● Haigushüvitist hakatakse kindlustatule maksma alates haigestumise 4. päevast.
● Haigestumise 4.–8. päevani maksab haigushüvitist tööandja 70% töötaja viimase kuue kuu keskmisest töötasust.
● Alates haigestumise 9. päevast maksab haigushüvitist haigekassa. Hüvitis on 70% töötaja eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud kalendripäeva keskmisest tulust).
● Raseduse ajal haigestumise või vigastumise puhul maksab haigushüvitist haigekassa alates 2. päevast; hüvitis on 70%.
● Alla 12-aastase lapse või alla 19-aastase puudega kindlustatud isiku põetamisel makstakse kindlustatule hooldushüvitist 80% eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud kalendripäeva keskmisest tulust. Hooldushüvitisi maksab vaid haigekassa.

 
Tööandjate küsimused ja vastused, mis puudutavad töövõimetushüvitiste arvestamise korda
 

Tööandja küsimus

Vastus

Kas tööandja arvutab haigusraha keskmise töötasu alusel (leides tööpäeva keskmise) või peab leidma 6 kuu kalendripäeva keskmise töötasu? 

Tööandja arvutab keskmise töötasu kalendripäevatasu alusel vastavalt Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a määruse nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord (jsp)” § 4 lõigetele 2 ja 3 puhkusetasu arvutamise ja maksmise reeglite kohaselt. Kuivõrd haiguslehe puhul makstakse hüvitist kalendripäevades ja ka tööandja maksab haigushüvitist kalendripäevades, tuleb töötajale arvestatud töötasu jagada kalendripäevadega.

Erinevalt § 4 lõikest 1 lähevad haigushüvitise keskmise töötasu arvutamisel kalendripäevade hulka ka rahvus- ja riigipühad.

Töövõimetuslehe vormil on väli „kalendrikuu kokkulepitud töötasu töövabastuse alguspäevale eelnenud päeval”.. Mida peetakse silmas töötasu all? 
Kas alates 1. juulist 2009 peab lahtrisse märkima põhipalga koos lisatasudega?

Töötasu on Töölepingu seaduse §5 lg 1 p 5 alusel töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud, sealhulgas majandustulemustelt makstav tasu ja tehingutelt makstav tasu. Töötasu hulka ei kuulu puhkusetasu, ravikindlustushüvitis, tööandja makstavad toetused, nt lapse sünni-, juubeli- või matusetoetus, kuna nimetatud juhtudel ei ole tegemist tasuga, mida makstakse töötajale töö eest. Seega tuleb antud juhul märkida töötasu, milles on töö eest kokku lepitud.

Millised andmed kantakse haiguslehele, kui rase keeldub töölepingu seaduse § 18 lõike 2 alusel ajutiselt tööülesannete täitmisest?

 

Kas on vaja tööinspektori kooskõlastust, kui tööandjal ei ole rasedale anda tema terviseseisundile vastavat tööd?

Sotsiaalministri 26.09.2002.a määruse nr 114 “Töövõimetuslehe registreerimise ja väljaandmise tingimused ja kord ning töövõimetuslehe vormid“ § 10 lõige 6 kohaselt kannab tööandja haiguslehele ka järgmised andmed:

*Ajutiselt tööülesannete täitmisest keeldumine või teenistuskohustuste täitmisest vabastamine;

*Kuupäev, millest alates töötaja keeldus töölepingu seaduse § 18 lõike 2 alusel ajutiselt tööülesannete täitmisest või avaliku teenistuse seaduse alusel vabastati teenistuja ajutiselt teenistuskohustuste täitmisest.
 

Kui tööandjal ei ole rasedale tema terviseseisundile vastavat tööd anda, ei ole töölepingu seaduse § 18 lõike 2 kohaselt alates 01.07.2009 enam vaja tööinspektori kooskõlastust raseda ajutiselt tööst keeldumiseks.

Kuidas makstakse töövõimetushüvitisi FIE-dele?

Ravikindlustuse seaduse § 56 lõike 1 kohaselt maksab haigekassa FIEdele haigushüvitist alates 9. töövabastuse päevast. Kaheksa esimese töövabastuse päeva eest FIE-dele haigushüvitist ei maksta.

Ravikindlustuse seaduse § 56 lõike 12 kohaselt maksab haigekassa raseda (FIE) haiguse või vigastuse korral haigushüvitist töövabastuse teisest päevast alates. 

Kui tööandjal tekivad kahtlused haigestunu haiguse tõsiduse ning režiimist kinnipidamise suhtes, kes ja kuidas teostab selle üle järelevalvet?

 

Ravikindlustuse seaduse § 52 lõike 2 kohaselt vastutab ajutise töövõimetuse kindlustusjuhtumi õigesti määramise ja ajutise töövõimetuse põhjendatuse eest arst, kes töövõimetuslehe väljastab.
 

Kahtluste korral on tööandjal alati õigus esitada haigekassale avaldus töövõimetuslehe väljaandmisega seotud asjaolude kontrollimiseks.

Eesti Haigekassa seaduse § 4 lõike 1 alusel on töövõimetuslehtede õigsust ja põhjendatust õigus kontrollida haigekassa usaldusarstidel.  

Mis juhtub, kui põhipuhkuse ajal kirjutab arst isikule haigus- või hoolduslehe?

