Laste hea tervise ja arengu huvides on lastearstid, perearstid, pereõed ja eriarstid leppinud sotsiaalministri määruses laste regulaarsed tervisekontrollid. Jälgitakse lapse arengut, kasvu, kaalu, kuulmist nägemist ja kõnet. Lisaks aidatakse kujundada lapse tervislikke toitumis- ja liikumisharjumusi ning nõustatakse kõigis teistes terviseküsimustes. Nakkushaiguste ennetamiseks viiakse läbi vaktsineerimisi. Regulaarsete kontrollidega aidatakse kujundada lapse tervislikke toitumis- ja liikumisharjumusi ning nõustatakse peret.

Laste tervisekontrollide läbiviimise eesmärgiks on laste arengu jälgimine ja tervise- ning arenguhäirete varajase avastamise kaudu vajaliku meditsiinilise abi tagamine.

Esimesed seitse aastat

Esimeste elupäevade jooksul võetakse vastsündinutelt vereplekk skriinimaks ehk sõeltestimaks neid hüpotüreoosi ja fenüülketonuuria suhtes. Hüpotüreoos on seisund, mille puhul kilpnääre ei tooda piisavalt hormoone. Fenüülketonuuria on sagedasim kaasasündinud ainevahetushaigus.
Lisaks kontrollitakse vastsündinu kuulmist (otoakustiliste emissioonide uuring).

Tervet imikut jälgitakse esimese eluaasta jooksul profülaktiliselt kord kuus. Kolm korda tuleb käia pereõe juures. Neil visiitidel kaalutakse ja mõõdetakse last. Lisaks on õe ülesanne õpetada vanematele lapse toitmist, hügieeni, hooldust, õnnetuste vältimist jms. Pediaatri külastust ei ole tervele imikule ette nähtud. Vajaduse korral suunab perearst lapse eriarsti, näiteks neuroloogi või ortopeedi vastuvõtule.

6‑7aastase lapsega tuleb käia perearstil koolieelses tervisekontrollis. Arst hindab tema arengut ja koolivalmidust. Mh kontrollitakse nägemis- ja kuulmisteravust ning kõne arengut. Kõrvalekallete korral saab arst suunata lapse lisauuringutele, logopeedi või silmaarsti juurde. Tervisekontrolli võiks minna aegsasti enne kooli, juba kevadel. Siis jääb aega probleemide lahendamiseks. Näiteks saab muretseda prillid. Hästi on  käivitunud diabeedihaige lapse kooliellu lõimimise projekt, kus haigus tuvastatakse enne kooli ning spetsialistid pakuvad koolipersonalile vajalikku väljaõpet ja tuge.

Hambaid tuleb hoida juba noores eas     

Lapse soovitatavad tervisekontrollide ajad sotsiaalministri määruse alusel

Lapse vanus/klass

Arst

Õde*

Hambaarst

Silmaarst

1 nädal (koduvisiit)

x

x

 

 

2 nädalat

x

 

 

 

1 kuu

x

 

 

 

2 kuud

 

x

 

 

3 kuud

x

 

 

 

4,5 kuud

 

x

 

 

6 kuud

x

 

 

 

7 kuud

 

x

 

 

9 kuud

x

 

 

 

12 kuud

x

 

 

 

18 kuud

x

 

 

 

2 aastat

 

x

 

 

3 aastat

x

 

x

x

4 aastat

 

x

 

 

5 aastat

x

 

 

 

6–7 aastat

x

 

x (6 a)

 

7–8 aastat / I

 

x

x (7 a)

 

8–9 aastat / II

x

 

 

 

9–10 aastat / III

 

x

x (9 a)

 

11–12 aastat / V

x

 

x (12 a)

 

13–14 aastat / VII

 

x

x (14 a)

 

15–16 aastat / IX

x

 

x (15 a)

 

17–18 aastat / XI

 

x

 

 

Kaariest aitab vältida eelkõige kodune hügieen. Soovitav on külastada hambaarsti 3 aasta vanuses. Pideva kontrolliga saab alata juba 
esimeste hammaste lõikudes. Esimestel visiitidel võiks vanem juures olla ja last toetada. Kõige tähtsam on luua regulaarse hambakontrolli hea algus. Hambaarstiga juba tuttavad ja meeldivaid kogemusi mäletavad lapsed tunnevad end ja hiljem hambaarstil mugavalt. Kui lapsel on hirm juba tekkinud, nõuab see kõigilt kannatlikkust.

