Tulenevalt ravimiseaduse § 81-st on digiretsepti infosüsteemi kasutamine retsepti väljakirjutamisel kohustuslik kõikidele tervishoiuteenuse osutajatele ning apteekidel on kohustus digiretsepti alusel ravim ja meditsiiniseade väljastada. 

Meditsiiniseadme digikaardi väljastamisega seotud küsimustele leiate vastused juhendist meditsiiniseadme kaardi koostajale.

Erandolukordades, näiteks koduvisiitidel või elektrikatkestuste ajal, jääb arstile endiselt võimalus kirjutada välja paberretsept. Digitaalne meditsiiniseadme kaart tuleb erandolukorra puhul koostada retseptikeskuses esimesel võimalusel ja paluda patsiendil pöörduda apteeki seadme ostmiseks näiteks järgmisel päeval.
Juhend: "Teises Euroopa Liidu liikmesriigis kindlustatud isikute digiretseptide väljakirjutamine soodustingimustel"

Digiretsepti kasutamise juhend infosüsteemita arstile
Arstid, kellel puudub oma infosüsteem, saavad ennast registreerida, digiretsepte koostada, vaadata ja tühistada läbi veebipõhise portaali aadressil  https://misp2.digilugu.ee/misp2. Küsimuste tekkimisel kasutage palun  kasutusjuhendit.

 

Muudatused digiretsepti väljakirjutamisel

Haigekassa on teinud kõikidele ravimite väljakirjutajatele tasuta kättesaadavaks ravimite koostoimete andmebaasi SFINX-PHARAO. Lisaks koostoimete andmebaasile on sisse viidud mitmeid muudatusi erinevates retsepti teenustes. 11. juunist kuni 14. juulini kestab üleminekuperiood, mille vältel on võimalik retsepte välja kirjutada nii vanal kui uuel moel. Selle perioodi vältel ja edaspidi kogume tagasisidet, teavitame kõiki ravimite väljakirjutajaid esile kerkinud probleemidest ja nende paranduste ajakavast, vastame küsimustele ja edastame juhiseid.

Kui teil tekib küsimusi või probleeme digiretspeti muudatuste osas, siis on võimalik tagasidet anda siit.

Muutunud on:
  • Annustamise märkimine uuenenud retseptivormile
  • Pakendipõhise retsepti asendamatuse põhjuse märkimine
  • Retsepti annulleerimise põhjuse märkimine ja annulleerimise loogika

Arstide infosüsteemid liituvad muudatuste ja uue funktsionaalsusega üleminekuperioodi jooksul oma ajakavas. Infosüsteemide arendajad on haigekassa poolsetest muudatustega kursis ja juhendavad arste, millal ja kuidas on vaja infosüsteeme uuendada. Küsimuste korral palun pöörduge esmalt oma töölaua arendaja poole (asutuse IT kontakt).

Retsepti muudatusi ja koostoimete andmebaasi tutvustavat ettekannet on võimalik vaadata siit.

Annustamise märkimine struktureeritud andmeväljadele

Muudatused annustamise märkimise osas on vajalikud, kuna hetkel on oluline osa annustamise infost ebapiisav, et kuvada arstile ainult aktuaalseid ravimite koostoimeid (st mitte arvestada juba lõppenud ravikuure). Samuti on see heaks aluseks kaua oodatud e-ravimilehe väljatöötamisel, sest paraneb annustamisskeemist arusaamine ning ühtemoodi kasutamine. Struktureeritud annustamisskeem hõlbustab ka apteekritel patsiendile ravikuuri seletamist. Vabatekstilisi kirjeid on keeruline analüüsida, neis sisalduvat infot on tihti võimalik märkida struktureeritud väljadele ning sageli saadetakse väljade täitmiseks lihtsalt erinevaid kirjavahemärke või muud kohatut infot nt „skj“, „*“, „#“, „kohalik“, „ravim määratud Eestis viibimise ajaks“ jne, mis oluliselt raskendab apteekrite tööd patsiendile raviskeemi selgitamisel.

