Eesti Haigekassa tähtsaim ülesanne on korraldada ravikindlustust, et võimaldada kindlustatud isikutele ravikindlustushüvitisi. Lisaks on haigekassa ülesanne aidata kaasa ka ravistandardite ja ravijuhiste koostamisele, motiveerida tervishoiuasutusi arendama tervishoiuteenuste kvaliteeti, korraldada ravikindlustust ja haigekassat puudutavate välislepingute täitmist; osaleda tervishoiu planeerimisel; avaldada arvamust haigekassa ja ravikindlustusega seonduvate õigusaktide ja välislepingute eelnõude kohta ning anda nõu ravikindlustusega seonduvates küsimustes.

Kui on küsimusi või on soov anda tagasisidet ravikindlustushüvitisi ning ravikindlustuse korraldamist puudutavatel teemadel, siis saab seda teha saates e-maili info@haigekassa.ee või helistades haigekassa infotelefonil.

Rahulolematuseks võib olla mitmeid põhjuseid: peljatakse, et arst on teinud valesid otsuseid, ollakse pahased arsti või muu meditsiinipersonali suhtumise või raviasutuse olmetingimuste tõttu, kahtlustatakse, et raviasutuses võeti liigselt raha jne. Kuhu pöörduda nõu ja abi saamiseks?

Kui inimene kahtleb arsti otsuses, siis on õigus teisesele arvamusele. See võimalus on ka sätestatud ravikindlustuse seaduses. Teisene arvamus puudutab diagnoosi õigsuse, määratud ravimi või tervishoiuteenuse vajalikkuse, selgitatud alternatiivide ja oodatava mõju ning tervishoiuteenuse osutamisega seotud riskide kohta hinnangu andmist. 

Kui kaheldakse raviteenuse kvaliteedis, siis peaks pöörduma sotsiaalministeeriumi juures tegutseva nõuandva tervishoiuteenuse arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjoni poole. Kui komisjon on tuvastanud arstliku vea, teatab ta sellest vea teinud arstile ja raviasutusele ning vajadusel teeb erialaseltsile ettepaneku kontrollida eksinud meditsiinitöötaja pädevust. Komisjon võib oma otsuses teha ettepanekuid, anda nõu või soovitusi, kuid ei saa kohustada arsti või raviasutust kompenseerima patsiendile arstliku vea tagajärjel tekkinud kahju. Rahalise hüvituse saamiseks võib patsient kohtusse pöörduda. Täpsem info.

Kui ollakse rahulolematud raviasutuse olmetingimustega või tervishoiutöötajate suhtlemisega, siis peab eeskätt pöörduma alati raviasutuse juhtkonna poole. Alles seejärel kas maavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna või sotsiaalministeeriumi poole. Perearsti puhul võib mõelda ka perearsti vahetamisele.

Ikka ja alati peame kõigile meelde tuletama, et ka tervishoiuasutused peavad visiiditasu võtmisel ja tasulise teenuse osutamisel patsiendile väljastama kviitungi. Oluline on siinjuures see, et kui tasutav summa on väiksem kui 19,18 eurot, antakse dokument tarbija nõudmisel, teenuse osutajal selle väljastamise otsest kohustust ei ole. Oma rahulolematust raviasutusega rahalistes asjades saab avaldada ainult sel juhul, kui on olemas kviitung teie poolt makstud summa kohta. Kui arvatakse, et raviasutus võttis liigselt visiiditasu, siis sellega tegeleb haigekassa. 

Patsiendid saavad nõu ja abi ka Eesti Patsientide Esindusühingust ja seda igasugusel meditsiini puudutaval teemal. Esindusühingu kontor asub Tallinnas.