Eriarstiabi

Arstiabi sinu lähedalEriarstiabi

Eriarstiabi vajab inimene siis, kui tema tervisemure vajab perearsti hinnangul kitsama eriala spetsialisti sekkumist.

Kindlustatul on õigus valida sobiv eriarst ning vastuvõtuaeg ükskõik millises raviasutuses, kellel on haigekassaga leping.  Lepingupartnerid teenindavad kõiki haigekassa kindlustatuid olenemata kindlustatu elukohast.

Eriarstile pöördumisel kehtib saatekirja nõue. Ilma saatekirjata saab pöörduda silmaarsti ning naha- ja suguhaiguste arsti, günekoloogi ning psühhiaatri juurde.

Eriarstiabi jaguneb omakorda kolmeks – ambulatoorne, päeva- ja statsionaarne ravi.

  • Ambulatoorne ravi tähendab arsti vastuvõttu, mille käigus vaadatakse patsient läbi, tehakse vajadusel mõni uuring  (vereanalüüs, kardiogramm vms), protseduur või operatsioon, mis ei vaja pikemat raviasutuses viibimist, nõustatakse patsienti ja vajadusel määratakse edasine ravi. Raviasutusse patsient pikemalt ei jää.
  •  Päevaravi tingimustes antakse abi juhul, kui uuringute või raviprotseduuride (sh operatsioonide) järgselt haige terviseseisund vajab jälgimist, kuid teda ei pea jätma ööseks haiglasse.
  • Statsionaarset arstiabi osutatakse haiglas ja patsient peab seal ööbima või pikemalt viibima.

Eriarstiabi vajajad pannakse terviseprobleemi tõsiduse alusel ravijärjekorda. Tõsise terviseprobleemiga pääseb eriarstile kiiremini. Ambulatoorse visiidi maksimaalne ooteaeg on kuus nädalat, plaanilisele statsionaarsele ravile ja päevakirurgia protseduuridele kuni kaheksa kuud. Ooteaeg võib pikeneda, kui inimene eelistab mõnda konkreetset arsti või raviasutust, raviasutusel on vähe arste või muid ressursse (aparatuur, ruumid), patsient ootab korduvvastuvõttu jne.

Haigekassa on sõlminud raviasutustega kokkuleppe, mille kohaselt peavad raviasutused saatekirjaga erialadel hoidma inimestele järjekorrad avatuna vähemalt neli kuud ning ilma saatekirjata erialadel (nahahaiguste arst, silmaarst, naistearst, psühhiaatrid) vähemalt kolm kuud. Sellise kokkuleppe eesmärk on vähendada olukordi, kus inimene helistab raviasutusse ning talle öeldakse, et vabu aegu ei ole ning tuleks mingi aja pärast uuesti helistada. Haigekassa kontrollib nõudest kinnipidamist regulaarselt.

  • Eriarstiabi eriolukorras

    Kui Sul juba on eriarsti vastuvõtu aeg:

    Kui sul on jätkuvalt vajadus eriarsti juurde minna, siis haigekassa on saatnud tervishoiuasutused juhendi, milles palume hiljemalt kaks päeva enne planeeritud vastuvõttu patsiendiga ühendust võtta. Siiski korraldab iga tervishoiuasutus oma tööd ise.  Tervishoiuasutusel on kolm võimalust:

    • Esiteks pakkuda kaugvastuvõttu telefoni või videokõne teel. Kaugvastuvõtte tehakse kõikidel eriarsti erialade ja haigekassa tasub nende eest.
    • Arstil on jätkuvalt õigus ja võimalus vastavalt inimese terviseseisundile ka patsient vastuvõtule kohale kutsuda. Selleks ei tohi inimesel ega tema lähedastel olla viirussümptomeid, et hoida enda ning arsti tervist. 
    • Kolmandaks on arstil või tervishoiuasutusel võimalus vastuvõtt edasi lükata. Kui vastuvõtt edasi lükatakse, on tervishoiuasutusel (võimalusel korral) soovitus anda patsiendile kohe uus aeg või võtta patsiendi kontaktid ja anda talle uus aeg teada siis, kui eriolukord leeveneb ja uued vastuvõtuajad (arstide töögraafikud) on teada. Kui uued ajad avanevad, saavad eriarsti tavavastuvõtule enne need patsiendid, kelle vastuvõtt eriolukorra ajal edasi lükati.

