasta möödumiseni patsiendi sünnist ning haiguslugu säilitatakse vähemalt 30 aasta jooksul pärast selle lõpetamist. Seega kui on soov saada varasemaid andmeid enda tervise kohta, tuleks pöörduda oma eelmise perearsti poole palvega, et ta väljastaks tervisekaardi koopia.

Perearstil on õigus küsida tervisekaardi eest tasu alates 21. leheküljest (0,19 eurot lk).

K: 

6. Inimene käib vahetustega tööl ja haigestus reede õhtul. Laupäeval ta tööle ei läinud. Kuna perearst laupäeval ei tööta, ei saanud inimene ka tema juurde visiidile minna. Esmaspäeval arsti juurde minnes selgus aga, et arst ei saa anda haiguslehte laupäevast alates. Miks?

V: 

Arst saab töövõimetuslehe avada pärast seda, kui on patsiendi läbi vaadanud ja haigestumise tuvastanud. Nädalavahetusel perearst haiguslehte alustada ei saa, sest perearstid ei tööta nädalavahetustel. Küll saab ta väljastada nädalavahetuse päevaga algava töövõimetuslehe juhul, kui patsient on pöördunud näiteks haigla valvetuppa või kutsunud kiirabi ja talle on antud sellekohane tõend. See tõend tuleb perearstile esitada kahe päeva jooksul.

K: 

7. Kas B-kategooria juhilubade jaoks tervisetõendi saamiseks peab minema oma perearsti juurde või tohib selle väljastada ka võõras perearst?

V: 

Perearst ei pea teenindama teise arsti nimistusse kuuluvat patsienti, kui tegemist ei ole ägeda haigestumisega. Samas ei ole seadusega kehtestatud nõuet, et tervisetõendi saab väljastada vaid perearst, kelle nimistusse inimene kuulub.

K: 

8. Ravikindlustuseta inimene käis perearsti juures saamas tervisetõendit B-kategooria juhilubade jaoks. Tõendi eest küsiti 12,78 eurot (põhjuseks kindlustuse puudumine) ja lisaks veel 12,02 eurot. Kas temaga toimiti õigesti? Mida peab arst selle summa eest patsiendil kontrollima?

V: 

Perearst kehtestab teenuse hinna ise, kuna haigekassa tervisetõendi eest ei tasu. Küll on nõue, et perearstil peab olema tasuliste teenuste hinnakiri välja pandud nii, et iga patsient saaks sellega tutvuda. Millest koosnes osutatud teenuse hind, tuleb küsida perearstilt.

Ravikindlustus

K: 

1. Kuidas saab endale ravikindlustuse töö kaotanud ning uut tööd otsiv inimene?

V: 

Kui inimene on kaotanud nii töö kui ka ravikindlustuse, kuid soovib leida uut tööd ja ravikindlustust säilitada, siis on tal võimalik ennast töötukassas töötuks registreerida. Töötul on õigus saada ravikindlustus, mis tekib, kui inimene on töötuna arvel olnud kuu aega.

K: 

2. Kas rase saab automaatselt ravikindlustuse haigekassas?

V: 

Kui lapseootele jäänud naisel on kehtiv ravikindlustus mingil muul alusel, nt töölepingu alusel või töötuna, ei pea ta end haigekassas rasedana arvele võtma. Küll aga peab ta seda tegema juhul, kui tal ei ole kehtivat ravikindlustust. Sellisel juhul tuleb haigekassasse esitada arsti või ämmaemanda väljastatud raseda tõend, mille alusel vormistatakse ravikindlustus.

K: 

3. Kas selleks, et saada äsjasündinud lapsele ravikindlustust, peab lapsevanem haigekassale avalduse esitama?

V: 

Lapsele ravikindlustuse saamiseks ei pea haigekassale avaldust esitama. Oluline on märkida lapse elukoht rahvastikuregistris, kuna haigekassas tekib kindlustus automaatselt kõigile alaliselt Eestis elavatele rahvastikuregistris registreeritud lastele.

Kui pärast sünnitunnistuse väljastamist ei ole lapse andmed paari tööpäeva jooksul haigekassa andmebaasi jõudnud, tuleb pöörduda haigekassa klienditeenindusbüroosse või helistada klienditelefonile (+372) 669 6630. 

K: 

4. Kas kolme alla 19-aastase lapse emal, kes ei tööta, on õigus saada ravikindlustus?

V: 

Eestis elaval mittetöötaval vanemal, kes kasvatab kolme või enamat alla 19-aastast last, kellest vähemalt üks on alla 8-aastane, on õigus saada ravikindlustus riigi kaudu. Ravikindlustuse saamiseks tuleb pöörduda sotsiaalkindlustusametisse, mis edastab vajalikud andmed haigekassasse ning ravikindlustus tekib inimesele viie päeva jooksul.

K: 

5. Kuidas saab ravikindlustuse inimene, kellel ei ole tööd ja pensionini on veel paar aastat aega?

V: 

Üks võimalus on registreerida end ülalpeetavaks abikaasaks. Ravikindlustus tekib ülalpeetavale abikaasale, kellel on vanaduspensionieani aega vähem kui viis aastat. Ravikindlustuse saamiseks tuleb tal esitada taotlus haigekassa klienditeenindusbüroosse.

Teine võimalus on jääda eelpensionile ehk ennetähtaegsele vanaduspensionile. Selleks on õigus kuni kolm aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist, kui Eestis on omandatud vähemalt 15 aastat pensionistaaži. Eelpensionile jääda soovijal tuleb pöörduda sotsiaalkindlustusametisse, mis edastab andmed kindlustuse saamiseks haigekassale.

K: 

6. Kas invaliidsuspensionäril, kellel on püsiv töövõimetus 40%, on ravikindlustus automaatselt olemas?

V: 

Töövõimetuspensionäril, kelle töövõime kaotus on vähemalt 40%, on õigus saada ravikindlustus. Haigekassa saab andmed kindlustuse alustamiseks sotsiaalkindlustusametilt.

K: 

7. Kes saab sõlmida vabatahtliku kindlustuslepingu haigekassas?

V: 

Vabatahtliku kindlustuslepingu saab haigekassas sõlmida eelneval kahel aastal vähemalt 12 kuud kindlustatud olnud isik või tema ülalpidamisel olev isik või välisriigist pensioni saav Eesti elanik, kes ei kuulu ühtegi kindlustatud inimeste gruppi.

K: 

8. Kuidas saab kontrollida oma ravikindlustuse kehtivust?

V: 

Ravikindlustuse kehtivust saab kontrollida riigiportaalist www.eesti.ee või helistades haigekassa infotelefonil 16 363.

Ravikindlustus töötajale

K: 

1. Kui tööandja on unustanud töötaja kindlustamata, siis kas haigekassa teeb seda ise, kui inimese eest pidevalt makse makstakse?

V: 

Haigekassa ei saa töötajat ise kindlustada, seda peab tegema tööandja. Kui inimesega on sõlmitud üle ühekuulise tähtajaga või tähtajatu tööleping, tuleb registreerida töötaja Maksu- ja Tolliameti töötamise registris tööle asumise hetkeks.

Juhul, kui tööandja või lepingu teine pool on jätnud oma töötaja ravikindlustamata ja töötajal oleks olnud õigus saada ravikindlustushüvitist, peab tööandja hüvitama töötajale ravikindlustushüvitise saamata jäämisest tekkinud kahju.

