Peidus pool: Tervisekassa spetsialist, kes nügib meid oma tervist paremini hoidma

Ave Jüriöö

Oleme Tervisekassat harjunud meediapildis nägema mitmete oluliste teemadega nagu ravi rahastus või töövõimetushüvitised. Viimastel kuudel troonib seal rivis mõistagi vaktsineerimine. Tervisekassa  lugudesari nimega „Peidus pool“ räägib aga meie asendamatutest inimestest, kelle tööst me iga päev ei kuule, aga mis on meie ühise ravirahakotiga majandamisel ning tervishoiu toetamisel asendamatu.

Täna on kord Ave Jüriöö käes, kes Tervisekassa avalike suhete ja tervise edenduse osakonnas vastutab spetsialistina erinevate terviseteadlikkust tõstvate projektide ja sotsiaalkampaaniate eest. Ave koordineerida on projektid, mis keskenduvad peamiselt laste ja noorte tervisele – näiteks laste hammaste tervise projekt (paremini tuntud Suukooli nime all), seksuaalnõustamine veebis ja vaimse tervise edendamise projekt. Koostöös partneritega jõuavad meie teleritesse ja tänavapilti ka sotsiaalkampaaniad. Need kutsuvad meid näiteks sõeluuringutele või parandama laste hambapesu- ja liikumisharjumusi. „Ikka selleks, et haiguste ennetamine saaks veel enam meie kõigi igapäevaelu osaks ning enda ja oma lähedaste tervise hoidmine oleks lihtsam,“ nimetab ta põhjuseid, miks neid kampaaniaid ja projekte vaja on.

Et head kampaaniat teha, on vaja tervet küla

Ühe edendusele suunatud turunduskampaania loomise kirjeldamiseks võtab Ave näiteks tema ja kolleeg Gerda just praegu töölaual oleva elundidoonoriks kutsumise kampaania, mis on kavas avalikustada novembris. „Kampaania planeerimine algas hankest, et leida meie jaoks sobiv loovlahendus ja kontseptsioon,“ selgitab Ave, et kõik saab alguse ideest ja sõnumist. Seejärel vaatab edendusmeeskond hankepakkumused üle, hindab ning valib lõpuks kõige sobivama partneri välja. Et ideest sünniks kampaania, on Ave meeskonnal abiks mitmesugused koostööpartnerid: loov-, kommunikatsiooni- ja meediaagentuur ning oma ala spetsialistid teistest organisatsioonidest. Näiteks elundidoonorluse kampaania puhul tehakse tihedat koostööd Tartu Ülikooli Kliinikumi transplantatsioonikeskuse ja siirdamisnõukoguga. „Kõigi nendega käib kogu protsessi vältel tihe koostöö, et lõppeesmärk – võimalikult palju inimesi oleksid elundidoonorlusest teadlikud ja märgiksid digiloos surmajärgselt elundite loovutamise osas oma otsuse – saaks täidetud,“ sõnab ta.

Ave töövahenditeks ei ole aga mitte ainult suured kampaaniad ja mitme asutuse koostöös toimivad projektid. Iga-aastaselt saavad uuendatud ja vajadusel ka algusest peale loodud rida trükiseid, mis koolidele, lapsevanematele ja ka lihtsatele enda tervisest lugu pidavatele inimestele jagavad meeldetuletusi ja näpunäiteid, kuidas enda tervise eest paremat hoolt kanda.

Tugimeeskonnana ei saa aga ühtegi asja tehtud päris üksi. Ave rõhutab, et oma töös toetuvad nad palju ka teistele osakondadele. Põhiline koostöö on Tervisekassa esmatasandi meeskonnaga, kes vastutab perearstiabiga seotud tegevuste koordineerimise eest. Just nendelt tuleb info, milleta ei sünni ükski sõeluuringu kampaania ega suurem hambaravi projekt. Samuti toob spetsialist eraldi välja koostöö õigusosakonnaga. „Nemad aitava meid hangete ja lepingutega – nendega on meil teatud perioodidel paraku tööd omajagu!“

Kodukontor jätab enam aega päris enda asjadega tegelemiseks

Koroona-aegses maailmas on Ave juba harjunud kodukontori eluga. „Nüüd on kodus töötamine saanud uueks normaalsuseks ja ausalt öeldes mulle see meeldib. Mõtlen praktilise inimesena ikka, kui palju aega ma töölesõidu arvelt kokku hoian,“ on naine rõõmus, et uutmoodi elulaad annab rohkem aega õhtuti päris enda asjadega tegelemiseks.

