Kontrastsus:

TUGEV TAVALINE
Vali keel

Ravikindlustuse blogi

Peidus pool: „Digiretsept on maas“ ehk mis juhtuks ilma Tervisekassa IT-haldurita?

Margus Aedla

Tervisekassa sarja „Peidus pool“ seekordne lugu räägib IT-haldur Margus Aedlast, kelle vastutada on ei vähem ega rohkem kui tehniline baas, millele toetub teiste seas ka e-tervise lipulaev digiretsept.

IT halduse osakond hõlmab Tervisekassas kokku seitset inimest, kelle hallata on nii majasisesed kui ka kõigile inimestele kättesaadavad teenused. Kui kolleegide ülesanne on jälgida, et majasisesed võrgulahendused oleksid korras, tööd saaks teha ka kodukontorist, dokumendid oleksid hõlpsasti jagatavad (aga muidugi vaid ette nähtud inimestele!), siis Marguse töö on kindlustada, et Tervisekassa vastutada olevad majavälised lahendused nagu näiteks digiretsept toimiksid kui kellavärk.

See vastutus tähendab seda, et arst saaks meile hõlpalt läbi retseptikeskuse välja kirjutada ravimi või mõne vajaliku meditsiiniseadme. Et apteeki sisse jalutades leiaks proviisor kiiresti meile määratud toote üles. Et tervishoiutöötajad haiglas saaksid raviarveid koostades näha, kas patsient on haigekassa poolt ravikindlustatud või mitte.

Mismoodi selle kõige eest hoolitsetakse?

Marguse sõnul tegeleb ta peamiselt baasinfrastruktuuridega nagu serverid, võrguseadmed ja andmesalvestusseadmed, millest kõik meie avalikud teenused koosnevad. See on tehniline baas, mida võiks maja vundamendiga, millele kõik tähtsad ja eluks vajalikud majaosad toetuvad. Näiteks digiretsepti puhul tähendab tavalise eestlase jaoks baasinfra korrasolek seda, et retsepti saab kiiresti ja tõrgeteta apteegist kätte. Kui baasinfras ehk kõige aluse mõnes osas on tõrge, siis pole apteekidel võimalik retsepte väljastada ega ka inimesel eesti.ee keskkonnas oma retseptide infot näha. „Minu tagada on, et see süsteem hästi töötaks. Kui näiteks digiretsepti toimimises esineb tõrge, siis koordineerin ma meie partnerite tööd, et probleem saaks võimalikult kiiresti lahendatud,“ kinnitab Margus, kes kontrastiks päevatööle naudib vabal ajal perega hoopis RMK radadel matkamist ja lauamängude mängimist.

Nagu tänapäeva IT-maailmale kohane, on ka Tervisekassas ja selle hallatavates teenustes mitmed asjad automatiseeritud. Nii on ka Margus üles ehitanud monitooringulahenduse, mis aitab tõrkeid automaatselt tuvastada. „Õnneks on viimasel ajal tõrkeid vähem olnud, aga kui need tekivad, siis päevasel ajal jälgin ja tegelen vigadega nii pea kui need tekivad ise, õhtutundidel on kasutajatoe kaudu abiks TEHIKu spetsialistid,“ on Margus rahul, et teenuste toimimist jälgitakse ööpäevaringselt.

Vundamendita ei püsi ükski maja

Tervisekassa spetsialistide põhiliseks töövahendiks on arvuti ning mainitud baasinfra mõjutab kõigi kolleegide tööd sama hästi kui kõigi väliste teenuste toimimist. „Kui baasinfra ei toimiks, siis oleks ka kõigi meie töö kergelt öeldes raskendatud,“ ütleb Margus, kes on harjunud tavainimese jaoks keerulisi protsesse pigem üldistavalt kokku võtma.

Marguse igapäev on täidetud nii väiksemate kui ka suuremate projektidega, millest mõni tähendab ka meie avalike teenuste erinevate osade ringi ehitamist. Näiteks ehitatakse praegu ümber andmesalvestusvõrku. Tegemist on justkui närvivõrgustikuga, mis tagab serverites andmete salvestamise. Ümberehitus on vajalik, et võrk oleks töökindlam – et üksiku seadme tõrke korral kõigi teenuste töö häiritud ei saaks.

Viimase aja suurimatest õnnestumistest tõstab Margus esile monitooringuvaated kasutajatoeprojektis. See tähendab, et spetsialistid, kes teenuse toimimisel iga päev silma peal hoiavad, saavad paremini hallata kõiki selle komponente. Tänu uutele arendustele on nende käsutada justnagu moodne armatuurlaud lennukikokpitis, kus piloodil on kõik näitajad pidevalt silme ees ja mis ütleb juhile ise, kui tekib ohtlik viga, millele tuleb kohe reageerida. „Saan rahuliku südamega öösiti magada, sest tean, et mitu silmapaari jälgivad meie monitooringulahendust ja saavad tõrke korral kohe reageerida,“ märgib Margus.

Kodus püsti isiklik telefonijaam

Muide – Margus ei jäta tehnikat unarusse ka töövälisel ajal. Kodukeskkonda loodud labor on ideaalne paik, kus katsetada erinevaid tarkvaralahendusi. Kõrvalpilgule vägagi macgyverlikult tulevad ideed selleks täiesti vajaduspõhiselt. „Nooremat last oli vahetevahel tarvis üksi koju jätta ning et mul ja lapse emal oleks võimalik teda telefonitsi kätte saada, ehitasin üles koduse telefonijaama,“ jutustab Margus. Koju oli püsti pandud lahendus, mis võimaldas kõnesid sisse ja välja teha enda seadistatud lühinumbritele. Kõik töötas üle wifi-võrgu, ilma ühegi lepinguta telefonioperaatori juures!

Kõige rohkem paneb IT halduril silma särama uute lahenduste loomine. „Mõtleme pidevalt, kuidas arendada teenuseid selliselt, et need toimiksid edasi ka nii, kui üks komponent ajutiselt ei tööta,“ sõnab ta. Lennukianaloogiat kasutades on need lahendused justkui tänapäevased õhulaevad, mis lendavad edukalt ka siis, kui üks mootoritest lakkab töötamast.