15

07/15

Kersti Esnar, haigekassa ravikindlustushüvitiste osakonna juhataja
 Mari-Liis Maasik, esmatasandi paketiarenduse spetsialist
Kaija Lukka, tervishoiu spetsialist
 

Kõige esimene kontakt terviseküsimuses peab inimese jaoks olema perearst või –õde, kes aitavad ka hilisemat ravi korraldada. Seega on patsiendil oluline teada, kas tema perearst on heal tasemel. Kas perearst teeb mu lapsele vajalikud tervisekontrollid,  jälgib  kroonilise haiguse kulgu piisavalt või jagab infot tüsistuste ennetamiseks? Selle jaoks on moodustatud perearsti kvaliteedisüsteem, mis on samal ajal motivaatoriks arstidele.

Esmatasandi arstiabil ehk perearstidel ja -õdedel on väga oluline roll Eesti tervishoiusüsteemis. Perearstidel on tervishoiusüsteemis koordineeriv roll ja tuleb meeles pidada, et tegu on kvalifitseeritud eriarstidega – nad on läbinud põhjaliku väljaõppe asjakohaste raviotsuste tegemiseks. Ning haigekassa üks strateegiline eesmärk on perearstide rolli järkjärguline suurendamine.

Selleks, et perearstide ja nende meeskonna rolli suurendada, on oluline jälgida ka  ravi kvaliteeti. Üheks kvaliteedi arendamise ja kontrollimise osaks on 2006. aastal rakendatud perearstide kvaliteedisüsteem (PKS). Seda arendas haigekassa koostöös Eesti Perearstide Seltsiga ja eesmärgiks on parandada haiguste ennetamist ning kroonilisi haigusi põdevate patsientide jälgimist.

PKSiga on Eestis liitunud 767 perearsti. Kokku lepitud punktisüsteemi alusel saavad nad lisatasu ennetustöö, krooniliste haigetega tegelemise ja erialase lisapädevuse eest.

Motiveeritud arstid tagavad tõhusaima ravi

Lisaks patsientide seisukorra parandamisele motiveerib kvaliteedisüsteem ka arste. Eesmärk on, et arstid:

  • tegeleksid aktiivselt haiguste ennetustööga;
  • tõkestaksid nakkushaiguste levikut;
  • jälgiksid efektiivsemalt kroonilise haigusega patsiente;
  • osutaksid ravikindlustatutele laiapõhjalisemat tervishoiuteenust.

Indikaatoritepõhine süsteem aitab perearstil oma tegevust paremini analüüsida. Samuti annab see perearstile võimaluse võrrelda oma tulemusi teistega, et välja selgitada arendamist vajavad valdkonnad. Praegu on perearstidele välja töötatud 38 erinevat indikaatorit. Haigusi ennetava tegevuse indikaatoreid on 7, krooniliste haigete jälgimise indikaatoreid 31. Neile lisandub veel erialane lisapädevus.

Erialase lisapädevuse all hinnatakse, kas perearst tegeleb täiendavalt normaalse raseduse jälgimise ja günekoloogiliste läbivaatustega ning väiksemate kirurgiliste probleemide ravimisega. Nii saab patsiente säästa asjatutest käikudest eriarsti juurde.

Kvaliteedisüsteem võimaldab perearste tasustada töö tulemuslikkusest sõltuvalt. Lisaks on süsteemis väga hea tulemuse saavutanud perearstil võimalik oma nimistu inimesi rohkem uuringutele saata, kuna tema n-ö uuringufond (ehk summa uuringute eest tasumiseks) on teisega võrreldes kõrgem (vastavalt 39 protsenti ja 42 protsenti pearaha summast). See võimaldab määrata vajalikke uuringuid kõigile oma nimistu kroonilistele haigetele. Selliselt on haigekassa perearstidele kvaliteeditasu maksnud juba üheksa aastat.

2014. aasta kvaliteeditasu makstakse perearstidele välja 2015. aasta kolmandas kvartalis ühekordse maksena. Kokku on väga hea tulemuse saavutanud perearstil võimalik tavapärasele rahastamisele lisaks saada kuni  5349,41 eurot.

Kroonilise haiguse pidev jälgimine aitab vältida tüsistusi

Kuna üks kvaliteedisüsteemi eesmärk on parandada kroonilisi haigusi põdevate patsientide jälgimist, on süsteemis määratletud teatud hõlmatus. See tähendab, et arst peab teatud arvule oma nimistu patsientidele osutama indikaatoriga mõõdetavat tegevust (nt ravi, uuringut).

Protsess näeb välja nii, et haigete jälgimiseks saadavad perearstid nimistus olevad sihtrühma kuuluvad isikute info haigekassale (näiteks II tüüpi diabeedihaiged). Vastavalt sellele, kui suurele osale sihtrühmast on tehtud indikaatoriga määratud ravi, vastuvõtt või uuring (seda jälgitakse esitatud raviarvete alusel), moodustub hõlmatus. Enamikule haigusi ennetava töö indikaatoritest on nõutavaks hõlmatuseks 90 protsenti nimistust. Krooniliste haiguste puhul nõutavad hõlmatused järk- järgult suurenevad, ca 10 protsenti eelneva aasta tasemest. See motiveerib arste igal aastal oma tulemust parandama ja selle poole püüdlema, et võimalikult paljud inimesed sihtrühmast oleksid jälgimise all.

Kvaliteedisüsteemi tulemuste alusel on krooniliste haigete jälgimine aastast aastasse kasvanud. Samuti osaleb kvaliteedisüsteemis igal aastal üha enam perearste ja kasvab ka oodatud tulemuse saavutanud perearstide osakaal. Seega võib väita, et viimastel aastatel on üha enam ka neid patsiente, kelle seisundit pidevalt perearstide poolt jälgitakse ja see on kahtlemata vähendanud haigusega kaasnevaid tüsistusi.

Tänaseks saab öelda, et perearsti kvaliteedisüsteem Eestis on edukas ning perearstide ja -õdede töö haiguste ennetamisel ja krooniliste haigete jälgimisel on tulemuslik. Haigekassa koos Eesti  Perearstide Seltsiga analüüsib omalt poolt põhjusi, miks ühel või teisel perearstil tulemus saavutamata jäi – nii saab tulevikus ka sellele lahenduse leida. Ühtlasi soovitame, et kui perearst palub teid näiteks kroonilise haiguse puhul regulaarsele kontrollile, minge kindlasti! See on teie enda tervise hüvanguks – nii saate vältida haiguse süvenemist või komplikatsioonide vältimist tulevikus.