Partnersuhtluse osakonna peaspetsialist Reet Luts: „Mulle on hästi oluline olnud kõikide eluvalikute juures see, et ma saaksin kuskile edasi areneda“

Reet eelmisel suvel Põhja-Norras matkamas

Reet on elava loomu ja positiivse ellusuhtumisega naisterahvas, kes ei ütle ühelegi väljakutsele „ei“. Tema eesmärgiks on isiksusena areneda ja olla pidevas liikumises. Aeglane kulgemine läbi elu ei ole tema stiil. Suurimaks väljakutseks oma töös peab Reet just tööd ise, sest see on nii erinev sellest, mida ta tegi varem. Vabal ajal tegeleb Reet aktiivselt spordiga, olgu selleks siis jooksmine, ujumine või jooga, ning emotsioone aitab tal kontrolli all hoida meditatsioon.

Reeda eluvalikud ja eneseareng

Reeda lapsepõlv möödus Valgamaa metsade vahel, kus ta kasvas üles koos vanema õe ja vennaga. Kuna Reet oli pere pesamuna, siis hoiti teda ja puudust ei pidanud ta väga millestki tundma. Kuid see ei tähenda, et tüdrukut kanti kätel ja hoiti eemale raskest tööst. Hoopis vastupidi! Reeda peres on töökust alati au sisse tõstetud ning töökust süstisid vanemad oma lastesse juba maast madalast.

Kooliteed alustas Reet 6-aastasena Valgas. Enne põhikooli lõppu kolis Reeda pere Tartusse ja gümnaasiumisse läks ta Hugo Treffnerisse. Pärast gümnaasiumi lõpetamist jätkas Reet õpinguid Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis, kus ta õppis füsioterapeudiks. Sellel erialal töötas ta kümme aastat – viis aastat Elva Haiglas ja sama palju aastaid Tartu Ülikooli Kliinikumis, lisaks põhitöö kõrvalt veel nädalavahetustel Jalgpalli Liidu naiskoondise juures. Kliinikumis töötades käis Reet mitmetel väliskoolitustel end täiendamas ning temast sai õlavaevustele ja -traumadele spetsialiseerunud füsioterapeut. Kuid aina rohkem hakkas teda vaevama kahtlus, kas see ikka on see amet, millega ta tahab tegeleda terve oma elu. Reedale on hästi oluline olnud kõikide eluvalikute juures see, et ta peab saama kuskile edasi areneda. „Ma ei taha seisakuid oma ellu, aga ma ei tee endale mingeid plaane, sest inimesena muutume me kogu aeg. Mingitel eluetappidel on hea olla stabiilne, et ennast mugavalt tunda, aga ma tean, et üks hetk muutun ma rahutuks ja hakkan otsima endale uut väljakutset,“ räägib Reet, kes mõistis, et aeg on õppida midagi uut. Ta võttis vastu uue väljakutse ning suundus õppima Tartu Ülikooli rahvatervishoiu magistriõppesse.

Mingitel eluetappidel on hea olla stabiilne, et ennast mugavalt tunda, aga ma tean, et üks hetk muutun ma rahutuks ja hakkan otsima endale uut väljakutset.

Tsükliõpe võimaldas Reedal õppida töö kõrvalt. Ta tegi ühe kooliaasta ära, siis aga otsustas täiskohaga töö ja pere kõrvalt õpingutesse aastase pausi teha. Koolivaba periood tundus Reedale sobilik aeg koolipraktika läbimiseks ning praktikakohaks valis ta haigekassa. Siis aga selgus, et asutuses on ka vabu töökohti. Reet otsustas kandideerida ning praktikandi asemel sai temast hoopis haigekassa töötaja. „Eks see koht ole väga suur amps, aga ma ei kahetse midagi,“ räägib Reet, kes on tänaseks siin töötanud üle pooleteise aasta. Reeda sõnul oli tal alguses raskusi tasakaalu leidmisega töö ja eraelu vahel. „Minu töö on väga põnev, kuid sellesse töösse on end väga raske ära kaotada, mitte isiksusena, vaid nii, et sa ainult teedki seda tööd,“ sõnab Reet, kes on selle aja jooksul õppinud ennast kehtestama ja oma vaba aega väärtustama.