 

 

Töölepingu seaduse § 69 lõike 6 kohaselt on töötajal õigus puhkus katkestada, edasi lükata või enneaegselt lõpetada töötaja isikust tulenevatel olulistel põhjustel, eelkõige ajutise töövõimetuse, rasedus- ja sünnituspuhkuse või streigis osalemise tõttu.

Töötajal on õigus nõuda kasutamata jäänud puhkuseosa vahetult pärast puhkuse kasutamist takistava asjaolu äralangemist või poolte kokkuleppel muul ajal. Töötaja on kohustatud tööandjale teatama puhkuse kasutamist takistavast asjaolust esimesel võimalusel.

Seega kui töötaja teatab tööandjale esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest ja katkestab, lükkab edasi või lõpetab ennetähtaegselt puhkuse, siis sellisel juhul on tal õigus saada ajutise töövõimetuse hüvitist. Kui töötaja seda ei tee, siis tööandja ei pea puhkust katkestama ja ravikindlustuse seaduse § 60 lõike 4 kohaselt ei ole kindlustatud isikul õigust saada ajutise töövõimetusehüvitist, sest isik on puhkusel. Sellisel juhul ravikindlustuse seaduse § 60 lõike 5 kohaselt tekib õigus saada hüvitist alates päevast, millal isik on kohustatud asuma töökohustusi täitma. 

Mis juhtub kui töötaja võtab töövõimetuslehe tööst vabal vahetusel (näiteks summeeritud tööajaga töötaja, kellel on neli järjestikust puhkepäeva), kas sel juhul on tööandjal õigus töövõimetushüvitise maksmisest keelduda? 

Küsimuses esitatud juhul ei ole tööandjal õigust haigushüvitise maksmisest keelduda. Haigusleht väljastatakse töötajale haiguse või vigastuse korral kalendripäevade alusel ning hüvitise maksmist ei saa siduda töötaja tööajakavaga.

Töötaja haigestumisel maksab tööandja hüvitist

1) 4.–8. päevani haigushüvitist 70% töötaja keskmisest töötasust,

2) hüvitiselt peetakse kinni tulumaks.

 

Kas:

1. Hüvitist ei maksustata isiku töötuskindlustusmaksuga?

2. Hüvitist ei maksustata ettevõtte töötuskindlustusmaksuga?

3. Hüvitist ei maksustata sotsiaalmaksuga?

4. Hüvitist ei maksustata pensionikindlustusmaksuga?

5. Muutuvad siis ka TSD (tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioon) vormid maksuametis?

Sotsiaalmaksuseaduse § 3 punkti 3 kohaselt «Töötervishoiu ja tööohutuse» seaduse § 12² alusel makstavat haigushüvitist, mis ei ületa töötaja keskmist töötasu, ei maksustata. Kogumispensionide seaduse § 7 lõike 2 kohaselt ei tasuta maksetsotsiaalmaksuseaduse §-s 3 nimetatud summadelt, sama sätestab ka töötuskindlustuse seaduse § 40 lõike 2 punkt 4.  Seega haigushüvitist töötaja keskmise töötasu ulatuses kogumispensioni- ja töötuskindlustuse maksega ei maksustata. Summat, mis ületab keskmist töötasu, maksustatakse üldises korras palgalt makstavate maksudega. TSD vormide osas palume pöörduda Maksu- ja Tolliameti poole.

Kui inimene töötab võlaõigusliku lepingu alusel, kuidas arvutab tööandja haigushüvitise? Kas samamoodi, nagu töölepingu puhul, vastavalt kehtestatud keskmise töötasu maksmise korrale?

«Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse» § 12² tulenevalt on tööandja kohustatud maksma haigushüvitist töölepingu alusel töötamise korral. Muu võlaõigusliku lepingu alusel töötamise korral ei ole kohustust maksta haigushüvitist. Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenev kohustus maksta haigushüvitist ei kohaldu võlaõigusliku lepingu alusel töötamise juhtudele, st nendele võlaõiguslikele lepingutele, mis ei ole töölepingud. Näiteks töötamisel töövõtu lepingu kohaselt ei ole tegemist töölepingulise suhtega. Töö tellija ei ole lepingu teisele poolele tööandjaks ning kohustust maksta haigushüvitist ei ole.

Kas tööandja on kohustatud maksma haigushüvitist 4.–8. päeva eest, kui töötajale väljastatakse töövõimetusleht viimasel tööpäeval?

Tööandaja maksab haigushüvitist kuni töösuhte lõpuni, pärast töösuhte lõppu enam hüvitist maksma ei pea. Seega viimane tööpäev on töötajal haigushüvitise omaosaluse päev ning 4. haiguspäevaks on töösuhe juba lõppenud ja tööandja haigushüvitist maksma ei pea.
Kui töösuhe lõpeb 4.-8. haiguspäeva perioodil, siis peab haigushüvitist maksma kuni töösuhte viimase päevani. Töötajal on pärast töösuhte lõppu veel  kahekuuline kindlustuskaitse, seega alates 9. haiguspäevast maksab hüvitist Haigekassa.

Kuidas arvutada keskmist kalendripäevatasu juhul, kui inimene on tööandja juures töötanud vähem kui 6 kuud?

Kui töötaja ei ole töötanud tööandja juures ühte tervet kalendrikuud, siis arvutatakse keskmine kalendripäevatasu Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009.a määruse nr 91 "Keskmise töötasu maksmise  tingimused ja kord (jsp)" § 2 lõike 3 teises lauses ja § 4 lõikes 2 sätestatud alusel.