Edaspidi märgitakse annustamine alati struktuursetele andmeväljadele. Lisaks jääb retseptile üks vabatekstiväli, kus on võimalik selgitada keerukamaid skeeme. Detailsete ja keerukate skeemide korral (hinnanguliselt alla 10% kõikidest raviskeemidest) tuleb struktuursetele väljadele märkida annustamine esimese raviperioodi kohta ja edaspidist annustamist saab täpsemalt selgitada “arsti selgituse” vabatekstiväljas. Ravikuuri pikkus (kasutuskestvus) märgib summaarset kuuri pikkust päevades. Nii struktuursed andmeväljad kui vabatekst on nähtavad apteegis ja portaalides ning annavad üksteist täiendades ülevaate patsiendi raviskeemist.

Üleminekujärgselt analüüsitakse uute väljadega täidetud annustamisskeeme, kogutakse kasutajatelt tagasisidet, tehakse vajalikud parandused ja liigutakse edasi kauaoodatud ravimilehe väljatöötamisega.

Uue väljana lisandub retseptile ravikuuri tüüp: fikseeritud või pidev

Fikseeritud - kuuri algus ja lõpp on teada Nt. amoksitsilliini kuur 10 päeva või ühekordsele retseptile välja kirjutatud diklofenaki kuur 60  päeva (arst peab märkima kuuri pikkuse)

Pidev - tegemist on pikaajaliselt kasutatava ravimiga. Kuuri pikkus on vaikimisi 90 päeva Nt. metoprolool  (kuuri pikkust päevades ei ole vaja märkida)

Info vajadusel (näiteks sümptomite ilmnemisel) kasutamise kohta saab arst märkida “arsti selgituse” vabatekstivälja.

Näited keerulisemate annustamisskeemide märkimisest struktuursetele andmeväljadele:

  1. Amoksitsiiliin 500 mg 1 kord päevas 10 päeva

Struktuursed andmeväljad:  fikseeritud 10 päeva 500 mg 1 kord päevas

    2. Varfariin 3 mg 1 tablett 3 korral nädalas (E,K,R) ja 1,5 tabletti 4 korda nädalas (T, N, L,P).

Struktuursed andmeväljad: pidev 1 tbl 1 kord päevas

Vabatekst: T,N,L,P võtta 1,5 tbl.

  1. L-Thyroxini 25/50µg ja 50/100µg üle päeva, retsept kirjutatakse näiteks 25/50 µg –sele tugevusele

Struktuursed andmeväljad: pidev 1 tbl 1 kord päevas

Vabatekst: Üle päeva võtta 2 tbl (50/100 µg)

  1. Salbutamooli nebuliseeritav lahus 2 ml vajadusel hoo korral

Struktuursed andmeväljad: pidev 2 ml 1 kord päevas

Vabatekst: Inhaleerida vajadusel hoo korral

  1. Metüülprednisoloon 16 mg hommikul, 16 mg õhtul 7 päeva, edasi 16 mg hommikul 12 mg õhtul 3 päeva, edasi 16 mg hommikul, 8 mg õhtul 3 päeva

Struktuursed andmeväljad: fikseeritud 13 päeva, 16 mg 2 korda päevas

Vabatekst: 16 mg hommikul, 16 mg õhtul 7 päeva, edasi 16 mg hommikul 12 mg õhtul 3 päeva, edasi 16 mg hommikul, 8 mg õhtul 3 päeva

  1. Metüülprednisoloon esimesed 2 päeva hommikul 2 mg ja õhtul 1 mg ning edaspidi hommikul 4mg ja õhtul 2 mg.

Struktuursed andmeväljad: fikseeritud 60 päeva, 2 mg 1 kord päevas

Vabatekst: esimesed 2 päeva võtta lisaks ka õhtul 1 mg ning edaspidi hommikul 4mg ja õhtul 2 mg

  1. Morfiin 1 tablett (10 mg) 1-6 korda päevas vajadusel.

Struktureeritud andmeväljad: fikseeritud skeem 30 päeva 1 tbl 1 kord päevas

Vabatekst: Vajadusel suurendada annust 6 tabletini päevas

  1. Süsteravi: kuupäeval 17.06. – 1mg/im (lihasesisene süste); 20.-22.06. – 0,5mg/im ja 27.06. - 0,5mg/im.

Struktureeritud andmeväljad: fikseeritud 10 päeva 1 mg 1 kord päevas

Vabatekst: kuupäeval 17.06. – 1mg/im (lihasesisene süste); 20.-22.06. – 0,5mg/im ja 27.06. - 0,5mg/im.