    Kui Sinu vastuvõtu aeg tühistati eriolukorra ajal:

    • Kui Sinu vastuvõtu aeg tühistati eriolukorra ajal, siis ei pea ise uut aega raviasutusega kokku leppima. Raviasutuse töötaja võtab Sinuga ise ühendust hiljemalt 14.05.2020 ja lepib kokku edasise ravi.
    • Vastuvõtuaegade broneerimisel on eelisjärjekorras patsiendid, kelle vastuvõtuaeg on eriolukorras tühistatud või edasi lükatud.
    • Kui Sinu seisund ägeneb ooteajal, siis palun võta ühendust oma perearstiga ja kirjelda oma seisundit. Perearst saab vajadusel korraldada e-konsultatsiooni eriarstiga.

    Kui sul on eriolukorra ajal tekkinud vajadus eriarsti vastuvõtuks:

    • Võta ühendust oma perearstiga, sest tema on Sinu esimene kontakt tervisemure korral.

    • Perearstil on omakorda mitu võimalust. Esiteks saab ta patsiendiga suhelda, täpsustada tervisemuret ja suurema osa tervisehädade puhul aitabki inimest tema perearst.
    • Kui perearstil on täiendavaid küsimusi eriarstile, saab perearst teha e-konsultatsiooni, mille eest tasub haigekassa. E-konsultatsiooni saab hetkel teha 23 erialal.
    • Kui eriarst ja perearst peavad eriarsti vastuvõttu vajalikuks, saab eriarst, kes e-konsultatsiooni tegi, ravi üle võtta.
    • Seejärel on arvestades patsiendi tervisemure kriitilisust eriarsti otsustada, kas ta kutsub inimese enda juurde vastuvõtule või teeb temaga kaugvastuvõtu.

Arstiabi ooteajad

Tervisemurega tuleb esmalt pöörduda perearsti poole, kes koostöös pereõega diagnoosib ja ravib enamikku haigusi. Perearst hindab, kas ja kuidas saab ravis kaasa aidata eriarst. Samuti saavad perearstid paljudel erialadel kasutada e-konsultatsiooni teenust, mis võimaldab kiirelt konsulteerida eriarstiga ning täpsustada eriarstile suunamise vajadust.

Perearsti vastuvõtule peab pääsema:

  • ägeda terviseprobleemi korral samal päeval
  • kõigil teistel juhtudel viie tööpäeva jooksul

Eriarsti juurde saadetakse inimene siis, kui tema tervisemure vajab perearsti hinnangul kitsama eriala spetsialisti sekkumist. Eriarstiabi vajajad pannakse ravijärjekorda nende tervishoiuprobleemi tõsiduse järgi. Inimene peab saama vajaliku arstiabi sellise aja jooksul, mil tema tervislik seisund oluliselt ei halvene. Tõsise tervisehädaga inimene pääseb arsti juurde kiiremini. Inimene peab  arsti vastuvõtule pääsema ravijärjekordadele kehtestatud maksimumpikkuse piires.

NB! Erakorraline arstiabi on tagatud kõigile, kelle tervisemure tekib ootamatult ja on väga tõsine – näiteks äge haigestumine, trauma või mürgistus. Inimene peab ise pöörduma haigla erakorralise meditsiini osakonda (EMO) või kutsuma kiirabi.  Vältimatut ja erakorralist ravi vajavad inimesed võetakse ravile olenevalt patsiendi tervislikust seisundist kohe või plaanilisest järjekorrast lühema ooteaja jooksul. Konkreetse inimese ooteaja pikkus oleneb arsti hinnangust. Vältimatut abi osutab haiglaväliselt kiirabi (tasuta) ja eriarstiabis erakorralised meditsiini osakonnad.

Kuidas saab patsient ravijärjekordade lühendamisele kaasa aidata?

Nii mõnelegi inimestele teeb muret eriarsti juurde pääsemine. Selleks, et ravijärjekorrad lüheneksid, saavad inimesed ka ise palju ära teha.

Enamik tervisemuresid ei vaja eriarsti abi, kuna need saab kiiresti lahendada perearst, kes koostöös pereõega diagnoosib ja ravib enamikku haigusi. Samuti on perearstil võimalik e-konsultatsiooni kaudu konsulteerida eriarstidega oma patsiendi diagnoosi täpsustamiseks ja ravi määramiseks. Koostöö patsiendi, perearsti ja eriarsti vahel aitab tagada inimesele õigeaegse ja vajaliku abi!

Väga tähtis on ka see, et inimene teavitaks raviasutust, kui ta ei saa mingil põhjusel vastuvõtule või haiglaravile tulla. Õigeaegse teavituse korral (vähemalt 24 tundi enne visiiti) saab vastuvõtuaja vabastada ning teistel patsientidel on võimalik aeg broneerida ja kiiremini arstiabi saada.  