Ka kooliõed teevad hambaarstidega koostööd laste ennetavate läbivaatustele suunamiseks 7, 9 ja 12aastaselt. Kui laps vajab hambaravi, peab see kindlasti toimuma pere teades ja heakskiidul. Tuleks aga jälgida, kas hambaarstil on leping haigekassaga. Vaid sel juhul on teenus lapsevanemale tasuta.

Uuringud on näidanud, et kui noorukiea lõpuks on hambad tugevad ja terved, ei vajata ravi veel mitukümmend aastat. Seega on laste õigete hügieeniharjumuste ja ennetava kontrolli abil võimalik vältida olukordi, kus täiskasvanueas neelab olulise osa sääste hambaravi.

Koolieas iseseisvaks pere nõusoleku alusel

Kooli vastuvõtmiseks tuleb esitada õpilase tervisekaardi ametlikult kinnitatud väljavõte. Seal on kirjas varasemad vaktsineerimised, kroonilised haigused, pidevalt kasutatavad ravimid, aga ka ravimi- või toiduallergiad. Teave on esmavajalik lapse tervist koolis jälgides, aga ka õppekoormuse ja eluviisi kohaldamiseks.

Kooli tulles küsitakse lapsevanema nõusolekut koolitervishoiuteenuse osutamiseks üldiselt, sealhulgas tervisekontrollideks I, III, VII ja IX klassis.

Nõusoleku mõiste tuleneb võlaõigusseadusest. Selle alusel võib patsienti läbi vaadata ja talle tervishoiuteenust osutada üksnes tema nõusolekul. Kirjaliku nõustumise kõrval kehtib samaväärselt suuline nõusolek. Sellest jätkub, kui õpilane näiteks vahetunnis kooliõelt abi küsib.

Nõusoleku peab andma seaduslik esindaja, kui patsient ei ole võimeline poolt- ja vastuväiteid vastutustundlikult kaaluma. Koolilapse puhul on sageli küsitav millal ta oskab juba ise oma tervise kohta otsuseid teha ja millal on veel vajalik vanema seisukoht. Algkooliõpilase puhul peab kindlasti otsustama lapsevanem.

Ka enne igat vaktsineerimist peab kooliõde küsima lapsevanemalt kirjaliku nõusoleku ka siis, kui kord kooli tulles on see juba antud. Vanema nõusolek aitab välistada võimalikke vastunäidustusi, Niisiis küsitakse seda lapse tervise huvides. Kui pere ei soovi oma last vaktsineerida, peab seda kinnitama kirjalikult. Kooli tulekul antavas nõusolekus võib pere sätestada olukorrad, mil lapse seisukohale vaatamata tuleb võtta kontakti vanematega.

Millist terviseabi saab koolist?

Rõhutame taas, et koolis ravitööd ei toimu. Haige lapse ravi määrab ja seda koordineerib perearst või eriarst. Kui laps on koolis haigestunud või on juhtunud trauma, peab kooliõde andma talle esmast abi ja teavitama lapsevanemaid. Haiget last ei tasu kooli saata. Kooliõde talle uuringuid ega ravi ei määra ning puudumistõendit ei kirjuta. Haigestumise korral tuleb pöörduda perearsti poole. Väljaspool tema tööaega saab ööpäev läbi meditsiininõu ka perearsti nõuandetelefonilt (vt. lähemalt siit). Kooliõde saab aidata, kui õpilane vajab tervise tõttu erisusi koolikorralduses, nt haigusjärgsel ajal. Õde peab teadma lapsel allergiast või teistest haigustest. Ainult siis on võimalik kiiresti asjakohast abi osutada.

