Eestis kehtib solidaarne ravikindlustussüsteem. Solidaarsus ravikindlustuses tähendab seda, et kellegi ravikindlustusmaksed ehk panus süsteemi ega ka juurdepääs vajaminevale abile ei sõltu vanusest, sissetulekust või terviseriskidest. Kõigil Eesti ravikindlustatud inimestel on õigus saada ühesugust kvaliteetset tervishoiuteenust, olenemata sellest, kas nad tasuvad ravikindlustusmaksu või mitte. Ravikindlustatud inimese ravikulud tasub haigekassa.

Ravikindlustusele on õigus igal Eesti alalisel elanikul, samuti kõigil, kes viibivad siin tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel, kui nende eest tasutakse sotsiaalmaksu. Lisaks tagab riik õiguse ravikindlustusele alla 19-aastastele lastele, õpilastele ja üliõpilastele, ajateenijatele, rasedatele, töötutele, lapsehoolduspuhkusel olijatele, ülalpeetavatele abikaasadele, pensionäridele, puudega inimeste hooldajatele ja haigekassaga vabatahtliku kindlustuslepingu sõlminutele.

Ravikindlustuse olemasolu saab kontrollida riigiportaali www.eesti.ee teenuses „Ravikindlustuse ja perearsti info“, saates digiallkirjastatud päringu info@haigekassa.ee või helistades haigekassa klienditelefonile 669 6630.

Ravikindlustusmakseid tasub valdav osa tööealisest elanikkonnast ning töötava inimese brutopalgalt tasutava sotsiaalmaksu eest kompenseeritakse raviteenuseid ka ühiskonna nendele elanikkonnagruppidele, kes ise hetkel kindlustusmakseid ei tee. Sellesse rühma kuuluvad lapsed, pensionärid, kodus väikelapsi kasvatavad emad, töötud ja rasedad. Omavahel on solidaarsed vanad ja noored, vaesed ja rikkamad ning haigemad ja tervemad inimesed. Tänased tööealised kasutavad teenuseid suhteliselt vähe, kuid nende brutopalgalt tasutud ravikindlustusmaksed katavad ka maksumaksjate laste ja eakate pereliikmete arstiabi kulud. Samuti kasutavad tänased tööealised tulevikus enam tervishoiuteenuseid siis, kui nad ise süsteemi enam ei panusta. 

Kehtiva ühiskondliku kokkuleppe järgi on iga kindlustatu kindlustusmakse suurus 13% töötasust ning selle maksab ära tööandja. Ravikindlustusse tehtud sissemaksete eest tagab haigekassa inimese haigestumisel (kindlustusjuhtumi realiseerumisel) raviteenuste eest maksmise, kompenseerib vajadusel retseptiravimid ette nähtud ulatuses, teeb ajutise töövõimetuse korral rahalised väljamaksed jne. Need põhimõtted on ühiskondliku kokkuleppena kirjas näiteks sotsiaalmaksu seaduses, ravikindlustuse seaduses ja haigekassa seaduses.

Korduma kippuvad küsimused

K: 

1. Kuidas saab endale ravikindlustuse töö kaotanud ning uut tööd otsiv inimene?

V: 

Kui inimene on kaotanud nii töö kui ka ravikindlustuse, kuid soovib leida uut tööd ja ravikindlustust säilitada, siis on tal võimalik ennast töötukassas töötuks registreerida. Töötul on õigus saada ravikindlustus, mis tekib, kui inimene on töötuna arvel olnud kuu aega.

K: 

2. Kas rase saab automaatselt ravikindlustuse haigekassas?

V: 

Kui lapseootele jäänud naisel on kehtiv ravikindlustus mingil muul alusel, nt töölepingu alusel või töötuna, ei pea ta end haigekassas rasedana arvele võtma. Küll aga peab ta seda tegema juhul, kui tal ei ole kehtivat ravikindlustust. Sellisel juhul tuleb haigekassasse esitada arsti või ämmaemanda väljastatud raseda tõend, mille alusel vormistatakse ravikindlustus.

K: 

3. Kas selleks, et saada äsjasündinud lapsele ravikindlustust, peab lapsevanem haigekassale avalduse esitama?

V: 

Lapsele ravikindlustuse saamiseks ei pea haigekassale avaldust esitama. Oluline on märkida lapse elukoht rahvastikuregistris, kuna haigekassas tekib kindlustus automaatselt kõigile alaliselt Eestis elavatele rahvastikuregistris registreeritud lastele.

Kui pärast sünnitunnistuse väljastamist ei ole lapse andmed paari tööpäeva jooksul haigekassa andmebaasi jõudnud, tuleb pöörduda haigekassa klienditeenindusbüroosse või helistada klienditelefonile (+372) 669 6630. 

K: 

4. Kas kolme alla 19-aastase lapse emal, kes ei tööta, on õigus saada ravikindlustus?

V: 

Eestis elaval mittetöötaval vanemal, kes kasvatab kolme või enamat alla 19-aastast last, kellest vähemalt üks on alla 8-aastane, on õigus saada ravikindlustus riigi kaudu. Ravikindlustuse saamiseks tuleb pöörduda sotsiaalkindlustusametisse, mis edastab vajalikud andmed haigekassasse ning ravikindlustus tekib inimesele viie päeva jooksul.

K: 

5. Kuidas saab ravikindlustuse inimene, kellel ei ole tööd ja pensionini on veel paar aastat aega?

V: 

Üks võimalus on registreerida end ülalpeetavaks abikaasaks. Ravikindlustus tekib ülalpeetavale abikaasale, kellel on vanaduspensionieani aega vähem kui viis aastat. Ravikindlustuse saamiseks tuleb tal esitada taotlus haigekassa klienditeenindusbüroosse.

Teine võimalus on jääda eelpensionile ehk ennetähtaegsele vanaduspensionile. Selleks on õigus kuni kolm aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist, kui Eestis on omandatud vähemalt 15 aastat pensionistaaži. Eelpensionile jääda soovijal tuleb pöörduda sotsiaalkindlustusametisse, mis edastab andmed kindlustuse saamiseks haigekassale.

K: 

7. Kes saab sõlmida vabatahtliku kindlustuslepingu haigekassas?

V: 

Vabatahtliku kindlustuslepingu saab haigekassas sõlmida eelneval kahel aastal vähemalt 12 kuud kindlustatud olnud isik või tema ülalpidamisel olev isik või välisriigist pensioni saav Eesti elanik, kes ei kuulu ühtegi kindlustatud inimeste gruppi.

K: 

8. Kuidas saab kontrollida oma ravikindlustuse kehtivust?

V: 

Ravikindlustuse kehtivust saab kontrollida riigiportaalist www.eesti.ee või helistades haigekassa klienditelefonile (+372) 669 6630.

Esita küsimus