Direktiiviga kehtestatakse eeskirjad patsiendi õigustele saada tervishoiuteenuseid teises EL liikmesriigis, ohututele ja kvaliteetsetele piiriülestele tervishoiuteenustele juurdepääsu hõlbustamiseks ning edendatakse liikmesriikide tervishoiualast koostööd, arvestades liikmesriikide siseriiklikku pädevust tervishoiuteenuste korraldamisel ja osutamisel.

Kontaktpunkti tegevus teabe jagamisel põhineb koostööl ka patsientide organisatsioonide ja muude huvigruppidega. Koostöövõrgustikus osalejate ja kontaktpunkti vahel sõlmitakse vajadusel leping, milles määratakse kindlaks poolte õigused ja kohustused ning muud tingimused. Samuti teeb kontaktpunkt koostööd ka teiste Euroopa Liidu liikmesriikide kontaktpunktide ja ametiasutustega. Täpsed reeglid riikliku kontaktpunkti töö sisule on kehtestatud sotsiaalministri määrusega. Riikliku kontaktpunkti ülesandeid täidab Eesti Haigekassa koostöös Sotsiaal-ministeeriumi, Terviseameti ja Ravimiametiga. Kontaktpunkti tööd rahastatakse Sotsiaalministeeriumi eelarvest.

Teie õigused direktiiv 2011/24/EL alusel:

Piiriülesele tervishoiuteenusele minemisel direktiivi alusel on eelduseks eriarsti või perearsti poolt väljastatud saatekiri. Saatekirja ei ole vaja pöördumiseks psühhiaatrile, naistearstile, naha-ja suguhaiguste arstile, kopsuarstile (tuberkuloosi kahtluse korral), silmaarstile, hambaarstile ja trauma (ööpäeva jooksul) korral traumatoloogile vői kirurgile.

 Direktiiv 2011/24 EL  on leitav Eurlex kodulehel.

NB! Juhime tähelepanu, et Šveitsis ei kehti direktiiv 2011/24/EL, mille alusel on isikul õigus pöörduda teise EL liikmesriiki plaanilistele tervishoiuteenustele ning hiljem oma pädevasse riiki naastes taotleda tagasimaksehüvitist.

Teie õigused määrus 883/2004 EÜ alusel:

EÜ määruse nr 883/2004 (artikkel 20) alusel plaanilise tervishoiuteenuse kulude katmiseks EL liikmesriigis tuleb isikul taotleda Eesti Haigekassalt eelluba. Vastav luba antakse, kui kõnealune ravi kuulub isiku elukohajärgses liikmesriigis õigusaktidega sätestatud hüvitiste hulka ning seda tervishoiuteenust ole võimalik talle pakkuda meditsiiniliselt õigustatud tähtaja jooksul, võttes arvesse tema tervislikku seisundit ja haiguse võimalikku kulgu.

EÜ määruse nr 883/2004 (artikkel 19) alusel omavad ka kindlustatud isik ja tema pereliikmed, kes viibivad muus liikmesriigis kui pädev liikmesriik, õigust mitterahalistele hüvitistele, mis nende viibimise ajal on vajalikud meditsiinilistel põhjustel, võttes arvesse hüvitiste iseloomu ja eeldatavat viibimise pikkust. Neid hüvitisi annab pädeva asutuse nimel viibimiskoha liikmesriigi asutus vastavalt selle asutuse kohaldatavatele õigusaktidele, nii nagu oleksid asjaomased isikud kindlustatud nimetatud õigusaktide alusel.

Määrus 883/2004 EÜ on leitav Eurlex kodulehel.

Teie õigused ravikindlustusseadus §27 alusel:

Tulenevalt ravikindlustuse seaduse §27 lõikest 3 peavad välisriiki ravile suunamise korral olema täidetud kõik järgnevad kriteeriumid: 
1. taotletavat tervishoiuteenust ja sellele tervishoiuteenusele alternatiivseid tervishoiuteenuseid Eestis ei osutata;
2. taotletava tervishoiuteenuse osutamine on kindlustatud isikule näidustatud;
3. taotletaval tervishoiuteenusel on tõendatud meditsiiniline efektiivsus;
4. taotletava tervishoiuteenuse eesmärgi saavutamise keskmine tõenäosus on vähemalt 50 protsenti.

Seaduses sätestatud tingimused ja kord piiriülese tervishoiuteenuse hüvitise ja eelloa saamiseks kui ka hüvitamise piirangud piiriülese tervishoiuteenuse puhul on välja toodud Ravikindlustusseaduses § 662-4

Ravikindlustusseadus on leitav Riigiteataja kodulehel.

Vaadake lisaks:

Patsientide õigused ja kaebevõimalused

Ravivõimaluste ja hüvitiste võrdlustabel

Eelloa taotlemine plaaniliseks välisraviks