Väikestes koolides ei ole õde alati kohal, ent tema vastuvõtuajad ning telefon peavad olema kättesaadavad. Kui laps asub elama õpilaskodusse, on soovitav registreerida ta selle piirkonna perearsti nimistusse. Tõenäoliselt viibib laps õpilaskodus suurema osa aastast. Õppeperioodil on ka haigestumine viirushaigustesse tavaliselt kõrgem. Piirkonda registreeritud lapse saab kooliõde õigel ajal perearsti juurde suunata.

Materjalid aitavad meeles pidada

Haigekassa on toetanud laste tervise jälgimist hõlbustavate materjalide avaldamist. Välja on antud „Lapse tervisepäevik“ ja „Õpilase tervisepäevik“. Trükised on koostanud erialaspetsialistid. Lapse sündides või kooli minnes peaks iga pere need saama haiglast, perearstilt või koolist.

Päevikutesse on hea märkida lapse kasvu, arengu ja tervise andmed sünnihetkest põhikooli lõpuni. Lisaks on raamatutes lapse kasvugraafikud, hammaste tuleku ja suuhügieeni osa, arenemise, kuulmise, nägemise ja kõne kujunemise märksõnad, toitumisnõuanded, koduapteegi soovitav koosseis, toimimisjuhised sagedasemate haiguste (palaviku, köha, nohu, kõrvavalu ja kõhulahtisuse) puhuks ning väike vaktsiiniseletaja.

Kõigis peatükkides on arvestatud, et lastevanemad võivad teavet vajada rohkem kui üks kord. Toitumissoovitused käsitlevad vaid neid toiduained, mille arstid on ühel nõul heaks kiitnud. Välja antud juhendmaterjalid on koondatud veebilehele ravijuhend.ee

Vaata lisaks

Tervise jälgimine lasteaias

Lasteaias ei ole tervishoiuteenuse osutajat, kes pädevaid hinnanguid lapse terviseseisundile annab.
Praktikas võib aga tekkida olukordi, kus vanem soovib oma selgete haigussümptomitega last lasteaeda viia, teiste laste vanemad aga soovivad oma lapse tervist kaitsta võimaliku nakkusohu eest. Oluline on silmas pidada nii haigussümptomitega lapse kui ka teiste laste heaolu. 

Lapsevanemal on õigus teha otsuseid, mis ei kahjusta last ning viia ta lasteaeda. Kui lasteaia töötajad aga ei jaga vanema seisukohta ja tekib vaidlus, siis sellise vaidluse peab lahendama asutuse juht. Seejuures on oluline silmas pidada, et vaidluse sisu ei saa olla lapse tervise seisundile hinnangu andmine, milleks osapooltel puudub pädevus. Kui lasteaia töötajatel tekib kahtlusi lapse tervise suhtes, siis võib ta soovitada vanemale perearsti poole pöördumist.

Kergemate haigusnähtudega lapse puhul on lasteaia töökorralduses on võimalik leida viise, kuidas last asjakohaselt toetada, vajadusel vältida laste omavahelist füüsilist kontakti.

Kui lapsevanem vaatamata vestlustele personali poolt toob hoidu korduvalt last, kelle tervislik seisund ei võimalda päevakavaga toime tulla ja/või lapse seisund ohustab teisi ja see on objektiivselt põhjendatav (nakkushaiguste sümptomid, viirushaigused, äge kõhulahtisus ja oksendamine), võib vajadus tekkida lapse kaitsmise järele. Vanema hoolimatu või pahatahtliku käitumise korral saab juhinduda Lastekaitseseaduses sätestatud kohustusest teavitada abivajavast lapsest ja sellisel juhul peab lasteaed käivitama abivajavast lapsest teavitamise protsessi, mis on sätestatud lastekaitseseaduse § 59. Lapse hooldamise ja kasvatamisega seotud küsimused jätab Eesti Vabariigi Põhiseadus ja Perekonnaseaduse §124 lapse hooldusõiguslikule vanemale või eestkostjale.