Haigekassas vastutab Reet ravi rahastamise lepingute eest ning siia alla käib kõik, mis puudutab lepingute protsessi – lepingu tingimuste jälgimine, muudatusettepanekute menetlemine, hankeprotsesside haldamine, otsuste ettevalmistamine jne. „See on nagu projektijuhtimine. Meie osakonda peab koonduma kõik kompaktsena kokku nii, nagu see läheb välja partnerile. Kui midagi jääb meile arusaamatuks, siis peame selle info kätte saama mujalt,“ räägib Reet, kel oli alguses uue töötajana suures organisatsioonis info kättesaamisega raskusi. „Mulle meeldib väga meie personalijuhi Krista ütlus: „Sa ei tea seda, mida sa ei tea“. Ja kui sa ei tea, siis sa ei oska küsida ka,“ ütleb Reet, kelle arvates iseloomustab see ütlus hästi tema õpipoisi aega.

Suurimaks väljakutseks oma töös peab Reet tööd ise. „See on nii erinev sellest, mida ma tegin varem ning on sundinud mind väga palju mugavustsoonist välja tulema,“ ütleb Reet, kes on tänulik oma juhile Markole, kellelt ta on tohutult palju õppinud. „Ma imetlen tema juures seda, kui palju ta oma meeskonda usaldab. Iga kord, kui ta mulle mingi tööülesande annab, ma mõtlen, kas sa tõesti arvad, et ma saan sellega hakkama? Aga tema usub minusse ja ma saangi!“ sõnab Reet, kelle jaoks on väga oluline kollektiivne toetus, et ennast töökeskkonnas hästi tunda.

Kuna füsioterapeudina töötas Reet üksi, siis praeguses ametis peab ta aeg-ajalt endale meelde tuletama koostöö olulisust – seda, et me saame üksteist oma tegemistes aidata, sest koostöös sünnivad paremad tulemused. Reet ütleb, et ta tahaks olla mitte nii suur muretseja, kuid see tuleneb tema suurest kohusetundest ja kohati on ta oma tegemistes pedantne. „Seda on maininud mulle ka minu ülemus Marko, kes on öelnud, et kohusetundlikkus on hea asi küll, aga lase vahepeal rihm lõdvaks ka,“ naerab Reet.

Vaimne ja füüsiline heaolul läbi spordi, meditatsiooni ja jooga

Reeda elus on sport olnud alati väga tähtsal kohal. Noorena tegeles Reet kergejõustikuga ja koolis oli tema vaieldamatuks lemmikuks kehaline kasvatus. Samuti on kõik tema pereliikmed tegelenud spordiga ja küllap see suur spordilembus just kodust alguse saigi.

Reet aga ei tegele ainult joogaga nagu seda võiks arvata tema Instagrami konto põhjal. „Sotsiaalmeedias saad sa näidata seda, mida sa tahad, et teised näeksid, ja jooga on see, mida teised näevad,“ räägib Reet, kes hetkel tegeleb jooksmisega rohkem kui joogaga. Reet tunnistab, et kui tal on vaba päev, siis teeks ta terve päev ainult trenni. „Kui ma üles ärkan, siis ma söön ja mõtlen, et kahe tunni pärast saan minna jooksma. Kui ma ära jooksen, siis ma mõtlen, et nüüd võiks minna ujuma. Ma arvan, et mul on kerge probleem sellega,“ naerab ta.

