K: 

1. Kuidas ja kus saab tööandja tööle asuvale  töötajale registreerida ravikindlustuse?

V: 

Maksukorralduse seadusest tulenevalt peavad kõik tööd pakkuvad füüsilised ja juriidilised isikud oma töötajate töötamise andmed (töösuhte alustamised, peatamised ja lõpetamised) registreerima Maksu- ja Tolliametis. Tööandjatelt saadud andmed töötajate kindlustamiseks ning kindlustuse peatamiseks või lõpetamiseks edastatakse haigekassale töötamise registrist.

K: 

2. Tööandjal on teadmatusest jäänud töölepingu alusel töötava isiku töötamine töötamise registris registreerimata. Töötaja eest on üle aasta makstud ka sotsiaalmaksu. Kas töötaja saab ravikindlustuse tagasiulatuvalt, kui tööandja edastab vajalikud andmed töötamise registrisse?

V: 

Tagasiulatuvalt ravikindlustust ei saa. Kanne ravikindlustuse andmekogusse tehakse töötamise registrisse andmete edastamise järgmisest päevast. Alates sellest hetkest hakkab kehtima ka ravikindlustus.

K: 

4. Ettevõttes on töötajaid, kes töötavad osalise tööajaga ja saavad töötasu alla miinimumi. Nendega on sõlmitud tavalised töölepingud. Kas neil on õigus ravikindlustusele?

V: 

Jah, neil töötajatel on õigus ravikindlustusele. Töötamise andmed tuleb registreerida tööle asumise hetkeks. Seda ka juhul, kui töötaja töötab osalise tööajaga ning saab palka alla miinimumi. Sotsiaalmaksu maksab tööandja vastavalt sotsiaalmaksuseadusele.

K: 

5. Kuidas tööandja saab haigekassas arvele võtta töötaja, kes on välismaa kodanik ning kellel puudub Eesti isikukood?

V: 

Töötaja ravikindlustuse vormistamiseks tuleb tööandjal töötamise registris tema töötamine registreerida. Kui tööd tegeval välisriigi kodanikul puudub Eesti isikukood ning tal ei ole võimalik seda enne tööle asumist taotleda, on tööandjal võimalik töötamine kuni viieks päevaks registreerida töötaja isikut tõendavas dokumendis märgitud sünniajaga. Sünniajaga registreeritud töötamisel ei laiene töötajale sotsiaalsed tagatised, sealhulgas ravikindlustus.

Kui isik saab isikukoodi, siis on võimalik töötamise kande kehtivust pikendada. Uut kannet ei ole vaja alustada, vaid sünniajaga kanne muudetakse isikukoodiga kandeks. Peale isikukoodi kandmist töötamise registrisse, tekib töötajal õigus ravikindlustusele vastavalt ravikindlustuse seadusele. Vajalikud andmed laekuvad haigekassasse elektrooniliselt järgmisel päeval peale töötamise registris registreerimist.

Töötamise registreerimise  infot palume vaadata maksu-ja tolliameti kodulehelt  http://www.emta.ee/index.php?id=36050

K: 
6. Töötaja lahkus töölt. Kuhu ja millal tuleb edastada lõpetamise andmed?  
V: 

Andmed töötamise lõpetamise kohta tuleb esitada töötamise registrisse kümne päeva jooksul töötamise lõpetamise päevast arvates.

K: 

7. Kui kaua kehtib töötaja ravikindlustus peale töösuhte lõppu?

V: 
Ravikindlustuskaitse kehtib isikul veel kaks kuud pärast töösuhte lõppemist.
K: 

8. Töötaja lahkub firmast ja asub tööle uude ettevõttesse, kes hakkab tasuma tema sotsiaalmaksu. Kes peab haigekassat teavitama antud muutusest?

V: 

Mõlemad tööandjad peavad tegema muudatusest töötamise registris. Endine tööandja peab registreerima töötamise lõpetamise ja uus tööandja tööle asumise. 

K: 

9. Inimesel pole ravikindlustust ja ta hakkab teenust osutama võlaõigusliku lepingu alusel. Millal hakkab kehtima inimese ravikindlustuskaitse?