K: 

2. Kui inimene asub osalise tööajaga hooajalisele tööle, siis kas tal kehtib ravikindlustus? Enne sellele tööle asumist tal ravikindlustust ei olnud.

V: 

Ravikindlustuse saamise erisused sõltuvad lepingust, mis inimesega sõlmitakse. Ravikindlustuse saab siis, kui sõlmitakse vähemalt üle ühekuulise tähtajaga või määramata ajaks sõlmitud tööleping või võlaõiguslik leping ning selle alusel makstakse isiku eest sotsiaalmaksu vähemalt sotsiaalmaksuseaduses kehtestatud miinimum kuumääralt). Sealjuures ei ole oluline, kas töötatakse osalise või täieliku tööajaga.

Kui inimesel ei olnud varem ravikindlustust, hakkab see kehtima 14 päeva pärast tööle asumist või lepingu sõlmimist. 

Ettevõtte juhatuse liikmetele ning  VÕS lepingu alusel töötavatel isikutel on õigus ravikindlustusele juhul, kui nende eest makstakse sotsiaalmaksu ühes kuus kokku vähemalt eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumääralt arvutatuna. Nende isikute kindlustuskaitse tekib peale TSD esitamist järgmisel päeval ja peatub, kui järgmise deklaratsiooni esitamise tähtajaks ei ole deklareeritud sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses.

K: 

3. Kas isikul, kes töötab mitme töövõtulepinguga, on õigus saada ravikindlustus, kui ta saab igalt tööandjalt alla miinimumi palka, kuid tema eest makstakse sotsiaalmaksu kehtestatud miinimum kuumääralt?

V: 

Sellisel juhul on isikul õigus ravikindlustusele. Erinevate tööandjate makstud sotsiaalmaksud summeeritakse. Ravikindlustuse  saab töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud ühe või mitme võlaõigusliku lepingu alusel töö- või teenustasusid saav isik, kelle eest lepingu teised pooled maksavad sotsiaalmaksu vähemalt sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses(2017. aastal on kuumäär 430 eurot).

K: 

4. Kui inimene töötab võlaõigusliku lepinguga tähtajaliselt 12 kuud, kuid ei teeni selle aja sees iga kuu miinimumpalka. Kas lepingu teine pool peab maksma sotsiaalmaksu miinimumpalga järgi?
Kui tööandja maksab sotsiaalmaksu tegelikult teenitud töötasu järgi, siis kas ei ole teenust osutaval isikul/töövõtjal õigust ravikindlustusele?

V: 

Tööandja peab maksma sotsiaalmaksu teenitud summalt/tasult. Kui tegelik tasu on alla riigieelarvega kehtestatud kuumäära (2017. aastal 430 eurot), siis ei ole töövõtjal õigus ravikindlustust saada.

K: 

5. Kas töötaval pensionäril on õigus ravikindlustusele tööandja kaudu?

V: 

Tööandja peab registreerima kõikide töötajate andmed.

Ravikindlustusele on õigus töötajatel, kellega on sõlmitud üle ühekuulise tähtajaga tööleping või võlaõiguslik leping, millelt makstakse iga kuu sotsiaalmaksu vähemalt sotsiaalmaksuseaduses kehtestatud kuumääralt (2017. aastal 430 eurot).

K: 

6. Töötaja läheb ajateenistusse. Kuidas peab tööandja toimima ravikindlustuse peatamiseks?

V: 

Kui töötaja läheb ajateenistusse, peab tööandja tema kindlustuse peatamise andmed edastama Maksu- ja Tolliameti töötamise registrisse. Haigekassa saab andmed töötamise registrist.

K: 

7. Kas ja kui kaua kehtib ravikindlustus pärast töö- või teenistuslepingu lõppemist?

V: 

Töötajana kindlustatud inimestel kehtib ravikindlustus veel kaks kuud pärast töö- või teenistussuhte lõppemist.

Ravikindlustus õpilasele/üliõpilasele

K: 

1. Kui õppekava nominaalaeg lõpeb sel suvel, kuid õpilane lõpetab ülikooli alles järgmisel kevadel, siis mis ajani kehtib tal ravikindlustus?

V: 

Kui üliõpilase õppekava nominaalaeg on kolm aastat, siis ravikindlustus kehtib neli aastat ja kolm kuud. Seega kui õppekava nominaalaeg lõpeb sel suvel, siis ravikindlustus ülikooli kaudu lõpeb järgmisel sügisel. Oma ravikindlustuse kehtivust saab kontrollida kodanikuportaalist www.eesti.ee või helistades haigekassa klienditelefonil (+372) 669 6630. 

K: 

2. Kas osalise koormusega õppiv tudeng saab ka ravikindlustuse?

V: 

Jah, ravikindlustuse saamisel ei ole õpilase koormus oluline.

K: 

3. Õpilane viibib ülikoolist akadeemilisel puhkusel ja on töötu. Kas ta saab end akadeemilise puhkuse ajal ravikindlustuse saamiseks töötuna arvele võtta?

V: 

Töötuna ei võeta arvele päevases õppevormis või täiskoormusega õppijaid, akadeemilisel puhkusel viibijaid aga küll. Täpsemalt saab selle kohta lugeda töötukassa kodulehelt.
 

Ravimid

K: 

1. Millest ravim koosneb, mis on toimeaine?

V: 

Ravim koosneb toimeaine(te)st ja abiainetest. Toimeaine ravib või leevendab haigust, seevastu abiained on ravimis vajalikud selleks, et toimeaine oleks manustatav soovitud kujul (nt tabletina, salvina, aerosoolina). Kuna toimeaine on see, mis organismi mõjutab, siis on ka ravimi kõrvaltoimed tingitud ravimis olevast toimeainest. Abiained kõrvaltoimeid ei tekita v.a väga erandlikel juhtudel kui inimesel on ülitundlikkus konkreetse abiaine suhtes (laktoos, pähkliõli, erinevad suhkrud). Reeglina kasutavad nii originaalravimite kui geneeriliste ravimite tootjad samu või sarnaseid abiaineid. Ravimite koostises kasutada lubatud abiained peavad olema kvaliteetsed ning peab olema tõestatud, et nad on antud manustamisviisi puhul ohutud. Ravimis lubatud abiaine ei tohi negatiivselt mõjutada ravimi omadusi.

K: 

2. Mis on geneeriline ravim ehk koopiaravim?

V: 

Geneeriline ravim (vahel kasutatakse ka nimetusi koopiaravim ja analoogravim) on originaalravimiga sama toimeainet sisaldav ravim, mis on mõeldud samade haigusseisundite raviks ning on sama tõhus, ohutu ja kvaliteetne kui originaalravim.
Geneeriline ravim jõuab turule pärast originaalravimi patendikaitse lõppemist, kui sama toimeainega ravimit võivad toota ka teised ravimitootjad. Geneerilise ravimi tootja peab tõestama, et ravim sisaldab sama toimeainet täpselt samas koguses kui originaalravim ning see avaldab organismis samasugust mõju kui originaalravim. Viimast tõestatakse bioekvivalentsusuuringutega ehk uuringutega, milles tehakse kindlaks, kas originaal- ja geneerilisest ravimist jõuab organismi sama hulk toimeainet ning kas toimeaine hulk organismis muutub ajas mõlema ravimi puhul samamoodi.
Bioekvivalentsed ravimid tekitavad samas koguses manustatuna samasuguse toimeaine kontsentratsiooni organismis. Samuti peab geneerilise ravimi tootja tõestama, et ravimi tootmisprotsess vastab kehtestatud nõuetele.
Kuna tegemist on teise ravimitootja tootega, siis ei ole nõutav, et ravimi välimus peab olema sama kui originaalravimil. Seega võib geneeriline ravim erineda originaalravimist abiainete osas ja ravimi välimuse osas, kuid ei tohi erineda toime tõhususe, kvaliteedi ja ohutuse osas.