Kooliajal oli Reet sprinter, tema õde aga pikamaa jooksja. Tol ajal vaatas Reet oma õde ja mõtles, kuidas on küll võimalik mitu tundi järjest joosta. Kuid kümme aastat tagasi otsuse ta ka ise proovida pikamaa jooksu, võttes eesmärgiks läbida poolmaraton. „Tol hetkel oli 30–35 minutit mulle ok joosta. Mais hakkasin treenima ja septembris tulin Tallinnasse poolmaratoni jooksma. Jooksin ära, aga see oli täiesti õudne ja pärast seda ma aastaid ei jooksnud.“ Kuid paar aastat tagasi hakkas Reet endise töökaaslasega taas jooksmas käima. Tänaseks pole kaks tundi järjest joosta tema jaoks mingi probleem. Jooksmine on Reeda jaoks omamoodi teraapia, mis aitab tal rahutust maandada ja tugevamaid tundeid välja elada. Suvel tegi Reet comeback’i, kui pärast kümneaastast pausi taas poolmaratonil osales. Narva Kreenholmi staadionil toimunud jooks oli omaette väljakutse, sest start anti keskööl ning poolmaratoni distants tuli läbida 400-meetriseid staadioniringe joostes. Reeda jaoks on pikamaa jooks vaimu jooks. „Ma tean, et ma jooksen selle ära, kui ei teki alguses mingit rasket momenti. Kui sa lased endale pähe mõtte, et võib-olla katkestaks, siis on ikka raske,“ räägib, Reet, kelle jaoks on pikamaa jooks omamoodi challenge, et oma motivatsiooni treenida.

Kuid Reeda teekond joogani algas siis, kui tema endine joogist klassiõde soovitas ka Reedale joogaga tegelema hakata. Reet aga tundis, et on jooga jaoks liiga püsimatu, mille peale kostis endine klassiõde, et küll jooga tema juurde tee leiab. Reet ei mõistnud, mis moodi peaks küll jooga tema juurde tee leidma ning pidas seda vaid vaimuinimese jutuks. Siis läks Reet ülikooli, see oli väga pingeline aeg, sest täiskohaga töö ja pere kõrvalt tuli aega leida ka koolitöödeks ning see tuli enamasti näpistada unetundide arvelt. Ühel päeval hakkas Reedale raamatupoes silma kundalini jooga raamat. Ta sirvis raamatut ja oli sellest vaimustuses. Seejärel läks Reet külla ja taaskord märkas riiulis joogaraamatut. Universum andis talle igat moodi märku, et aeg on hakata tegelema joogaga! Siis tuli Instagrami ajastu ja Reet avastas enda jaoks jooga flow’d. Tegemist on dünaamiline jooga, kus liigutakse sujuvalt ühest asendist teise. „Jooga flow’de juures meeldib mulle kõige rohkem see, et ma ei pea olema mingi aeg ühes asendis,“ räägib Reet, kelle jaoks on see väga oluline, sest tegemist on ühe püsimatu inimesega. 

Lisaks joogale hakkas Reet tegelema ka meditatsiooniga. Reet alustasin sellest, et üritas 10 minutit lihtsalt istuda ja hingata. „See oli huvitav, sest ma ei suutnud seda. Aga see ei ole normaale, et inimene ei suuda iseenda mõtetega 10 minutit ühe koha peal olla,“ räägib Reet, kes mõistis siis, et peab hakkama seda harjutama. Mõne aja pärast hakkas ta tajuma muutusi – tema hingamine muutus poole aeglasemaks ja õlad kukkusid alla. Nii hakkaski Reet meditatsiooniga tegelema igapäevaselt, see aitas tal leida tasakaalu kooli ja töö vahel. Reet ütleb, et ta on hästi emotsionaalne inimene, kui ta vihastab, siis ikka korralikult ja mediteerimine on ideaalne viis tasakaalustamaks oma emotsioone.

