Hambaravihüvitis

Täiskasvanud isiku tasuta ortodontiline ravi ja hambaravi

Täiskasvanu ortodontilise ravi eest tasub haigekassa huule-suulaelõhe, muu näo-lõualuusüsteemi kaasasündinud väärarengu ja harvikhaigusega juhul kui:

  • kirurgilist ravi ei ole võimalik planeerida enne 19- aastaseks saamist;
  • arsti otsusel on vaja ortodontiline ravi edasi lükata haiguseisundist tingitud näo-lõualuusüsteemi arengufaasi lõpuni.

Täiskasvanud, kes saavad tasuta hambaravi terve elu jooksul haigekassa rahastusel, on: 

  • füüsilise ja vaimse erivajadustega inimesed, kes ise ei suuda oma suuhügieeni eest hoolt kanda;

  • Alates 2022. aastast saavad tasuta hambaravi võimalust kasutada ka lisaks allpool kirjeldatud onkoloogilise ja hematoloogilise diagnoosiga inimesed.  

Tasuta  hambaravi ei kehti kõikidele erivajadustega inimestele. Haigekassa on seadnud kindlad kriteeriumid, millele inimese terviseseisund peab vastama, et ta saaks tasuta hambaravi.

Õiguse tasuta hambaraviks määrab patsiendi perearst või eriarst, mitte hambaarst. Eelkõige tulebki konsulteerida  raviarstiga ja veenduda, et vastav diagnoos on määratud ning. arst on märkinud tervise infosüsteemis inimese raviarvele statistilise koodi (9072), mille alusel tasub edaspidi inimese hambaravi eest haigekassa. 

NB! Tasuta hambaravi õiguse tekkimiseks võib aega minna koodi märkimisest raviarvele kuni üks kuu. Viivitus on tingitud infosüsteemide vahelisest andmevahetusest. 

Kriteeriumid, millest inimese perearst või eriarst peab elupuhuse hambaravi määramisel lähtuma:

Isiksuse psüühilised iseärasused sõltumatult haiguse otsesest nosoloogiast, mille tõttu patsient ei ole suuteline suuõõne hügieeni tagama ka adekvaatse juhendamise korral:

  • Intellektipuue
  • Autistliku spektrumi häire
  • Dementsus
  • Muud rasked psüühilised kõrvalekalded

Füüsilised, haigustest tingitud  seisundid, mil inimene ei ole suuteline suuõõne hügieeni protseduure läbi viima:

  • Halvatusseisundid, mis haaravad mõlemat ülajäset, ja on tingitud kesknärvisüsteemi või neuromuskulaarse ühiku haigusest
  • Liigutushäired, nagu parkinsonistlik sündroom, generaliseerunud düstoonia, raskekujuline tantstõbi
  • Kaasasündinud või omandatud füüsilised iseärasused, näiteks jäseme ja selle olulise osa puudumine arenematuse või amputatsiooni tõttu, mille tõttu isik ei tule toime suuhügieeniga
  • Onkoloogilisted haigusseisundid (diagnoosidega C00–C14, C30–C32)  

kellel on diagnoositud pea- ja kaelapiirkonna pahaloomuline kasvaja, kes saab või on saanud kiiritusravi ja/või keemiaravi ja kes on saanud antiresorptiivset ravi (bisfosfonaadid, denosumab). 

  • Hematoloogilisted haigusseisundid (diagnoosidega C90–C96) 

kellel on diagnoositud hulgimüoloom või lümfoid- ja vereloomekoe pahaloomuline kasvaja ja kes vajab ravi osana koodidega 8101 ja 8102 tähistatud tervishoiuteenuseid või antiresorptiivset ravi (kood 486R). 

Kui patsiendi perearst või erialaarst peab lähtuvalt nendest kriteeriumitest vajalikuks määrata erivajadustega inimesele tasuta hambaravi, siis märgib arst tervise infosüsteemis inimese raviarvele statistilise koodi (9072), mille alusel tasub inimese hambaravi eest edaspidi haigekassa.

Selleks,et tasuta hambaravi inimesele kehtima hakkaks, võib aega minna kuni kaks kuud. Viivitus on tingitud infosüsteemide vahelisest andmevahetusest,.

Kui patsiendi tasuta hambaravi õigus on riigiportaalist eesti.ee nähtav, võib  inimene pöörduda oma hambaarsti poole ja uurida, kas raviasutusel on haigekassaga sõlmitud leping ning hakata hambaarstile aega broneerima. 

  • Hambaravi lepingupartnerid leiad kaardilt (vali erialaks "Puudega inimeste hambaravi"). Eraldi leiab kaardilt ka kõik narkoosis hambaravi pakkuvad teenuseosutajad. 

Erivajadustega inimesele teenuse osutamiseks on kindlasti vaja,et hambaarstil oleks vajalik kogemus ja koolitus. Siinkohal teeme koostööd Eesti Puuetega Inimeste Kojaga, kes hakkab läbi toetavaid  koolitusi.

Erivajadustega inimesele hambaarsti vastuvõtu aega broneerides tuleb silmas pidada mitmeid asjaolusid:

  • Uurida, kas raviasutusel on haigekassaga sõlmitud (laste hambaravi rahastamise) leping.
  • Vastuvõtule registreerimiseks tuleb öelda patsiendi isikukood.
  • Helistaja peab olema valmis jagama infot ka erivajadustega inimese seisundi kohta:
    • Erivajaduse kirjeldus (füüsiline, vaimne)
    • Kas inimene liigub iseseisvalt või ratastoolis?
    • Kas inimene on võimeline ise hambaravitooli istuma?
    • Kas inimene on võimeline arsti jutust aru saama ja mõistab toimuvat?
    • Kas inimene oskab ise kirjeldada näiteks hambavalu iseloomu?
    • Kas inimene on võimeline ise suud avatuna hoidma ja vajadusel püsima liikumatult?
    • Kui pikalt on patsient eeldatavalt võimeline hambaarstitoolis lamama? Kas pikem kui pooletunnine visiit on patsiendile liiga kurnav?
  •  Tuleks välja tuua, millele hambaarst peab tähelepanu pöörama ja kuidas inimesega kõige paremini kontakti saada (nt autistlike patsientide puhul on väga oluline teada, mis inimest ärritab ja rahustab).
  • Millal oli viimane hambaarsti külastus ja millised on olnud eelnevad kogemused?
  • Kui varasem kogemus on olnud negatiivne, siis kirjeldada, mis täpsemalt on probleemiks olnud?
  • Kirjeldada tuleks pöördumise põhjust, et hinnata raviprotseduuri pikkust. Näiteks, kas ajendiks on valunäht, tavakontroll, nähtav hambaauk, hamba eemaldamise vajadus vms.
  • Kui tegemist on valuga, siis tuleks kindlasti kirjeldada, mis valu esile kutsub ja kaua see kestab, millal valunähud algasid ja püüda kirjeldada valu iseloomu.
  • Abiks oleksid eelnevalt tehtud suupiirkonna röntgenoloogilised uuringud, mis aitaksid hinnata ravivajaduse ulatust?
  • Hooldaja-saatjad peavad kabinetti kaasa tulema, et vajadusel abistada inimesega kontakti saamisel, tõstmisel jne. Kui hooldaja peab vajalikuks enne visiiti  arstiga kontakteeruda, siis võib kliiniku registraatorile jätta oma kontaktandmed, et arst saaks ühendust võtta.

NB! Lamavat haiget ei saa tavalises hambaravi kabinetis reeglina ravida ja teenust tuleb osutada eritingimustes (nt haiglas).