Eesti apteekides turustatakse ainult selliseid ravimeid, mis on läbinud Ravimiameti poolse range kontrolli.

K: 

3. Miks on geneerilised ravimid originaalravimitest odavamad?

V: 

Kui originaalravimi patendiaeg lõppeb, siis hakkavad sama toimeainega ravimit tootma ka teised ravimitootjad ning ravimi hinna kujundab ravimitootjate vaheline konkurents. Originaalravimi tootjal on aga patendi kestuse ajal võimalik teenida tagasi ravimi väljatöötamiseks kulunud investeeringud ning seega säilitada huvi edasiseks arendustegevuseks. Võib juhtuda, et pärast patendiaja lõppu langetab originaalravimi tootja ravimi hinna geneeriliste ravimitega samale tasemele.

K: 

4. Miks ma peaksin ostma odavamat ravimit?

V: 

Ravimimaailmas ei kehti sama toimeainet sisaldavate ravimite korral põhimõte, et mida kallim, seda kvaliteetsem. Geneerilised ravimid on sama kvaliteetsed, tõhusad ja ohutud kui originaalravimid, seega on majanduslikult mõistlik ravimi ostmisel valida soodsaim ravim. Eestis on apteekril kohustus pakkuda võrdsete valikute korral patsiendile apteegis soodsaimat alternatiivi eeldusel, et arst ei ole retseptil antud korraldusega käskinud müüa vaid konkreetse tootja ravimit. Kui arst on kirjutanud retseptile toimeaine (nn toimeainepõhine retsept), siis on inimesel apteegis võimalik valida endale sobivaima hinnaga ravim samaväärsete alternatiivide hulgast. Ei ole mingit meditsiinilist põhjust eelistada kallimat ravimit.

K: 

5. Kas peaksin eelistama originaalravimit, kui rahakott lubab?

V: 

Ei. Ravimimaailmas ei kehti sama toimeainet sisaldavate ravimite korral põhimõte, et mida kallim, seda kvaliteetsem. Geneerilised ravimid on sama kvaliteetsed, tõhusad ja ohutud kui originaalravimid. Meditsiinilisel põhjusel mõne konkreetse ravimitootja ravimi eelistamist või välistamist tuleb ette harva (nt ülitundlikkus konkreetse abiaine suhtes, vt ka küsimus nr 13). Pigem on konkreetse ravimitootja ravimi eelistamise põhjused psühholoogilist või turunduslikku laadi.

K: 

6. Kas rasedana oleks mõistlikum tarvitada originaalravimeid?

V: 

Ei. Ei ole mingit alust eeldada, et raseduse ajal oleks näidustatud pigem originaalravimite kui geneeriliste ravimite kasutamine. Raseduse korral tuleb kaaluda ravimite kasutamise vajadust toimeaine põhiselt (kas rasedale on näidustatud ühe või teise toimeaine kasutamine), mitte konkreetse tootja ravimi põhiselt.

K: 

7. Kas geneerilise ravimi puhul peaks igaks juhuks kogust suurendama?

V: 

Ei, kindlasti mitte. Ravimi annuse määramine ei sõltu sellest, kas tegu on geneerilise ravimiga või originaalravimiga. Geneerilised ravimid on sama kvaliteetsed, tõhusad ja ohutud kui originaalravimid. Ravimi annus määratakse tulenevalt haigusest, kasutatavast toimeainest ja patsiendist. Lisaks arstile ja apteekrile saab patsient infot konkreetse ravimi annustamise kohta ka ravimile lisatud patsiendi infolehelt.

K: 

8. Kas geneerilist ravimit tuleb võtta sama skeemi järgi kui originaalravimit?

V: 

Jah. Geneeriline ravim on meditsiinilises mõttes täpselt samasugune kui originaalravim. Geneerilised ravimid on sama kvaliteetsed, tõhusad ja ohutud kui originaalravimid, seega ei ole mingit vajadust muuta ravimi annust või manustamisskeemi, kui olete vahetanud ühe tootja ravimi teise tootja sama toimeainet sisaldava ravimi vastu.

K: 

9. Kas haigekassa kompenseerib vähem, kui ostan odavama ravimi?

V: 

Sõltumata sellest, kas ostate geneerilise ravimi või originaalravimi, jääb haigekassa kompensatsioonimäär (50%, 75%, 90% või 100%) samaks. Kuna Eestis kehtib piirhinnasüsteem sama toimeainet sisaldavatele ravimitele, siis mõjutab Teie ravimivalik ainult Teie makstavat omaosalust.

Selgitus: näiteks kui Eesti ravimiturul on saadaval nelja erineva ravimitootja sama toimeainet sisaldavad ravimid, siis kehtestab riik ravimitele piirhinna, millest alates hakkab ravikindlustus soodustust arvutama. Piirhind on vajalik selleks, et hoida riigi kulusid ravimitele kontrolli all tagades samas inimestele vajalike ravimite kättesaadavuse. Kui inimene ostab selle tootja ravimit, mis ei ületa piirhinda, siis on inimese poolt makstav summa väikseim võimalik. Kui inimene eelistab siiski osta selle tootja ravimit, mis maksab piirhinnast enam, siis tasub ta ravimi hinna ja piirhinna vahelise summa ise. Näitlik arvutus: toimeainet X sisaldavaid ravimeid on saadaval neljalt erinevalt ravimitootjalt.

Ravimite hinnad on erinevad: 6,39 €, 9,59 €, 11,19 € ja 12,78 €.
Riik on kehtestanud toimeainele X piirhinnaks 9,59 €.

Inimese tasutav summa sõltub sellest, millise ravimitootja ravimi ta ostab.
Nt 75% soodustuse korral tasub inimene
- 6,39 
€ ravimi ostmisel 2,55 € (1,27€ omaosalus iga retsepti ostmisel + 25% 5,12 eurost 
- 9,59 
€ ravimi ostmisel 3,35 € (1,27€ omaosalus iga retsepti ostmisel + 25% 8,32 eurost)
- 11,19 € ravimi ostmisel 4,95 € (1,27€ omaosalus iga retsepti ostmisel + 25% 8,32 eurost + 1,6€, mis ületab piirhinda)
- 12,78 € ravimi ostmisel 6,54 € (1,27€ omaosalus iga retsepti ostmisel + 25% 8,32 eurost + 3,19€, mis ületab piirhinda).

Infot konkreetse ravimi hinna, soodustuse ja tasutava omaosaluse kohta saab küsida apteekrilt või uurida ravimiinfo leheküljelt. Nõu saab küsida ka perearsti infotelefonilt 1220.

K: 

10. Kuidas arvutada soodusravimi hinda?

V: 

Soodustus 100% – patsient tasub omaosaluse 1,27 eurot ning piirhinda või hinnakokkuleppe hinda ületava summa. Haigekassa hüvitab piirhinna või hinnakokkuleppe hinna ja patsiendi omaosaluse vahe 100%.