Laste hambaravi ja ortodontia

Hambaid tuleb hoida juba noores eas. Enne esimeste hammaste lõikumist tuleks imiku suud korrapäraselt puhastada. Esimene hambaarstikülastus võiks toimuda lapse esimese hamba lõikudes või umbes aastase lapsega. Esimesi nõuandeid suutervise osas saate juba ämmaemandalt või lapse esimesel eluaastal pereõelt.

Uuringud on näidanud, et kui noorukiea lõpuks on hambad tugevad ja terved, ei vajata ravi veel mitukümmend aastat. Seega on laste õigete hügieeniharjumuste ja ennetava kontrolli abil võimalik vältida olukordi, kus täiskasvanueas neelab olulise osa sääste hambaravi.

Haigekassa tasub alla 19-aastaste kindlustatute hambaravi eest. Pärast isiku 19-aastaseks saamist osutatakse tasuta hambaravi ühe aasta jooksul ainult juhul, kui ravivajadus ilmnes isiku viimase visiidi ajal enne 19-aastaseks saamist. Tasuta teenust saab sama hambaraviteenuse osutaja juures, kus ravivajadus tuvastati.

Lapsevanemal on õigus valida oma lapsele hambaarsti. Kontrollige aga alati üle, et valitud hambaarstil oleks leping haigekassaga. Haigekassa lepingupartnerid on kirjas haigekassa kodulehel. Kui leping puudub, peab lapsevanem teenuse eest ise tasuma täies mahus ning seda raha haigekassalt tagasi ei saa. Haigekassa tasub vaid nende teenuste eest, mis on kirjas Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelus

Hambahaiguste ennetavatele vastuvõttudele soovitamise (suunamise) kohustus on pereõdedel ja kooliõdedel – see on reguleeritud nii perearsti tööjuhendis kui kooliõe tööd reguleerivas määruses. Kui tervishoiuteenust osutatakse ilma vanema juuresolekuta – näiteks ühiselt kooli poolt korraldatult - peab olema selleks kaasa antud lapsevanema nõusolek.

Ortodontiast

Haigekassa rahastab ka laste ortodontiat (sh breketid), kuid ainult teatud juhtudel. Seda tehakse järgmiste raskete diagnooside korral:

  1. ülemine lõualuu on eespool asendis alumisest 9 mm või enam (prognaatne hambumus sagitaalse lahiga 9 mm ja enam);

  2. alumine lõualuu on eespoolses asendis ülemisest (progeenne hambumus);

  3. esimeste hammaste kontakt puudub ja kokku puutuvad ainult tagumised purihambad (lahihambumus, kui kontaktis on ainult molaarid);

  4. kui õigel ajal pole lõikunud eesmine lõikehammas või silmahammas (peetunud jäävintsisiivid või kaniinid);

  5. kui ühel lõualuu poolel pole moodustunud rohkem kui üks jäävhammas (kui puudub intsisiiv, kaniin või rohkem kui üks hammas lõualuu kummalgi poolel);

  6. huule- ja suulaelõhe ning teised näo-lõualuusüsteemi kaasasündinud väärarengud.

  7.  hambumusanomaalia raske või keskmise raskusastmega obstruktiivse uneapnoe korral, juhul kui adenotonsillektoomia ja positiivne õhurõhuravi (CPAP) on osutunud ebaefektiivseks;

  8.  sügav traumeeriv hambumus, mille korral alumised lõikehambad on otseses kontaktis limaskestaga;

  9.  külgmine risthambumus kolme ja enama hamba ulatuses lõualuu ühel poolel, mille korral on oluliselt häiritud näo sümmeetria ning lõualuude areng ja kasv.

Muudel juhtudel haigekassa ortodontiliste teenuste eest ei tasu. Meeles peab pidama, et ka nimetatud juhtudel ortodontia raviks peab teenuse osutajal olema haigekassaga leping, et viimane tasuks ravi eest. Sama kehtib ka teenuste kohta: kui see on mainitud tervishoiuteenuste loetelus, siis haigekassa maksab.