Tervishoidu rahastatakse Eestis riigieelarvest ravikindlustuse eelarve vahenditest Eesti Haigekassa kaudu, samuti otseeraldistena riigieelarvest, valla-ja linnaeelarvest, patsiendi rahast ja teistest allikatest. Kohustuslik ravikindlustus kehtib Eestis alates 1992. aastast. 

Ravikindlustus on tervishoiukulude katmise süsteem kindlustatud isiku haiguste ennetamise ja ravi, ravimite ja meditsiiniseadmete ostmise rahastamiseks ning ajutise töövõimetuse hüvitiste ja muude hüvitiste maksmiseks.

Kindlustatud isik on Eesti alaline elanik või tähtajalise elamisloa alusel Eestis elav isik, kelle eest maksab sotsiaalmaksu tööandja või riik või kes maksab seda ise. 
Kindlustatud isikuga võrdsustatud isik, kelle eest ei maksta sotsiaalmaksu, on:
 1) rase naine, kelle rasedus on arsti või ämmaemanda poolt tuvastatud;
 2) isik kuni 19-aastaseks saamiseni;
 3) isik, kes saab Eestis määratud riiklikku pensioni;
 4) kindlustatud isiku ülalpeetav abikaasa, kellel on vanaduspensionieani jäänud kuni viis aastat;
 5) õigusaktide alusel asutatud ja tegutsevas Eesti õppeasutuses või välisriigi samaväärses õppeasutuses põhiharidust omandav õpilane kuni 21 aasta vanuseni, üldkeskharidust omandav õpilane kuni 24 aasta vanuseni, kutseõppe tasemeõppes õppiv õpilane ning Eesti alalisest elanikust üliõpilane.

Eesti Haigekassa võtab kindlustatud isikult üle:
 - tasu maksmise kohustuse nende tervishoiuteenuste eest, mis on kantud Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetellu ja on osutatud meditsiinilistel näidustustel;
 - tasu maksmise kohustuse ambulatoorseks raviks vajalike ning Eesti Haigekassa ravimite loetellu kantud ravimite ja meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ette nähtud eritoitude jaemüügi eest;
 -  tasu maksmise kohustuse vajalike meditsiiniseadmete eest, mis on kantud Eesti Haigekassa meditsiiniseadmete loetellu.

Tervishoiu rahastamine on reguleeritud ravikindlustuse seadusega.