Näide 1: Patsiendile kirjutati soodusretsept ühele ravimipakendile, mille hind on 10 eurot. Antud toimeainele on kehtestatud piirhind 8,00 eurot. Soodushind patsiendile koosneb:

- patsiendi omaosalus 1,27 eurot
- piirhinda ületav osa 10 eurot – 8,00 eurot = 2 eurot
- haigekassa hüvitab piirhinna või hinnakokkuleppe hinna ja patsiendi omaosaluse vahe 100%.

Patsient peab maksma ravimi eest 1,27 eurot + 2 eurot = 3,27 eurot.

Soodustus 90% – patsient tasub omaosaluse 1,27 eurot, 10% piirhinna või hinnakokkuleppe hinna ning patsiendi omaosaluse vahelisest summast ja piirhinda või hinnakokkuleppe hinda ületava summa. Haigekassa hüvitab 90% piirhinna või hinnakokkuleppe hinna ja patsiendi omaosaluse vahelisest summast.

Näide 2: Patsiendile kirjutati soodusretsept kahele ravimipakendile, mille hind on 10 eurot. Antud toimeainele on kehtestatud piirhind 8,00 eurot. Soodushind patsiendile koosneb:

- patsiendi omaosalus 1,27 eurot
- piirhinda ületav osa 10 eurot x 2 originaali – 8,00 eurot x 2 originaali = 4 eurot
- haigekassa hüvitab piirhinna või hinnakokkuleppe hinna ja patsiendi omaosaluse vahe 90%, seega patsiendi osa on (8 eurot x 2 originaali – 1,27 eurot) x 10%= 1,47 eurot

Patsient peab maksma ravimite eest 1,27 eurot + 4 eurot + 1,47 eurot = 6,74 eurot.

Soodustus 75% – patsient tasub omaosaluse 1,27 eurot, 25% piirhinna või hinnakokkuleppe hinna ja patsiendi omaosaluse vahelisest summast ja piirhinda või hinnakokkuleppe hinda ületava summa. Haigekassa hüvitab 75% piirhinna või hinnakokkuleppe hinna ja patsiendi omaosaluse vahelisest summast.

Näide 3: Patsiendile kirjutati soodusretsept ühele ravimipakendile, mille hind on 10 eurot. Antud toimeainele on kehtestatud piirhind 8,00 eurot. Soodushind patsiendile koosneb:

- patsiendi omaosalus 1,27 eurot
- piirhinda ületav osa 10 eurot – 8,00 eurot = 2 eurot
- haigekassa hüvitab piirhinna või hinnakokkuleppe hinna ja patsiendi omaosaluse vahe 75%, seega patsiendi osa on (8 eurot – 1,27 eurot) x 25% = 1,68 eurot

Patsient peab maksma ravimi eest 1,27 eurot + 2 eurot + 1,68 eurot = 4,95 eurot.

Soodustus 50% – patsient tasub omaosaluse 3,19 eurot, 50% piirhinna või hinnakokkuleppehinna ja patsiendi omaosaluse vahelisest summast ning piirhinda või hinnakokkuleppehinda ületava summa. Haigekassa hüvitab 50% piirhinna või hinnakokkuleppehinna ja patsiendi omaosaluse vahelisest summast.

Näide 4:  Patsiendile kirjutati soodusretsept ühele ravimipakendile, mille hind on 40 eurot. Antud toimeainele on kehtestatud piirhind 35,00 eurot. Soodushind patsiendile koosneb:

- patsiendi omaosalus 3,19 eurot
- piirhinda ületav osa = 40,00 eurot – 35,00 eurot = 5 eurot
- haigekassa hüvitab piirhinna või hinnakokkuleppe hinna ja patsiendi omaosaluse vahe 50%, seega patsiendi osa on (35 eurot – 3,19 eurot) x 50% = 15,91 eurot

Kokku peab patsient maksma ravimi eest 3,19 eurot + 5 eurot + 15,91 eurot = 24,10 eurot.
K: 

11. Kui inimesel ei ole ravikindlustust, kas ta peab siis maksma arsti väljakirjutatud tablettide eest täishinda?

V: 

Jah, ravikindlustuseta isikul tuleb apteegis maksta väljakirjutatud ravimi eest täishinda.

K: 

12. Raviarst koostas taotluse müügiloata ravimi kasutamiseks ja põhjenduse ravimi erandkorras kompenseerimise kohta. Arst täpsustas, et patsient peab ise haigekassale avalduse tegema. Mis avaldust ta silmas pidas?

V: 

Ravimite erandkorras kompenseerimiseks tuleb kindlustatud isikul või tema seaduslikul esindajal esitada haigekassale vabas vormis avaldus, mis peab sisaldama järgmisi andmeid:

1. isiku ees- ja perekonnanimi,
2. isikukood,
3. isiku kontaktandmed (aadress, telefoninumber).

Taotlusele lisatakse raviarsti põhjendus. Need dokumendid tuleb edastada haigekassa piirkondlikule osakonnale (posti teel või isiklikult kohale tuues). Piirkondlike osakondade kontaktid leiate haigekassa kodulehelt.

Erandkorras kompenseerimise otsuse võtab vastu haigekassa juhatus. Patsiendile ja tema raviarstile saadetakse juhatuse otsusest väljavõte. Isik saab ravimi apteegist välja osta raviarsti poolt välja kirjutatud soodusretsepti alusel pärast positiivset otsust ravim erandkorras kompenseerida.

K: 

13. Kas perearst võib kirjutada välja rasestumisvastaseid tablette?

V: 

Rasestumisvastaseid tablette võivad välja kirjutada ka perearstid. Juhul, kui patsiendil ei ole vastunäidustust sünnitamiseks, kirjutatakse ravimeid välja 50% soodusmääraga.

K: 

14. Millal maksab haigekassa soodusravimitele tehtud kulutuste eest inimesele hüvitist?

V: 

Kui kindlustatu on ostnud soodusravimeid rohkem kui 300 eurot eest aastas, maksab haigekassa talle täiendavat ravimihüvitist. Kui inimene on ostnud soodusravimeid:

•  300 – 500 euro eest, hüvitab haigekassa talle 50% 300 euro ületavast summast (maksimum 100 eurot);

•  > 500 euro eest, hüvitab haigekassa talle 90% 500 eurot ületavast summast;
 

NB! Enne 01.01.2015 ostetud soodusretseptide puhul kehtivad vanad arvutuse põhimõtted, millega saab tutvuda https://www.haigekassa.ee/et/inimesele/rahalised-huvitised/taiendav-ravimihuvitis.

K: 

15. Kuidas esitada täiendava ravimihüvituse avaldust?

V: 

Täiendava ravimihüvitise saamiseks tuleb esitada avaldus, mille leiate haigekassa klienditeenindusbüroodest, postkontoritest või haigekassa kodulehelt. Avalduse saab esitada riigiportaali www.eesti.ee kaudu, tuua selle ise haigekassa klienditeenindusbüroosse, saates posti või digitaalselt allkirjastatuna e-posti teel. Klienditeenindusbüroode kontaktid leiate haigekassa kodulehelt.