  1. Ketoprofeen 2,5% geel 5 cm 2 korda päevas

​​Struktureeritud andmeväljad: fikseeritud 60 päeva, 5 cm 2 korda päevas VÕI fikseeritud 60 päeva 3 sõrmeotsaühikut 2 korda päevas

 

Pakendipõhise retsepti asendamatuse põhjuse märkimine

Sotsiaalministri määrusest tulenevalt on arstil kohustus kirjutada retsept toimeainepõhiselt. Ravimi väljakirjutaja võib kasutada ravimpreparaadi nimetust juhul, kui ta hindab ravimi asendamist teise sama toimeainet samas koguses ja ravimvormis sisaldava ravimpreparaadiga patsiendile meditsiiniliselt sobimatuks. Varasem vabatekstiline põhjendus pakendipõhise retsepti koostamisel asendub loendiga, milles sisalduvad erinevad meditsiinilised põhjendused ja mõned erijuhud, mil on lubatud pakendipõhine väljakirjutamine. Arst peab järgmisest loendist valima sobivaima asendamatuse põhjuse, väli ei tohi jääda tühjaks.

1. Tegemist on bioloogilise ravimiga
2. Tegemist on kitsa terapeutilise vahemikuga ravimiga
3. Patsiendil esineb tõendatud ülitundlikkus teiste sama toimeainega ravimite abiainete suhtes
4. Patsient ei ole võimeline kasutama teistsugust ravimi manustamisvahendit, kui see, mis konkreetse preparaadiga kaasas
5. Konkreetne ravimpreparaat erineb muudest sama toimeainega ravimitest toimekestuse/ravimvormi poolest
6. Tegemist on toiteseguga

 

Retsepti annulleerimisega seotud muudatused

 
Varasem vabatekstiline põhjendus retsepti annulleerimisel asendub analüüsi tulemusel kehtestatud 6 väärtusega loendiga, mille hulgast peab arst valima sobivaima põhjenduse retsepti tühistamiseks, väli ei tohi jääda tühjaks.

Kordsetest retseptidest ühte eksemplari annulleerides leiab retseptikeskus samasse "komplekti" kuuluvaid teised, veel realiseerimata eksemplarid, ja annulleerib ka need. Varasemalt tuli kõik retseptid ükshaaval annulleerida.

Annulleerimise põhjuste loend:

1.       Raviskeemi muudatus: soovimatu koos- või kõrvaltoime
2.       Raviskeemi muudatus: puudub oodatud ravitulemus
3.       Raviskeemi muudatus: täpsustunud diagnoos
4.       Ravi dubleeriv retsept
5.       Ravi/MS kasutamise lõpetamine: tervenemine
6.       Ekslik vormistamine

 

Ravimite koostoimete e-teenus

Digiretseptiga seotud ravimite koos- ja kõrvaltoimete andmebaas SFINX – PHARAO saab peatselt kättesaadavaks ja kasutatavaks kõikidele ravimite väljakirjutajatele. Ravimite koostoimete hindamise eesmärgiks on ravikvaliteedi parandamine ja ohutu ravimikasutuse toetamine. Haigekassa pakub järgneva viie aasta jooksul kõikidele arstidele tasuta võimalust raviskeemi kuuluvate ravimite omavaheliste koostoimete jälgimiseks. Ravimi väljakirjutamise momendil kontrollib süsteem patsiendi retsepte ning annab asjakohaste koostoimete esinemisel arstile automaatse meeldetuletuse. Lisaks meeldetuletustele kasutaja infosüsteemis, on arstidel kasutada veebipõhine andmebaas, kust saab infot ka ravimite kõrvaltoimete kohta.

Automaatsed meeldetuletused juhivad arsti tähelepanu oluliste koostoimetele ning on seega toeks raviotsuste tegemisel. Koostoimed jaotatakse nelja klassi kliinilise olulisuse ja tõenduspõhisuse järgi. D klassi koostoimeid peaks üldiselt vältima, C klassi koostoimete esinemist saab juhtida näiteks annuse vähendamisega.

