Väliseestlased: ka Rootsis ja Norras võid eriarsti aegu oodata kuid

Eestis saavad kõik ravikindlustatud inimesed ühesugust kvaliteetset arstiabi, olenemata sellest, kas ja kui palju nad ise makse maksnud on. Ka Rootsis ja Norras on sarnane süsteem, kuid seal on siiski erisusi, mis võivad sinna kolinutele üllatusena tulla. Eestlased Kersti ja Pille jagavad oma kogemusi.

Kersti on Rootsis elanud juba 14 aastat. Seal maksab tööandja tervisekindlustuseks 3.55% töötaja palgast ja enamik teenuseid on tasuta. Kuus aastat Norras elanud Pille ütleb, et sealne süsteem on sarnane – inimese maksudest läheb mingi osa tervisekindlustusele ning riik tasub enamike tervishoiuteenuste eest, mida inimesed vajavad. Patsiendid ise peavad maksma vaid omavastutustasu. Ka retseptiravimite hinnast peab patsient ise vaid väikse protsendi tasuma.

Perearsti juurde saab kiiresti, eriarsti aegu võib oodata kuid

Kerstil on Rootsis elatud aja jooksul vaja läinud nii kiirabi kui ka perearsti ja eriarsti abi. „Perearsti olen külastanud sooviga saada saatekirja spetsialisti juurde või kui on olnud vaja kiiret abi lihtsama tervisemurega. Perearsti juurde saan enamasti aja ühe kuu jooksul. Kiireloomulisema probleemiga on arsti juurde võimalik saada ka kahe päevaga. Eriarsti jutule pääseb tavaliselt paari kuu jooksul,“ ütles ta.

Pille ütleb, et väikeses linnas, kus tema elab, saab perearsti juurde enamasti isegi samal päeval. Samas eriarstile pääsemine on keerulisem. „Eriarsti juurde saab suunata vaid perearst. Tema paneb patsiendi järjekorda ja kui vastuvõtule on aeg vabanenud, tuleb selle kohta koju kiri. Eriarsti juurde võivad olla järjekorrad mitu kuud, nii et ükskord olin ootejärjekorras oldud aja jooksul kolida jõudnud ning ei saanud kirja kätte. Lõpuks sai asi siiski telefoni teel lahendatud ja pääsesin vastuvõtule. Efektiivne see kirja teel vastuvõtu aja saamise süsteem aga kindlasti ei ole,“ sõnas Pille.   

Nii Rootsis kui Norras peab ka erakorralise meditsiini vastuvõttu end eelnevalt registreerima. Mõlemad naised ütlevad, et aja kokkuhoiu mõttes on see süsteem väga hea – ei pea asjatult tundide kaupa arsti ukse taga istuma. Samas on neil aga olnud ka juhtumeid, kus on siiski ka pärast aja broneerimist EMOs pikalt ootama pidanud. „Ühe korra pöördusin EMOsse kõhuvalu tõttu ja pidin neli tundi järjekorras ootama,“ tõi Kersti näite.

Eri riikide võrdluses ei ole ükski süsteem ideaalne

Kohaliku süsteemi plussina toovad nad välja, et nii Rootsis kui Norras on nii nimetatud vabakaart. „Kui inimene on ühe aasta jooksul vastuvõtutasusid maksnud üle 1100 Rootsi krooni, siis peale seda on kõik teenused talle tasuta. Küll mitte eluaeg, vaid aasta aega! Vanasti oli selline kaart, kuhu pidi templeid koguma ja kui summa oli täis, said kaardi, mis tõestas, et enam sa visiiditasu maksma ei pea,“ meenutas Kersti. „Nüüd on see kaart elektrooniline,“ ütles ta. 

Lisaks muudele eelistele toetab Norra süsteem ka laste saamist – seal saavad mõlemad vanemad lapsega pikalt kodus olla. Sünnitushüvitist Norras ei ole, see-eest emapalka hakkab naine saama kolm nädalat enne eeldatavat sünnituse aega. „Siin saab naine ise valida, kas ta tahab lapsega kodus olla kaheksa kuud ja saada 100% oma varasemast palgast või kümme kuud ja saada 80% palgast. Pärast sündi saavad ka isad kaks nädalat kodus olla, kuid selle tasu maksab tööandja, mitte riik. Riik aga võimaldab isal hiljem veel mingi perioodi isapuhkust võtta,“ kommenteeris Pille. Tema sõnul on sünnituse juures ka oluline, et kohalikud arstid on äärmiselt meeldivad ja nende emotsionaalne tugi on raskel hetkel suureks abiks.

„Elan väikeses kohas – suurtes linnades on ilmselt teistmoodi – kuid minu kogemuse põhjal on Eesti süsteem siiski tulemuslikum kui Norra oma. Siin ei ole arstid väga altid sind uuringutele saatma ja probleemide põhjuseid otsima, vaid kuidagi eeldatakse, et paljud asjad lähevad ise aja jooksul üle. Samas on siin arstide suhtumine toetav ja soe – ilmselt mängib rolli see, et nad ei ole nii ülekoormatud kui Eesti arstid, kes peavad kiirustama järgmise patsiendi vastuvõtuga, sest arste on vähe ja abivajajaid palju,“ sõnas Pille.