K: 

16. Kas haigekassa hüvitab Eesti kindlustatu retseptiravimi ostu välisriigis? Kui jah, siis mida tuleks selleks teha?

V: 

Haigekassa hüvitab Euroopa Liidus ravimitele tehtud kulutused. Esmalt tuleb ravim välja osta ja seejärel saab haigekassalt tagasimakset taotleda. Selleks tuleb haigekassa kodulehel täita taotlus ning lisada sellele originaalretseptid ja nende maksmist tõendavad tšekid. Dokumendid võib saata haigekassasse posti teel või viia need endale sobivasse haigekassa klienditeenindusbüroosse.

Haigekassa teeb järelepärimise välisriiki ning vastavalt sealt tulnud infole kannab hüvitatava summa eurodes isiku pangaarvele.

Sünnitusleht ja -hüvitis

K: 

1. Kuidas arvutatakse haigekassas sünnitushüvitist?

V: 

Haigekassa arvutab sünnitushüvitise kindlustatu eelmise aasta sotsiaalmaksuga maksustatavalt tulult. Selle aasta tulu ja sotsiaalmaks sinna arvestusse ei lähe.

Sünnitushüvitise arvutamiseks tuleb vaadata maksu- ja tolliametist oma eelmise aasta eest arvestatud sotsiaalmaksu. Seejärel tuleb:

1) arvutada välja keskmine sotsiaalmaksuga maksustatav tulu: arvestatud sotsiaalmaks / 0,33;
2) arvutada välja keskmine tulu kalendripäeva kohta: arvestatud sotsiaalmaks / 0,33 / 365;
3) arvutada välja sünnitushüvitis: arvestatud sotsiaalmaks / 0,33 / 365 x 140 (sünnituslehe päevade arv). Arvestada tuleb ka, et haigekassa peab arvutatud hüvitise summast enne väljamaksmist kinni tulumaksu.

K: 

2. Kas sünnitushüvitise arvutamisel võetakse arvesse ka vanemahüvitise summa?

V: 

Sünnitushüvitis arvestatakse eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulu alusel, vanemahüvitis selle hulka ei kuulu.

K: 

3. Kas rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal võib saada tulemustasu või preemiat?

V: 

Kui tulemustasu või preemia on määratud enne sünnituslehele jäämist, siis neid tasusid võib saada ka töövõimetuslehel viibides.

K: 

4. Kas lapsehoolduspuhkusel olles uuesti sünnituslehele jäädes on naisel õigus saada sünnitushüvitist?

V: 

Lapsehoolduspuhkusel olles uuesti sünnituslehele jäädes on naisel õigus saada hüvitist. Selleks tuleb esitada tööandjale avaldus lapsehoolduspuhkuse katkestamiseks.

Märkides avaldusele lapsehoolduspuhkuse lõpetamise kuupäevaks rasedus- ja sünnituspuhkuse alguskuupäevale eelneva päeva, ei pea naine vahepeal tööle minema. Avaldus tuleb tööandjale esitada enne sünnituspuhkuse algust piisava ajavaruga (vähemalt 15–30 päeva varem), et tööandja jõuaks töötamise õigeks ajaks vormistada.

K: 

5. Naine asus tööle eelmise aasta viimases pooles. Uuest aastast jäi ta rasedus-ja sünnituspuhkusele. Kuna sünnitushüvitis on otseselt seotud eelmise aasta tuluga, siis kas arvesse võetakse ikka kogu töötatud aja eest saadud palk?

V: 

Kui isikule maksti detsembrikuu töötasu välja jaanuaris, siis sotsiaalmaks makstakse sellelt veebruaris ning detsembrikuu palk ei lähe  uuel aastal väljastatud sünnituslehe hüvitise maksmisel arvesse.

K: 

6. Naisel on kaks töökohta. Kas raseduspuhkusele peab jääma mõlemas korraga või võib ühes töökohas sünnituslehe esitada ka mõni nädal hiljem?

V: 

Rasedus- ja sünnituspuhkusele jäädakse mõlemas töökohas korraga. Tööandja ei tohi lubada töötajal töövabastuse ajal ehk sünnituslehel olles tööl käia. Selle keelu rikkumise korral kaotab töötaja õiguse saada sünnitushüvitist.

Tervishoiuteenused

K: 

1. Milliste tervishoiuteenuste eest maksab haigekassa (näiteks sünnimärkide või tarkusehamba eemaldamine, maovähendusoperatsioon)?

V: 

Haigekassa tasub raviteenuse eest, kui see on kantud haigekassa tervishoiuteenuste loetellu, kui selle osutamine on meditsiiniliselt näidustatud ning kui teenust osutab haigekassa lepingupartner.

Kui teenust osutatakse patsiendi soovil, tuleb selle eest ise tasuda. Seda, kas tervishoiuteenus on meditsiiniliselt põhjendatud või mitte, otsustab arst, arvestades patsiendi kaebuseid ja muid asjaolusid.

K: 

2. Kas haigekassa hüvitab mingi summa tasulise operatsiooni maksumusest?

V: 

Haigekassa ei hüvita inimesele neid kulusid, mida ta on oma ravi eest ise maksnud. Saadud raviarve alusel tasub haigekassa tervishoiuteenuse eest otse raviasutusele, kellega tal on ravi rahastamise leping.

Kui kindlustatu ei ole soovinud ravijärjekorrast kiiremat teenindust ja operatsioon on meditsiiniliselt põhjendatud ning tehakse haigekassa lepingupartneri juures, peab patsient tasuma vaid voodipäeva- ja visiiditasu. Kui raviasutusel ei ole haigekassaga ravi rahastamise lepingut, tuleb patsiendil seal kõigi teenuste eest ise maksta.

K: 

3. Kas haigekassa tasub kindlustatule ühe aasta jooksul pärast sünnitust paigaldatud emakasisese rasestumisvastase vahendi eest?

V: 

Sünnitanud naistele paigaldatakse soovi korral haigekassa lepingupartneri juures aasta jooksul pärast sünnitust vaskspiraal.

Seda, kas raviasutus kuulub haigekassa lepingupartnerite hulka, saab kontrollida haigekassa kodulehelt või helistades haigekassa infotelefonile 16 363.

K: 

4. Millistel juhtudel saab haigekassalt taotleda taastusravi hüvitamist ja mida selleks tegema peab?

V: 

Esmalt tuleb pöörduda perearsti juurde, kes kinnitab taastusravi vajaduse ning annab saatekirja taastusraviarsti juurde. Meditsiinilise näidustuse korral saab kindlustatu tasuta taastusravi, kui see on tervishoiuteenuste loetelus. Arstilt saadud arveid haigekassa patsiendile ei hüvita. Haigekassa tasub nende taastusravi teenuste eest, mis kantud haigekassa tervishoiuteenuste loetellu ning loetelus nimetatud tingimustel. See tähendab, et mitmete teenuste juures on täpsustatud diagnoos või seisund, mille puhul neid osutatakse.

K: 

5. Kuhu peab inimene pöörduma siis, kui ta kahtleb ravi õigsuses ega ole rahul osutatud tervishoiuteenusega/arstiabiga?

V: 

Kui inimene kahtleb arsti otsuses, siis on tal õigus pöörduda teise arsti poole ja küsida tema arvamust. Teise eriarsti poole saab pöörduda saatekirja alusel üldises järjekorras.

Kui kaheldakse raviteenuse kvaliteedis, tuleks esmalt võtta ühendust selle raviasutuse juhtkonnaga. Kui sealt abi ei saa, võib pöörduda sotsiaalministeeriumi juures tegutseva nõuandva tervishoiuteenuse arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjoni poole. Komisjon annab sõltumatu hinnangu patsiendile osutatud tervishoiuteenuse sisulisele kvaliteedile.