Seoses koostoimete andmebaasi kasutuselevõtuga muudetakse ka retsepti vormi – edaspidi märgib arst retseptile annustamisskeemi kindla struktuuri järgi, täites etteantud välju (näiteks ravikuuri tüüp ja pikkus). Keerulisemate skeemide selgitamiseks on arstidel endiselt kasutada üks vabatekstiväli. Selline muudatus parandab annustamisskeemi üheselt mõistetavust ja annab võimaluse apteekritele patsientide paremaks nõustamiseks ravimite kasutamise osas. Struktureeritud väljadele märgitud annustamisskeem  ja ravikuuri pikkus on ühtlasi eelduseks koostoimete andmebaasi tööks.

Veebipõhise andmebaasi aadress on www.ravimid.med24.eeJuurdepääs: IP-aadressiga või Med24 kasutaja kontoga.

Celsius Data koostöös Eesti Haigekassaga viib läbi ravimite koostoimete e-teenuse kasutajakoolitusi, kus tutvustatakse ka muudatusi digiretsepti vormis.  Koolitused toimuvad igas maakonnas.

Ravimite koostoimete e-teenuse kasutajakoolitus annab 1,25 täiendkoolituspunkti, koolitused, mis toimuvad koos e-konsultatsiooni tutvustusega annavad 2,5 täiendkoolituspunkti.

Koolitustel osalejatel palume registreeruda lingil: https://www.med24.ee/koolituskalender

Eestikeelset ravimite koostoimete infovoldikut vaata siit ja venekeelset siit.

 

Digiretsepti kirjutamine välismaalasele

Milliselt dokumendilt tuleb võtta andmed teises Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis kindlustatud isiku (edaspidi EL kindlustatu) puhul?

EL kindlustatu peab oma kindlustuse tõendamiseks esitama Euroopa ravikindlustuskaardi (ERK kaart), selle asendussertifikaadi või vormikohase tõendi E112 või E123. Nende näidised on siin. Digiretsepti sisestamisel tuleb kõik andmed, kaasa arvatud isikukood, võtta eelpool toodud kindlustust tõendavalt dokumendilt. Eriti oluline on seda meeles pidada Eesti kodanike puhul, kes on kindlustatud mõnes teises EL liikmesriigis.

Millised andmed tuleb sisestada digiretseptile EL kindlustatu puhul?

Ees- ja perekonnanimi, välisriigi isikukood (kindlustust tõendavalt dokumendilt), kindlustajariik, sugu, sünniaeg ja andmed kindlustust tõendava dokumendi kohta (liik, kehtivus, väljastamise kuupäev, pädeva asutuse kood, ERK kaardi puhul kaardi number).

Kas juhul, kui EL kindlustatul on olemas ka Eesti isikukood, võib digiretsepti koostamisel kasutada Eesti isikukoodi?

Juhul kui patsient soovib soodustusega ravimit, ei saa kasutada Eesti isikukoodi. Teises EL liikmesriigis kindlustatul on õigus saada soodusravimeid samadel alustel nagu Eesti kindlustatul. Juhul kui teises EL liikmesriigis kindlustatu on Eesti kodanik, tuleb ravimi soodustingimustel väljakirjutamiseks kasutada isikukoodi, mis on kindlustust tõendaval dokumendil, mitte seda isikukoodi, mis on isikut tõendaval dokumendil.

Kas KELA kaart või mõne muu riigi siseriiklikult kasutatav kaart on aktsepteeritav kindlustust tõendava dokumendina?

Ei ole. EL kindlustatu puhul on kindlustust tõendavateks dokumentideks vaid ERK kaart, selle asendussertifikaat, vorm E112 või vorm E123.

Milliselt dokumendilt tuleb võtta andmed, kui tegemist on välisriigi kodanikuga, kellel ei ole eelpool nimetatud kindlustust tõendavaid dokumente?

