Haigekassa toob perearstideni otsustustoe infolahenduse

otsustustugi

Karin Kõnd, tervishoiu otsustustoe projektijuht

Haigekassa sai valmis perearstide otsustustoe infolahenduse. Mis see on ja millist kasu ta arstidele ja patsientidele annab?

Eesti Haigekassa ja Maailmapanga Grupp analüüsisid mõne aasta eest krooniliste haiguste käsitlust Eesti tervishoiusüsteemi eri tasanditel. Selgus, et patsiendikäsitlus ei vasta heale kliinilisele standardile mitmes mõttes. Näiteks oli puudulik just ravijuhendite järgimine, sest seda takistas perearstide suur töökoormus ja ravijuhendites orienteerumisele kuluv aeg – perearstidel on patsiendi tervisemure diagnoosimiseks vaja läbi töötada palju varasemat terviseinfot, näiteks patsiendile eelnevalt tehtud analüüsid, välja kirjutatud ravimid või varasemad diagnoosid.

Just perearstide töö lihtsustamiseks võetakse kasutusele otsustustoe lahendus. See lisab arsti kasutatavasse tervise infosüsteemi personaalseid soovitusi konkreetse patsiendi ravimise kohta, viies kokku arsti meditsiinilised teadmised ja elektroonses haigusloos olevad inimese terviseandmed.

Eesti Perearstide Seltsi hinnangul on otsustustugi praegusel infokülluse ajajärgul perearstile hädavajalik digitaalne tööriist, mis aitab eelneva haigusloo ja terviseandmete põhjal teha parimaid raviotsuseid. Teisisõnu aitab otsustustugi selgusele jõuda, millised võiks olla selle inimese puhul kõige sobivamad uuringud, analüüsid ja ravimid. 

Otsustustugi koondab kokku erineva info, nagu näiteks viimase viie aasta diagnoosid, ravimid ja analüüsid, vererõhunäidud, elustiilinäitajad ja geneetilised riskiskoorid. Samuti arvestab otsustustugi ravijuhenditega ning lõpuks annab arstile diagnoosi- ja ravisoovituse.

Otstustugi on perearstile hädavajalik digitaalne tööriist

Toon mõned näited otsustustoe kasutusest. 50-aastane inimene käis tervisemure tõttu eriarsti juures või EMO-s ja tal mõõdeti seal liiga kõrge veresuhkur või kolesterool. Kui see inimene läheb järgmisel korral perearsti või -õe vastuvõtule, kuvab otsustustugi meedikule eelnevad uuringutulemused koos ravisoovitustega. Või kui näiteks 60-aastane inimene on varem läbi põdenud infarkti, peab ta võtma teatud ravimeid, et uut infarkti ära hoida. Perearst või pereõde näeb otsustustoe abil seda, kui patsient ei ole ravimeid välja ostnud või poole aasta jooksul retsepti küsinud. See on hädavajalik info patsiendi ravi jälgimiseks ja tema nõustamiseks.

Digitaalse otsustustoe loomisega aitame kaasa perearstide töökvaliteedi ühtlustumisele, sest lahendus aitab perearstidel teha kiiremaid ja veel paremaid otsuseid. Tänapäeval muutuvad ka ravisuunised sedavõrd kiiresti, et arstil on vaja lahendust, mis teda tema töös toetaks. Otsustustugi peaks esialgse plaani kohaselt perearstide kasutusse jõudma selle aasta esimese kvartali lõpus. 

Otsustustuge arendades mõtleme ka lahenduse laiematele kasutusvõimalustele. Plaanime luua IT-taristu, mille abil on võimalik kasutusele võtta erinevaid otsustus tugede lahendusi ja olemasolevat lahendust saaksid kasutada ka eriarstid.TEHIK

Kliinilise otsustustoe tugisüsteemi projekti rahastavad Euroopa Regionaalarengu Fond ja Eesti Haigekassa koostöös Sotsiaalministeeriumi ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide keskusega (TEHIK). Projekt maksab miljon eurot.