Reet on juba aasta aega mõlgutanud mõtteid, et endale joogaõpetaja paberid teha. Kuna see nõuab nii ajalist kui ka rahalist ressurssi, siis tuleb seda planeerida. Seda enam, et Reeda sooviks on läbida kursus väljaspool Eestit, näiteks Ameerikas või kuskil eksootilisemas paigas, ning enamus juhtudel on kursuse kestuseks kolm nädalat. Kuid Reet ei taha teha neid pabereid selle eesmärgiga, et olla õpetaja. „Ma tahan teha seda enda jaoks ja võib-olla kunagi olen ma kuidagi sellega seotud. Minus on kaks poolt – üks on selline realistlik, et mul on vaja sellist tööd nagu ma praegu teen ja teine on tasakaalustav pool jooga näol,“ sõnab Reet, kes tunneb, et ei ole praegu veel seal maal, et hommikust õhtuni joogaga tegeleda. Kuna Reeda lapsepõlvekodu seisab täna tühjana, siis on Reedal mõttes talu kunagi taas ellu äratada, et sinna midagi teha. Võib-olla koht, kus korraldada jooga retriite? Kuid seda näitab aeg. Ühes on aga Reet kindel, et kunagi jõuab ta tagasi oma lapsepõlvekoju.

Dario and Reet in the World

Reet on inimene, kes vajab oma ellu vaheldust ning igapäevarutiini aitab vaheldust tuua reisimine. Kuna tema elukaaslasele meeldib reisida tihti, siis võetakse aastas ette mitmeid lühemaid reise. Reedale meeldib aktiivne puhkusereis ja rannas peesitamise peale ta reisil olles palju aega ei kuluta. Reedale on hakanud meeldima mäed ja tema suureks kireks on matkamine – see on viinud nad reisile Põhja-Norrasse, Islandile, Šotimaale ja alles hiljuti käidi Itaaliast.

Viimastel aastatel on nende peres traditsiooniks saanud reisida suvel kuhugile, kus on külm. Kõikidest sihtkohtadest, kuhu Reet on reisinud, meeldis talle kõige rohkem just Islandil. Hoolimata sellest, et Islandil magasid nad öösel telgis, kui väljas oli vaid 5 soojakraadi, oli see midagi enamat kui türkiissinise vee ja valgete liivarandadega Kariibimere saared. See saareriik oma võrratute mägede ja ennenägematute koskedega ületas kõik Reeda ootused. „See on uskumatult ilus maa ja asustatus on seal hõre. Vahepeal oli selline tunne, et sa oled nagu Kuu peal – kõik on lauge, täielik tühjus.“ Reet meenutab õhinal hetke, kui väljas oli metsik udu ja nad sinka-vinka mäest alla sõites avastasid orust väikese küla, mida ta nimetab lost village’ks (Reet räägib siin külast nimega Seydisfjördur). Küla oli ümbritsetud väikeste koskedega ja neid võis seal olla lausa mitukümmend. Samuti jättis Reedale kustumatu mulje Põhja-Norra. Nad telkisid mägedes ja matkasid öösel, kuna polaarpäev andis selleks võimaluse.

Kuna Reeda elukaaslasele meeldib videograafia, siis kõikidest nende reisidest, matkadest ja nädalavahetuse väljasõitudest valmivad vahvad videoklipid. Reet räägib, et tema elukaaslane on täielik fanatt, kes ei lahku kodust ilma kaamerata ning igast mõtetust klipist oskab ta midagi lahedat teha. „Alguses tegime vaid oma reisivideoid, kuid siis tuli üks tuttav, kes soovis, et teeksime tema kohvikule klipi. Tänaseks tegeleme ka väikeste tellimustöödega,“ räägib Reet ning lisab, et videoid ei tee nad raha teenimise eesmärgil, vaid selleks, et tuua oma ellu põnevust ning saada juurde uusi tutvusi ja kogemusi.

 

Jälgi Reeda ja tema elukaaslase seiklusi Facebooki lehel Dario and Reet in the World ja Instagramis @darioandreetintheworld.