Hambaravihüvitis

Alates 2019. aastast laiendas haigekassa tasuta hambaravi võimalusi sügava füüsilise ja vaimse puudega inimestele, kes ise ei suuda oma suuhügieeni eest hoolt kanda. Nende inimeste hambaravi tasub haigekassa kogu ulatuses ehk hambaid saab tasuta ravida kogu elu. 

Tasuta  hambaravi ei kehti kõikidele puudega inimestele. Haigekassa on seadnud kindlad kriteeriumid, millele puudega  inimese terviseseisund peab vastama, et ta saaks tasuta hambaravi. Õiguse tasuta hambaraviks määrab patsiendi perearst või eriarst, mitte hambaarst! Eelkõige tulebki konsulteerida patsiendi raviarstiga ja veenduda, et see diagnoos on määratud.

    Kriteeriumid, millest inimese perearst või eriarst peab elupuhuse hambaravi määramisel lähtuma:

    Isiksuse psüühilised iseärasused sõltumatult haiguse otsesest nosoloogiast, mille tõttu patsient ei ole suuteline suuõõne hügieeni tagama ka adekvaatse juhendamise korral:

    • Intellektipuue (sügav vaimne alaareng)
    • Autistliku spektrumi häire
    • Dementsus
    • Muud psüühilised kõrvalekalded (näiteks krooniline raske psühhoos)

    Füüsilised, haigustest tingitud  seisundid, mil inimene ei ole suuteline suuõõne hügieeni protseduure läbi viima:

    • Halvatusseisundid, mis haaravad mõlemat ülajäset, ja on tingitud kesknärvisüsteemi või neuromuskulaarse ühiku haigusest
    • Liigutushäired, nagu parkinsonistlik sündroom, generaliseerunud düstoonia, raskekujuline tantstõbi
    • Kaasasündinud või omandatud füüsilised iseärasused, näiteks jäseme ja selle olulise osa puudumine arenematuse või amputatsiooni tõttu, mille tõttu isik ei tule toime suuhügieeniga

    Kui patsiendi perearst või erialaarst peab lähtuvalt nendest kriteeriumitest vajalikuks määrata puuetega inimesele tasutahambaravi, siis märgib arst tervise infosüsteemis inimese raviarvele statistilise koodi (9072), mille alusel tasub inimese hambaravi eest edaspidi haigekassa.

    Selleks,et tasuta plaaniline hambaravi puudega inimesele kehtima hakkaks, võib aega minna kuni kaks kuud. Viivitus on tingitud infosüsteemide andmevahetusest, mis on vajalik selleks, et patsiendi elupuhuse hambaravi kohta tekiks arstisüsteemi vajalik märge. 

    Kui patsiendi tasuta hambaravi õigus on riigiportaalist eesti.ee nähtav, võib  inimene pöörduda oma hambaarsti poole ja uurida, kas raviasutusel on haigekassaga sõlmitud leping ning hakata hambaarstile aega broneerima. 

    • Hambaravi lepingupartnerid leiad kaardilt (vali erialaks "Puudega inimeste hambaravi"). Eraldi leiab kaardilt ka kõik narkoosis hambaravi pakkuvad teenuseosutajad. 

    Puudega inimesele teenuse osutamiseks on kindlasti vaja,et hambaarstil oleks vajalik kogemus ja koolitus. Siinkohal teeme koostööd Eesti Puuetega Inimeste Kojaga, kes hakkab läbi viima vajalikke koolitusi.

    Puudega inimesele hambaarsti vastuvõtu aega broneerides tuleb silmas pidada mitmeid asjaolusid:

    • Uurida, kas raviasutusel on haigekassaga sõlmitud (laste hambaravi rahastamise) leping.
    • Vastuvõtule registreerimiseks tuleb öelda patsiendi isikukood.
    • Helistaja peab olema valmis jagama infot ka puudega inimese seisundi kohta:
      • Puude kirjeldus (füüsiline, vaimne)
      • Kas inimene liigub iseseisvalt või ratastoolis?
      • Kas inimene on võimeline ise hambaravitooli istuma?
      • Kas inimene on võimeline arsti jutust aru saama ja mõistab toimuvat?
      • Kas inimene oskab ise kirjeldada näiteks hambavalu iseloomu?
      • Kas inimene on võimeline ise suud avatuna hoidma ja vajadusel püsima liikumatult?
      • Kui pikalt on patsient eeldatavalt võimeline hambaarstitoolis lamama? Kas pikem kui pooletunnine visiit on patsiendile liiga kurnav?
    •  Tuleks välja tuua, millele hambaarst peab tähelepanu pöörama ja kuidas inimesega kõige paremini kontakti saada (nt autistlike patsientide puhul on väga oluline teada, mis inimest ärritab ja rahustab).
    • Millal oli viimane hambaarsti külastus ja millised on olnud eelnevad kogemused?
    • Kui varasem kogemus on olnud negatiivne, siis kirjeldada, mis täpsemalt on probleemiks olnud?
    • Kirjeldada tuleks pöördumise põhjust, et hinnata raviprotseduuri pikkust. Näiteks, kas ajendiks on valunäht, tavakontroll, nähtav hambaauk, hamba eemaldamise vajadus vms.
    • Kui tegemist on valuga, siis tuleks kindlasti kirjeldada, mis valu esile kutsub ja kaua see kestab, millal valunähud algasid püüda kirjeldada valu iseloomu.
    • Abiks oleksid eelnevalt tehtud suupiirkonna röntgenoloogilised uuringud, mis aitaksid hinnata ravivajaduse ulatust?
    • Hooldaja-saatjad peavad kabinetti kaasa tulema, et vajadusel abistada inimesega kontakti saamisel, tõstmisel jne. Kui hooldaja peab vajalikuks enne visiiti  arstiga kontakteeruda, siis võib kliiniku registraatorile jätta oma kontaktandmed, et arst saaks ühendust võtta.

    NB! Lamavat haiget ei saa tavalises hambaravi kabinetis reeglina ravida ja teenust tuleb osutada eritingimustes (nt haiglas).