Vajaminev tervishoiuteenus Eestis

Arstiabi osutamise ulatus tuleneb erinevate riikide sotsiaalkindlustusskeeme koordineerivast Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusest nr 987/2009, milles sätestatakse määruse nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord. Nimetatud määruse alusel on Eestil kohustus kohelda teises EL liikmesriigis kindlustatud isikuid, kui nad vajavad vajaminevat arstiabi nende ajutisel viibimisel Eestis, võrdväärselt Eesti Haigekassas kindlustatud isikutega. Selle sätte alla ei kuulu siiski teise riiki minek sel eesmärgil, et seal end ravida. Arstiabi vajadus peab olema tekkinud teises riigis viibimise ajal.

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse kohaselt on igal Eesti Vabariigi territooriumil viibival inimesel on õigus saada vältimatut abi, mida tervishoiutöötaja on kohustatud osutama oma pädevuse ja tema kasutuses olevate võimaluste piires. Teises EL liikmesriigis kindlustatud isikul on Eestis viibides õigus vajaminevale arstiabile, kusjuures tervishoiuteenuse vajadus peab olema meditsiiniliselt põhjendatud ja arvesse tuleb võtta teise EL liikmesriigi kindlustatud isiku eeldatavat Eestis viibimise kestust ning tervishoiuteenuse olemust. Arstiabi saamiseks peab raviasutuses esitama Euroopa ravikindlustuskaardi või selle asendussertifikaadi ning isikut tõendava dokumendi.

Vältimatut abi osutab haiglaväliselt kiirabi (tasuta) ja eriarstiabis erakorralised meditsiini osakonnad (visiiditasu kuni 5 EUR). Samuti osutab perearst vältimatut abi neile isikutele, kes elavad tema teeninduspiirkonnas või viibivad seal ajutiselt, kuid kes ei kuulu perearsti nimistusse.

Täpsem informatsioon: Teises EL liikmesriigis kindlustatud isikutele tervishoiuteenuste osutamine

Plaaniline tervishoiuteenus Eestis

Direktiiv 2011/24/EL alusel

Alates 25. oktoobril 2013. a tuli kõikidel Euroopa Liidu (edaspidi EL) liikmesriikidel oma õigussüsteemi üle võtta direktiiv patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius. Direktiivi kolm põhilist eesmärki on: täpsustada patsientide õigust saada tervishoiuteenuseid teises EL liikmesriigis, tagada piiriüleste tervishoiuteenuste turvalisus ja kvaliteet ning soodustada piiriülest koostööd tervishoiu vallas.

Hüvitamise korra kehtestab iga liikmesriik ise oma kindlustatud kodanikule. Täpsemat infot saate oma riiklikust kontaktpunktist.

Määrus 883/2004 EÜ alusel

Kindlustatud isik, kes on saanud loa minna teise EL liikmesriiki tema seisundile sobiva ravi saamiseks, saab mitterahalisi hüvitisi, mida pädeva asutuse nimel annab viibimiskohajärgne asutus vastavalt viimase kohaldatavate õigusaktide sätetele, nagu oleks ta kindlustatud nimetatud õigusaktide alusel. Luba antakse, kui kõnealune ravi kuulub kõnealuse isiku elukohajärgses liikmesriigis õigusaktidega sätestatud hüvitiste hulka ning seda ravi pole võimalik talle pakkuda meditsiiniliselt õigustatud tähtaja jooksul, võttes arvesse tema tervislikku seisundit ja haiguse võimalikku kulgu.

Kui teises Euroopa Liidu liikmesriigis kindlustatud isik on Eestisse tulnud eesmärgiga siin arstiabi saada, on tegemist plaanilise raviga ning selle jaoks peab olema kaasas eeluba ehk vorm E112 või porditav dokument S2. Kui sellist eelluba kaasas ei ole, siis peab teenuseosutaja esitama arve isikule mitte Eesti Haigekassale.

Vormid E 106 ega E 121 (S1) ei ole aluseks arstiabi osutamisel. Antud vorm peab olema eelnevalt Haigekassas registreeritud ning sellisel juhul on isik kantud ravikindlustuse andmekogusse.