Juhul, kui patsiendiks on välismaalane, kes ei ole EL kindlustatu, siis tuleb sisestada ainult patsiendi ees- ja perekonnanimi, isikukood (selle puudumisel isikut tõendava dokumendi number, mille alusel apteeker retsepti leiab), elukohariik, sugu ja sünniaeg. Andmeväljad kindlustust tõendava dokumendi kohta jäävad täitmata. Kui patsient ei ole EL kindlustatu, saab ta ravimi täishinnaga. 

 

Piiriülesest retseptist

Viimasel ajal on sagenenud päringud piiriülese ravimiretsepti osas, mis on mõeldud kasutamiseks teises EL liikmesriigis. Euroopa Komisjoni kodulehel olev informatsioon (http://europa.eu/youreurope/citizens/health/help-from-the-pharmacy/prescription/index_et.htm), mis väidab, et alates 25. oktoobrist 2013 võivad raviasutused küsida piiriülest retsepti on eksitav, sest kõikides liikmesriikides sh Eestis ei ole kasutusele võetud piiriülest retsepti. Kohaldatud on rakendusdirektiivi 2012/52/EL (http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32012L0052&from=ET) ning Eestis paberretseptil olevad andmed on vastavuses rakendusdirektiivis nõutud andmetega (patsiendi andmed, retsepti väljakirjutamise kuupäev ja väljakirjutaja andmed, retseptis kirjeldatud toote andmed).

Nii Eesti kui mistahes teise EL riigi paberretseptiga peab kõikides EL riikides saama ravimeid välja osta, sest

  • Tulenevalt patsiendiõiguste direktiivist (2011/24/EL) on riikidel kohustus tunnustada üksteise retsepte
  • Unikaalne üle-euroopaline vorm puudub, on vaid nõuded miinimum andmetele.

On teada juhtumeid, kus patsiendid ei ole saanud Eesti paberretsepti alusel Soomes ravimit välja osta. Ravimi väljastamiseks nõutavat apteegis spetsiaalset Euroopa retsepti. Nimetatud segadus Soomes võib olla tingitud nende 2014. aasta algusest kohandatud muudatustest, kui hakkas kehtima uus paberretseptivorm (“euroopalainen lääkemäärayslomake”), mis on mõeldud kasutamiseks eelkõige piiriüleses tervishoius aga ka stsenaariumi korral - võõrkeelt kõnelev patsient Soome arsti juures või patsient, kes läheb Soome arsti retsepti realiseerima välismaale. Peamiseks erisuseks võrreldes Soome tavaretseptiga on uus retsept toimeainepõhine ning inglisekeelse tõlkega. Termin “euroopalainen lääkemääräyslomake” tähistab Soomele ainuomast vormi, mida peavad tunnustama teised EL riigid, aga Soome ei saa seda nõuda teistelt riikidelt. Vastav info on jagatud KELA kodulehel (http://www.kela.fi/web/en/european-prescription?inheritRedirect=true) ning Soome kolleegid KELAst ja FIMEAst on meile teadaolevalt Soome apteekidele laiali saatnud vastava infokirja ja Eesti paberretseptide näidised.

Välisriigi apteegis hädas olev patsient peaks juhtima apteekri tähelepanu liikmesriikide kohustusele tunnustada EL riikide paberretsepte, suunama apteekrit ammutama täpsustavat infot ja vajadusel vahetama apteeki. Apteekreid ei peaks heidutama inglisekeelse tõlke puudumine retseptilt, kuna toimeainete nimetused on rahvusvahelised ja spetsialistidele ühiselt mõistetavad.

Juhime Euroopa Komisjoni tähelepanu eksitava info muutmiseks komisjoni kodulehel, mis ei ole hetkel kooskõlas direktiivis välja tooduga.

Korduma kippuvad küsimused

K: 

1. Kui kaua kehtib digiretsept?

V: 

Digiretsept kehtib sama kaua nagu paberretsept ehk tavaline ühekordne retsept kuni 60 päeva, kolmekordne retsept kokku kuni 180 päeva ja narkootilise ravimi retsept maksimaalselt 14 päeva. Arstil on õigus retsepti pikkust piirata.

K: 

2. Kui kaua on paberretseptid veel käigus?

V: 

Paberretseptid ei kao käibelt, need on digiretseptiga samal ajal kasutusel.