K: 

6. Kas haigekassa tasub silma laseroperatsiooni eest?

V: 

Silma laseroperatsioon lühinägelikkuse korrektsiooniks ei ole tervishoiuteenuste loetelus, seega haigekassa ei tasu selle operatsiooni eest.

K: 

7. Kas breketid paigaldatakse alla 19-aastasele tasuta?

V: 

Breketite puhul rahastab haigekassa ravi vaid üksikute raskete diagnooside korral:

• prognaatne hambumus sagitaalse lahiga 9 mm ja enam;
• progeenne hambumus;
• lahihambumus, kui kontaktis on ainult molaarid;
• peetunud jäävintsisiivid või kaniinid;
• kui puudub intsisiiv, kaniin või rohkem kui 1 hammas lõualuu kummalgi poolel;
• huule-suulaelõhe jt näo-lõualuusüsteemi kaasasündinud väärarengud.
 

Tööandjate küsimused

K: 

1. Kuidas ja kus saab tööandja tööle asuvale  töötajale registreerida ravikindlustuse?

V: 

Maksukorralduse seadusest tulenevalt peavad kõik tööd pakkuvad füüsilised ja juriidilised isikud oma töötajate töötamise andmed (töösuhte alustamised, peatamised ja lõpetamised) registreerima Maksu- ja Tolliametis. Tööandjatelt saadud andmed töötajate kindlustamiseks ning kindlustuse peatamiseks või lõpetamiseks edastatakse haigekassale töötamise registrist.

K: 

2. Tööandjal on teadmatusest jäänud töölepingu alusel töötava isiku töötamine töötamise registris registreerimata. Töötaja eest on üle aasta makstud ka sotsiaalmaksu. Kas töötaja saab ravikindlustuse tagasiulatuvalt, kui tööandja edastab vajalikud andmed töötamise registrisse?

V: 

Tagasiulatuvalt ravikindlustust ei saa. Kanne ravikindlustuse andmekogusse tehakse töötamise registrisse andmete edastamise järgmisest päevast. Alates sellest hetkest hakkab kehtima ka ravikindlustus.

K: 

4. Ettevõttes on töötajaid, kes töötavad osalise tööajaga ja saavad töötasu alla miinimumi. Nendega on sõlmitud tavalised töölepingud. Kas neil on õigus ravikindlustusele?

V: 

Jah, neil töötajatel on õigus ravikindlustusele. Töötamise andmed tuleb registreerida tööle asumise hetkeks. Seda ka juhul, kui töötaja töötab osalise tööajaga ning saab palka alla miinimumi. Sotsiaalmaksu maksab tööandja vastavalt sotsiaalmaksuseadusele.

K: 

5. Kuidas tööandja saab haigekassas arvele võtta töötaja, kes on välismaa kodanik ning kellel puudub Eesti isikukood?

V: 

Töötaja ravikindlustuse vormistamiseks tuleb tööandjal töötamise registris tema töötamine registreerida. Kui tööd tegeval välisriigi kodanikul puudub Eesti isikukood ning tal ei ole võimalik seda enne tööle asumist taotleda, on tööandjal võimalik töötamine kuni viieks päevaks registreerida töötaja isikut tõendavas dokumendis märgitud sünniajaga. Sünniajaga registreeritud töötamisel ei laiene töötajale sotsiaalsed tagatised, sealhulgas ravikindlustus.

Kui isik saab isikukoodi, siis on võimalik töötamise kande kehtivust pikendada. Uut kannet ei ole vaja alustada, vaid sünniajaga kanne muudetakse isikukoodiga kandeks. Peale isikukoodi kandmist töötamise registrisse, tekib töötajal õigus ravikindlustusele vastavalt ravikindlustuse seadusele. Vajalikud andmed laekuvad haigekassasse elektrooniliselt järgmisel päeval peale töötamise registris registreerimist.

Töötamise registreerimise  infot palume vaadata maksu-ja tolliameti kodulehelt  http://www.emta.ee/index.php?id=36050

K: 
6. Töötaja lahkus töölt. Kuhu ja millal tuleb edastada lõpetamise andmed?  
V: 

Andmed töötamise lõpetamise kohta tuleb esitada töötamise registrisse kümne päeva jooksul töötamise lõpetamise päevast arvates.

K: 

7. Kui kaua kehtib töötaja ravikindlustus peale töösuhte lõppu?

V: 
Ravikindlustuskaitse kehtib isikul veel kaks kuud pärast töösuhte lõppemist.
K: 

8. Töötaja lahkub firmast ja asub tööle uude ettevõttesse, kes hakkab tasuma tema sotsiaalmaksu. Kes peab haigekassat teavitama antud muutusest?

V: 

Mõlemad tööandjad peavad tegema muudatusest töötamise registris. Endine tööandja peab registreerima töötamise lõpetamise ja uus tööandja tööle asumise. 

K: 

9. Inimesel pole ravikindlustust ja ta hakkab teenust osutama võlaõigusliku lepingu alusel. Millal hakkab kehtima inimese ravikindlustuskaitse?

V: 

Tööandjal on kohustus deklareerida sotsiaalmaks Maksu- ja Tolliametis TSD-l väljamaksele järgneva kuu 10.-ndaks kuupäevaks. Ravikindlustus tekib pärast tööandja TSD esitamist järgmisel päeval.

Kui kindlustuskaitse tekkimiseks vajalikud dokumendid ei ole õigeaegselt esitatud ning kindlustuskaitset taotleval isikul oleks tekkinud õigeaegse esitamise korral õigus saada ravikindlustushüvitist, peab kindlustuskaitset taotlevale isikule  ravikindlustushüvitise saamata jäämisest tekkinud kahju hüvitama kohustuse rikkuja.

K: 

10. Inimene osutab teenust võlaõigusliku lepinguga tähtajaliselt 12 kuud, kuid ei teeni selle aja sees iga kuu miinimumpalka. Kas lepingu teine pool peab maksma sotsiaalmaksu miinimumpalga järgi? Kui lepingu teine pool maksab sotsiaalmaksu tegelikult teenitud töötasu järgi, kas siis ei ole teenust osutaval isikul/töövõtjal õigust ravikindlustusele?

V: 

2017. a riigieelarve seadusega on kehtestatud sotsiaalmaksuseaduse § 2 alusel sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär 430 eurot. Lepingu teine pool ehk tellija peab maksma sotsiaalmaksu isikule ehk töövõtjale makstud tasult. Kui tegelik makstav tasu kuus on alla eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumäära, siis ei ole töövõtjal õigust ravikindlustusele.

K: 

11. Firmal on sõlmitud inimestega töövõtuleping, aga neil on töötasu alla miinimumpalga. Kas tellija/tööandja peab nad töötajate registris arvele võtma? 

V: 

Maksukorralduse seadusest tulenevalt peavad kõik tööd pakkuvad füüsilised ja juriidilised isikud kõigi oma töötajate töötamise andmed (töösuhte alustamised, peatamised ja lõpetamised) registreerima Maksu- ja Tolliameti töötajate registris tööle asumise hetkeks.

K: 

12. Kuidas maksab tööandja oma töötajale haigushüvitist?

V: 

Töötaja enda haigestumisel maksab tööandja haigushüvitist 70% töötaja viimase kuue kuu keskmisest palgast haigestumise 4.–8. päevani.  Tööandja arvutab keskmise töötasu kalendripäevatasu alusel vastavalt Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a määruse nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord” reeglite kohaselt.