V: 

Tööandjal on kohustus deklareerida sotsiaalmaks Maksu- ja Tolliametis TSD-l väljamaksele järgneva kuu 10.-ndaks kuupäevaks. Ravikindlustus tekib pärast tööandja TSD esitamist järgmisel päeval.

Kui kindlustuskaitse tekkimiseks vajalikud dokumendid ei ole õigeaegselt esitatud ning kindlustuskaitset taotleval isikul oleks tekkinud õigeaegse esitamise korral õigus saada ravikindlustushüvitist, peab kindlustuskaitset taotlevale isikule  ravikindlustushüvitise saamata jäämisest tekkinud kahju hüvitama kohustuse rikkuja.

K: 

10. Inimene osutab teenust võlaõigusliku lepinguga tähtajaliselt 12 kuud, kuid ei teeni selle aja sees iga kuu miinimumpalka. Kas lepingu teine pool peab maksma sotsiaalmaksu miinimumpalga järgi? Kui lepingu teine pool maksab sotsiaalmaksu tegelikult teenitud töötasu järgi, kas siis ei ole teenust osutaval isikul/töövõtjal õigust ravikindlustusele?

V: 

2017. a riigieelarve seadusega on kehtestatud sotsiaalmaksuseaduse § 2 alusel sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär 430 eurot. Lepingu teine pool ehk tellija peab maksma sotsiaalmaksu isikule ehk töövõtjale makstud tasult. Kui tegelik makstav tasu kuus on alla eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumäära, siis ei ole töövõtjal õigust ravikindlustusele.

K: 

11. Firmal on sõlmitud inimestega töövõtuleping, aga neil on töötasu alla miinimumpalga. Kas tellija/tööandja peab nad töötajate registris arvele võtma? 

V: 

Maksukorralduse seadusest tulenevalt peavad kõik tööd pakkuvad füüsilised ja juriidilised isikud kõigi oma töötajate töötamise andmed (töösuhte alustamised, peatamised ja lõpetamised) registreerima Maksu- ja Tolliameti töötajate registris tööle asumise hetkeks.

K: 

12. Kuidas maksab tööandja oma töötajale haigushüvitist?

V: 

Töötaja enda haigestumisel maksab tööandja haigushüvitist 70% töötaja viimase kuue kuu keskmisest palgast haigestumise 4.–8. päevani.  Tööandja arvutab keskmise töötasu kalendripäevatasu alusel vastavalt Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a määruse nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord” reeglite kohaselt.

K: 

13. Kui tööandjal tekib kahtlus töötajale väljastatud haiguslehe õigsuses, siis kelle poole saab tööandja pöörduda?

V: 

Kui tööandjal tekib kahtlus töötajale väljastatud töövõimetuslehe õigsuses, palume tööandjal esitada haigekassale avaldus töövõimetuslehe väljaandmisega seotud asjaolude kontrollimiseks.. Eesti Haigekassa seadusest tulenevalt on töövõimetuslehe õigsust ja põhjendatust õigus kontrollida haigekassa usaldusarstidel. Palve kontrollida töövõimetuslehe väljastamisega seonduvat palume esitada e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna. Digitaalse allkirjastamise võimaluse puudumisel võib omakäeliselt allkirjastatud taotluse saata postiga või esitada haigekassa klienditeenindusse http://www.haigekassa.ee/et/haigekassa/meie.

K: 

14. Kas tööandjal on kohustus maksta ajutise töövõimetuse hüvitist töölt lahkunud töötajale?

V: 

Kui töösuhe lõpeb 4.-8. haiguspäeva perioodil, siis peab tööandja haigushüvitist maksma kuni töösuhte viimase päevani. Nt kui tööleping lõpetati 6-ndal haiguspäeval, maksab tööandja hüvitist 6-nda päevani.

Kuna töötajal on pärast töösuhte lõppu veel  kahekuuline kindlustuskaitse, hakkaks talle alates 9-ndast haiguspäevast hüvitist maksma haigekassa. Selleks, et haigekassa määraks ja maksaks töövõimetuslehe alusel hüvitist, peab tööandja, kelle juures töövõimetuslehtalguse sai, töövõimetuslehe maksmiseks vajalikud andmed haigekassale esitama riigiportaali kaudu.

Esita küsimus