K: 

3. Kui kiiresti pärast arsti juures käimist võin ma apteegist retsepti ostma minna?

V: 

Ravimit saab osta kohe, kui arst on digiretsepti koostanud ja kinnitanud.

K: 

4. Kuidas saab osta endale digiretseptiga ravimit?

V: 

Ravimit saab osta apteegist kohe pärast seda, kui arst on digiretsepti koostanud ja kinnitanud.
Ravimi väljaostjal peab kaasas olema isikut tõendav dokument (ID-kaart, juhiluba või pass). Apteeker leiab retseptikeskusest õige retsepti üles patsiendi isikukoodi abil.

K: 

5. Kas ja kuidas saab teisele inimesele väljastatud digiretseptiga apteegist ravimeid osta?

V: 

Kui retsept on avalik või volitatud, siis peab teine inimene ütlema patsiendi isikukoodi ja esitama enda isikut tõendava dokumendi. Mitme retsepti korral on hea, kui teatakse ka ravimi nime, väljakirjutamise kuupäeva, arsti nime või eriala.

K: 

6. Kas digiretseptina kirjutatud ravimi kogust saab välja osta osadena?

V: 

Digiretsepti alusel saab ravimit osta ainult üks kord. Vajadusel on võimalik osta väiksem kogus, kui retseptile on kirjutatud.
Välja ostmata ravimikogust ei saa hiljem sama retsepti alusel enam osta. Arst peab selleks kirjutama uue retsepti.

K: 

7. Kuidas on võimalik näha oma digiretsepte?

V: 

Kõiki oma digiretsepte näeb riigiportaalis eesti.ee. 
Sealt on võimalik näha ka seda, kas ravim on välja ostmata või juba välja ostetud. Kui riigiportaali kasutamise võimalus puudub või pole ID-kaarti, saab retseptide kohta infot ka oma perearstilt, kes näeb kõiki patsiendile välja kirjutatud digiretsepte.

K: 

8. Kas ja kus on võimalik näha lapsevanemal oma lapse digiretsepte?

V: 

Infot enda ja oma laste digiretseptide kohta saab näha riigiportaalis www.eesti.ee.  Lapsevanem saab lapse digiretsepte vaadata logides riigiportaali sisse lapse ID-kaardiga.

K: 

9. Kes näevad isikule välja kirjutatud retsepte?

V: 

Arstid ja apteekrid näevad väljakirjutatud retsepte, kusjuures igast vaatamisest jääb jälg. Inimene saab riigiportaalis www.eesti.ee tutvuda, kes ja millal ta andmeid on vaadanud.

K: 

10. Kas digiretsepti on võimalik tühistada?

V: 

Arst saab vajaduse selgitamisel tühistada ainult tema enda väljakirjutatud retsepti.

K: 

11. Kui süsteemi rikke tõttu ei saa patsient osta ning apteeker müüa digiretsepti alusel vajalikku ravimit, siis kuidas olukord lahendada?

V: 

Apteeker saab probleemide korral väljastada ravimeid spetsiaalselt loodud operaatoriteenuse abil.

K: 

12. Mida teha, kui tundub, et apteeker on müünud ravimi vale soodusmääraga?

V: 

Kõigepealt tasub küsida selgitust apteegist. Vajadusel võib täiendava info saamiseks esitada allkirjastatud avalduse koos ravimi ostutšekiga haigekassale. Kui apteeker on patsiendi kahjuks eksinud, hüvitab haigekassa tekkinud kahju seadusest tulenevas määras.

K: 

13. Kas arst saab digiretsepti asemel ka paberretsepti väljastada?

V: 

Paberretsepti saab välja kirjutada erandolukordades, näiteks koduvisiitidel või elektrikatkestuste ajal. Ka juhul, kui digiretsepti ei ole otstarbekas koostada, saab arst väljastada paberretsepti.

K: 

14. Kas digiretseptiga saab ravimeid osta ka mujal Euroopas?

V: 

Välismaal digiretseptiga ravimeid osta ei saa. Arst väljastab patsiendile, kes plaanib välisreisile minekut ning soovib osta retseptiravimeid välismaal viibimise ajal, paberretsepti.

Esita küsimus