K: 

13. Kui tööandjal tekib kahtlus töötajale väljastatud haiguslehe õigsuses, siis kelle poole saab tööandja pöörduda?

V: 

Kui tööandjal tekib kahtlus töötajale väljastatud töövõimetuslehe õigsuses, palume tööandjal esitada haigekassale avaldus töövõimetuslehe väljaandmisega seotud asjaolude kontrollimiseks.. Eesti Haigekassa seadusest tulenevalt on töövõimetuslehe õigsust ja põhjendatust õigus kontrollida haigekassa usaldusarstidel. Palve kontrollida töövõimetuslehe väljastamisega seonduvat palume esitada e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna. Digitaalse allkirjastamise võimaluse puudumisel võib omakäeliselt allkirjastatud taotluse saata postiga või esitada haigekassa klienditeenindusse http://www.haigekassa.ee/et/haigekassa/meie.

K: 

14. Kas tööandjal on kohustus maksta ajutise töövõimetuse hüvitist töölt lahkunud töötajale?

V: 

Kui töösuhe lõpeb 4.-8. haiguspäeva perioodil, siis peab tööandja haigushüvitist maksma kuni töösuhte viimase päevani. Nt kui tööleping lõpetati 6-ndal haiguspäeval, maksab tööandja hüvitist 6-nda päevani.

Kuna töötajal on pärast töösuhte lõppu veel  kahekuuline kindlustuskaitse, hakkaks talle alates 9-ndast haiguspäevast hüvitist maksma haigekassa. Selleks, et haigekassa määraks ja maksaks töövõimetuslehe alusel hüvitist, peab tööandja, kelle juures töövõimetuslehtalguse sai, töövõimetuslehe maksmiseks vajalikud andmed haigekassale esitama riigiportaali kaudu.

Visiiditasu

K: 

1. Kust leida infot visiiditasude kohta?

V: 

Haigekassa kodulehel on visiiditasudest juttu siin. Info kehtivate visiiditasude kohta peab olema igas raviasutuses patsiendile kättesaadav ja nähtav.

K: 

2. Kas haigekassa hüvitab kindlustatule tasulise visiidi eriarsti juurde?

V: 

Haigekassa ei hüvita eriarsti tasulist visiiti, kui valitakse aeg väljaspool ravijärjekorda. See on n-ö etteostmine ehk patsient loobub haigekassa rahastatud teenustest ning maksab täies ulatuses nii visiidi kui oma ravi eest raviasutusele ise.

K: 

3. Kui suur on visiiditasu eriarsti vastuvõtul, kui ei ole ravikindlustust?

V: 

Kui inimesel ei ole ravikindlustust, tuleb tal tervishoiuteenuste eest maksta ise ning sellisel juhul määrab teenuste hinnakirja raviasutus. Seega peaks hindu küsima konkreetselt raviasutuselt.

K: 

4. Miks peab eriarsti juurde minnes maksma visiiditasu, aga perearsti juurde minnes mitte?

V: 

Perearsti kättesaadavust peetakse esmatähtsaks, mistõttu perearsti visiidile minnes ei pea patsient visiiditasu maksma. Visiit eriarsti juurde on kallim ning see on kehtestatud eriarsti võimalikult parema kättesaadavuse jaoks.

K: 

5. Kas perearstil on õigus küsida visiiditasu, kui patsient läheb vastuvõtule perearstikeskusesse?

V: 

Perearsti juurde minnes ei tohi arst visiiditasu (samuti sussi-, haldustasu vms) nõuda. Perearst tohib visiiditasu küsida vaid koduvisiidi korral (kuni 5 eurot). Tervishoiuteenuse osutamisel kehtivatest teenustasudest saab lähemalt lugeda haigekassa kodulehelt.

K: 

6. Ema ja laps haigestusid samal ajal ning koju kutsuti perearst, kes küsis visiiditasu eraldi mõlema eest, kokku 10 eurot (2 x 5 eurot). Kas perearst käitus õigesti?

V: 

Perearst ei käitunud õigesti. Visiiditasu ühe koduvisiidi eest ei või ületada 5 eurot, sõltumata kindlustatute arvust sama koduvisiidi kohta.

Kui perearst küsis lubatust rohkem visiiditasu, palume esitada arsti andmed ja tasumist tõendava kviitungi koos avaldusega haigekassasse.

Vähi sõeluuringud naistele

K: 

1. Kas ma pean uuringule minema oma kindlustuspiirkonnas olevasse raviasutusse?

V: 

Naisel on õigus uuringule registreerida ja minna talle sobivasse raviasutusse olenemata haigekassa kindlustuspiirkonnast. Raviasutuses kontrollitakse sõeluuringule registreerimisel eelkõige Teie sünniaastat ja ravikindlustuse kehtivust. Uuringule tulekul tuleb kaasa võtta isikut tõendav dokument.

K: 

2. Mida ma pean tegema, kui soovin end registreerida kutsel toodud telefonil, ent see on pidevalt hõivatud või ooterežiimil?

 
V: 

Kui probleemiks on kutsel märgitud registratuuri telefoni pidev hõivatus, mistõttu ei ole ennast võimalik uuringule registreerida, siis on see tavaliselt tingitud raviasutuse registratuuri töö ülekoormatusest või häiretest sideliinides. Nendel juhtudel soovitame helistada paari päeva möödumisel. Kui häired registreerumisel on püsivad, siis on võimalus kontakti võtta raviasutuse kontakttelefonil, ent teavitada võib ka haigekassat.

K: 

3. Mida teha, kui ma peaksin sel aastal oma elukohta muutma – kas ma siis saan kutse ja sõeluuringus osaleda?

 
V: 

Probleem on kutse mittekättesaamises rahvastikuregistri andmekogus oleva ebaõige aadressi tõttu. 
Elukoha muutusest ei ole vaja teavitada haigekassat, ent vajalik on kindlasti teavitada rahvastikuregistrit. Rahvastikuregistri seaduse paragrahvi 391 alusel on isiku kohustus hoolitseda elukoha aadressi õigsuse eest rahvastikuregistris. Rahvastikuregistrit tuleb teavitada uuele aadressile kolimisel, ebaõigete andmete olemasolul või andmete puudumisel. Oma elukohaandmete õigsust saab kontrollida riigiportaalis rahvastikuregistri e-teenuseid kasutades, valides kodanikule mõeldud vahelehe ning sisenedes portaali kas ID-kaardi või mobiilID abil.

Elukohaandmete registrisse kandmiseks või muutmiseks tuleb esitada elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele elukohateade. Seda saate teha omavalitsusse kohale minnes, posti või digiallkirjaga e-kirja teel saates või kasutades rahvastikuregistri e-teenuseid riigiportaalis.
Elukohateate võib esitada ka digitaalallkirjaga. Lisainfot elukoha registreerimise kohta võib vaadata siseministeeriumi kodulehelt aadressil 
http://www.siseministeerium.ee/13615. Telefonitsi aadressi korrigeerimine ei ole võimalik, sest telefonitsi ei ole helistaja isik tuvastatav.

K: 

4. Mida teha, kui olen üle kontrollinud (kas oma perearstilt või haigekassa infotelefonilt) ja on selgunud, et kutse saadeti mu endisele elukoha aadressile?