Et kõige tõhusamalt pea töömõtetest tuulutatud saaks, tuleks tervisedenduse spetsialisti sõnul ikka looduses liikuda. „Kuna spordiklubid ega sealse rühmatreeningud mulle ei istu, siis käin õues jooksmas,“ ütleb Ave. Suvel ja sügisel annab mets omast käest võimaluse ka korilaseametit pidada. „Sügist ootan ekstra seepärast, et siis saab minna seenele – see on väga teraapiline ja rahustav,“ soovitab ta. Ave hobid on üldse palju toiduga seotud – alates korjamisest ja kokkamisest (võimalikult palju algusest peale ikka ise!) kuni valmis toidu üles pildistamiseni. Ta tegeleb hobi korras ka toidufotograafiaga – ehe näide, kuidas üks hobi sünnib teisest.

Sõeluuringule tulebki minna tervena!

Tulles tagasi töö juurde, näeb Ave ühe suurema proovikivina muutust inimeste terviskäitumises. „Me ei võta piisavalt vastutust oma tervise eest. Ei hoia oma tervist, vaid ravime halva tervisekäitumise tagajärgi ehk haiguseid,“ selgitab spetsialist. Tema hinnangul ei ole me harjunud terviseprobleeme ennetama – arsti juurde minnakse alles siis, kui midagi tõsiselt muret teeb!

Selle ilmestamiseks toob Ave näite eestlaste suhteliselt madalast sõeluuringutel osalemise hõlmatusest. „Oleme uurinud, mis inimeste põhjused on, miks mitte uuringutel osaleda. Näeme, et inimese üks põhilisi argumente on, et tal pole kaebuseid,“ sõnab ta. „Sõeluuring aga ongi ju mõeldud eelkõige tervetele inimestele, et võimalik haigus avastada juba algstaadiumis, mil sümptomeid veel ei esine,“ selgitab ta ning lisab, et üks nende ülesannetest ongi levitada naiste hulgas seda sõnumit. Teise murekohana toob Ave välja laste katkised hambad ja harvad külaskäigud hambaarsti juurde, kuigi kuni 19-aastastele lastele on see riigi poolt tasuta. „Kahju, et inimesed ei kasuta neid võimalusi, mida riik meile loonud on. Tagajärgede ravimine täiskasvanuna on tunduvalt kulukam kui ennetav kontroll,“ paneb Ave lapsevanematele südamele, kui oluline on alustada laste õige suunamise ja harjumuste kujundamisega juba maast madalast.

Rõõm päriselt aitamisest

Viimase aja suurimatest õnnestumistest rääkides toob Ave välja sügisel aset leidnud tervisedenduse veebikonverentsi, mida võib kindlasti nimetada iga-aastaseks suurprojektiks. Esimese tema eestvedamisel läbi viidud rinnavähi sõeluuringu kampaania „Ole oma rinna hoidja!“ edu üle saab samuti uhkust tunda. „Kampaania raames kasutasime erilahendust – saatsime välja kirjad tuntud naistele, keda kasutasime eeskujudena, kus palusime neil osaleda sõeluuringul. See tõi meile reklaamiauhindade jagamisel Kuldmuna otsepostituse kategoorias,“ räägib ta. Ainsa avaliku sektori turundustiimina oli Tervisekassa turundusmeeskond nomineeritud ka Aasta Turundustiim 2020 valimistel. „Teeb suurt rõõmu, kui meie tegevust märgatakse,“ sõnab Ave.

Ave ütleb, et tema silma paneb tööl särama äratundmine, et ta tegutseb õiges valdkonnas ja teeb just seda, mida on alati soovinud – panustada eestlaste tervise parendamisse ja meie tervisekäitumise muutumisse. Oluline on ka teadmine, et tema töö tõepoolest aitab inimesi. „Kui inimene liigub regulaarselt ja toitub tervislikult, aitab see vähendada südame- ja veresoonkonna tõbedesse haigestumist. Kui ta käib ka regulaarselt sõeluuringutel, et ennetada vähki haigestumist ning kui ta on lastele selgeks õpetanud viis hammaste tervena hoidmise reeglit, siis oleme suutnud mõjutada inimesi võtma vastutuse oma tervise eest,“ on Ave lootusrikas. „Me peame kujundama tervise hoidmisel uusi harjumusi, mis meil aitavad pikemalt tervena elada!“

Loe ka teisi blogilugusid sarjast "Peidus pool":

Tervisekassa statistik-analüütik Triin Võrno

Tervisekassa IT-haldur Margus Aedla

Tervisekassa süsteemiarenduse peaspetsialist Helen Talsi

Tervisekassa usaldusarst Malle Vahtra