 
V: 

Kui naine on kutsutavate nimekirjas (seda on võimalik kontrollida haigekassa infotelefonilt 16363), ent ei ole aadressimuutuse tõttu või muul põhjusel kutset kätte saanud, kui ta on kutse vahepeal kaotanud või kui kutse on rikutud, saab ennast uuringule registreerida ja uuringul osaleda ka isikut tõendava dokumendi alusel. Uuringul mitteosalenud naistele saadetakse korduv kutse 2011. aasta novembris-detsembris, kasutades rahvastikuregistris olevaid aadresse. Soovitame kindlasti korrigeerida oma andmed rahvastikuregistris.

K: 

5. Mida teha, kui avastan, et kutsel märgitud soovitatav registreerumise tähtaeg on ületatud?

 
V: 

Kui kutsel märgitud registreerumise tähtaeg (soovituslik 1 kuu) on möödunud, kuid Te ei ole veel jõudnud ennast uuringule registreerida, siis saate Te ikkagi ennast uuringule registreerida kogu kalendriaasta jooksul isikut tõendava dokumendi alusel. Uuringul mitteosalenud naistele saadab haigekassa ka korduva kutse uuringul osalemiseks kalendriaasta novembris-detsembris.
Korduv kutse saadetakse rahvastikuregistris oleval aadressil.

K: 

6. Mida teha, kui olen saanud kutse sõeluuringule, ent mul on hiljuti kindlustuskaitse katkenud?

 
V: 

Kehtiva ravikindlustuse olemasolul on uuring naisele tasuta. Kui naine on kutse saanud, ent tal on vahepeal kindlustuskaitse katkenud, siis on tal võimalik ennast uuringule küll registreerida, kuid sel juhul peate Te uuringu eest ise maksma. Sel juhul saate meditsiiniliste teenuste ja uuringute eest tasuda Teie valitud raviasutuse tasuliste tervishoiuteenuste hinnakirja alusel.

K: 

7. Mida teha, kui käisin omal algatusel uuringul ning tasusin selle eest ise, ent varsti pärast seda sain samasse raviasutusse kutse tasuta sõeluuringule?

 
V: 

Kõik raviasutused, kes on märgitud kutsel, omavad lepinguid eeltoodud sünniaastate ravikindlustatud naistele ennetavate uuringute teostamiseks. Nendel juhtudel peaks arve uuringu eest esitatama haigekassale ja inimene ei pea uuringu eest ise tasuma. Kui Teilt on eeltoodud rinna- või emakakaela sõeluuringu eest Teie arvates põhjendamatut tasunõutud, siis teavitage sellest haigekassat (info@haigekassa.ee). Kindlasti on sellistel puhkudel vajalik alles hoida teenuse eest tasumist tõendav kviitung.

K: 

8. Mis ajal ja kuidas saan ma teada uuringu tulemused?

 
V: 

Rinnavähi uuringu tulemuse saab naine kirjalikult 2 nädala jooksul uuringu teinud tervishoiuasutusest. Uuringu vastuse saatmise viis (postiga, mis aadressile või e-postiga) lepitakse kokku raviasutuse ja naise vahel pärast uuringu teostamist. Uuringu vastus ei sisalda delikaatseid isikuandmeid, see sisaldab vaid infot, kas naine vajab täiendavaid uuringuid või mitte.

PAP-testi tulemuste teadasaamise viisis lepitakse samuti kokku pärast uuringu teostamist. Enamlevinud praktika järgi helistab patsient teatud kindlal kellaajal ja telefonil. Uuringu vastus ei sisalda delikaatseid isikuandmeid, see sisaldab vaid infot, kas naine vajab täiendavaid uuringuid või mitte või mis ajal on soovitatav teha korduv PAP-test.

K: 

9. Mida ma pean tegema või keda informeerima, kui minu aadressile on tulnud kiri inimesele, kes siin ei ela?

V: 

Kui Teie aadressile tuleb sõeluuringu kutse naisele, keda seal ei ela, siis palume võimalusel see kutse tagastada haigekassale märkega, et isik ei ela antud aadressil. Haigekassa saab uurida, kas isikul on sideaadress, mis erineb põhielukoha aadressist ning edastada tagastatud kutse isiku sideaadressile koos soovitusega kontrollida oma andmeid rahvastikuregistris ja vajadusel neid uuendada.

K: 

10. Miks ei kutsuta rinnavähi sõeluuringule nooremaid, alla 50-aastaseid naisi?

 
V: 

Haigekassa lähtub ennetustegevuse korraldamisel selle tõendatud meditsiinilisest efektiivsusest. Rinnavähi esinemissagedus on suurim 50–64-aastaste naiste seas. Ka Eestis tõuseb haigestumise sagedus vanusega ja on maksimaalne 50ndates ja 60ndates eluaastates. Mammograafia näol on tegemist röntgenkiirgust kasutava uuringuga rinnanäärmetest, mis on kasutusel nii skriiningmeetodina kui kliinilises diagnostikas. Mammograafia tundlikkus (tõenäosus, et tegelik haigus ka uuringuga avastatakse) on suurem 50-aastastel ja vanematel naistel ja väikesem alla 50-aastastel naistel, kellel tavaliselt on rinnakude tihedam. Suurema tihedusega rinnad on naistel enne menopausi, hormoonasendusravil olevatel naistel ja madalama kehamassi indeksiga naistel. Tervetele naistele vanuses 40–49 tehtavad mammogrammid ei oma efekti suremusele võrreldes enese läbivaatuse või kliinilise läbivaatusega ja skriiningu negatiivsed küljed võivad kasu asemel tuua tervisele kahju (kiirgus, psühholoogiline stress, ebaselged uuringutulemused, invasiivsed lisauuringud jne). Tervete naiste rindade uurimine enne 40ndat eluaastat ei ole meditsiiniliselt põhjendatud. Rinnaprobleemide korral jääb naistele võimalus minna uuringule pere- või eriarsti saatekirjaga.

K: 

11. Kas ma saan soovi korral rinnauuringu teha selle eest ise tasudes?

 
V: 

Kui naisel puudub rinnauuringuks meditsiiniline näidustus (kas riskirühma kuulumine või kaebused), ei ole ka põhjendatud uuringu eest tasumine haigekassa poolt (ravikindlustuse seaduse paragrahv 29 lõige 1). Terve naine saab soovi korral minna uuringule selle eest ise tasudes. Tasuliste tervishoiuteenuste hinna kehtestab raviasutus.

K: 

12. Kas ma saan emakakaelavähi sõeluuringut teha ka oma naistearsti juures?

V: 

Jah, PAP-testi teevad palju günekoloogid ka väljaspool sõeluuringut ning see on põhimõtteliselt võimalik. Soovides muuhulgas teha uuringut oma günekoloogi juures, peate Te aga arvestama tavapärase järjekorraga oma naistearsti juurde. Sõeluuringule väljaõppinud ämmaemanda juurde saaksite aja märksa kiiremini. Sõeluuringu (PAP-testi) eest tasutakse vaid nende lepingupartnerite juures tehtu eest, kes omavad lepingut haigekassaga. Kui eelistate kontrolli erapraksises, siis kahjuks ka seal tehtavad uuringud tuleb Teil endil tasuda. Kindlasti aga teavitage visiidi käigus, et saite haigekassalt meeldetuletuse sõeluuringus osalemiseks ja et eelistate, et selle test võetakse Teilt praeguse visiidi käigus.

Esita küsimus