Inimestel on võimalik endale ise valida raviasutust ja arsti. Erinevates raviasutuses ja erinevate arstide juurde võivad olla erineva pikkusega ravijärjekorrad. Isegi kui perearst on saatekirjale kirjutanud mõne kindla arsti või raviasutuse nime, tasub alati küsida vastuvõtuaegu teistest haiglatest või teiste arstide juurde. Ravile võib minna ükskõik millise haigekassa lepingupartneri juurde üle kogu Eesti. Lisaks suurematele haiglatele saab haigekassa rahastusega vastuvõtule ka väiksemates raviasutustes. Lisateavet lepingupartnerite kohta saab ka haigekassa klienditelefonil 669 6630. 

Miks tekivad ravijärjekorrad?

Ühise ravikindlustuse eesmärk on tagada olemasolevate vahendite juures parim ravikvaliteet ja arstiabi kättesaadavus kõigile Eesti inimestele, kellel on ravikindlustus. Eestis on 650 000 tööl käivat maksumaksjat ning 1,2 miljonit ravikindlustatud inimest, kellele peame arstiabi tagama. Kuna maksumaksjaid on kindlustatutest kaks korda vähem, on meie rahastus väike, aga nõudlus arstiabi järele suur. Abivajajaid on alati rohkem kui ressursse, seega peame me kõik teatud raviteenuste saamisel arvestama pikemate ootejärjekordadega.

Miks tekivad ravijärjekorrad?

Ravijärjekord tekib siis, kui patsientide vajadused on reaalsetest võimalustest suuremad. Võimaluste all mõistetakse nii raha kui ka tegijaid. Haigekassa ostab

raviasutustelt oma kindlustatutele teenuseid vastavalt laekunud ravikindlustusrahale. Tervishoiuteenuse osutaja planeerib oma tegevuse tema käsutuses olevate ruumide, seadmete, teenust osutava personali ja haigekassast ostetava teenuse mahu järgi.

Ravijärjekordi ja tervishoiuteenuste nõudlust mõjutab:

  • Konkreetsete raviasutuste töö planeerimine, sh kui palju vastuvõtuaegasid annab raviasutus plaanilisteks esmavastuvõttudeks, kui palju broneerib erakorralisteks vastuvõttudeks ja korduvvastuvõttudeks; samuti arstide, aparatuuri ja ruumide (näiteks operatsioonitubade) hõivatus.
  • Suur tagasikutsete arv – kui tagasikutseid eriarstile on palju, kasvab ka järjekordades ootavate inimeste arv.
  • Patsiendi isiklik valik (patsient soovib minna kindla eriarsti juurde või kindlasse raviasutusse).
  • Vastuvõtule registreerunud, kuid kohale mitte minevate patsientide arv. Raviasutuste hinnangul võib selliseid patsiente olla 10–15%.
  • Haigekassa ja tervishoiuteenuse osutaja vahelise lepingu maht. Vaid see punkt loetelust on tegur, mida haigekassal on võimalik vahendite olemasolul lepingusummade muutmisega mõjutada.

Mida teeb haigekassa eriarstiabi ravijärjekordade lühendamiseks?

Tugevdame perearstisüsteemi. Oleme seadnud eesmärgi leida võimalus perearsti vastuvõttudeks ka õhtusel ajal ja nädalavahetusel nendes linnades, kus töötavad grupipraksised. Tööajavälised perearsti vastuvõtud vähendavad koormust haiglate erakorralise meditsiini osakondadele.

Jälgime ravi rahastamise lepingute täitmist ja analüüsime tervishoiuteenuste kättesaadavust. Vajadusel ning võimalusel muudame vahendite jaotust tervishoiuteenuse osutajate vahel erialade lõikes. Arendame ambulatoorse ja päevaravi teenuseid ning suurendame nende osakaalu.

Arendame e-konsultatsiooni võimalusi perearstidele, et toetada üld- ja eriarstiabi koostööd. E-konsultatsiooni abil on perearstil võimalik tervise infosüsteemi kaudu konsulteerida eriarstidega oma patsiendi diagnoosi täpsustamiseks ja ravi määramiseks. E-konsultatsioon säästab patsientide aega, sest patsient ei pea ise eriarsti poole pöörduma – perearst konsulteerib eriarstiga elektroonselt. Kui e-konsultatsiooni käigus siiski selgub, et patsient vajab eriarstiabi või täiendavaid uuringuid, kutsub eriarst patsiendi vastuvõtule. Praeguseks toimib e-konsultatsiooni teenus juba 17 erialal.

Toetame e-tervise infosüsteemi arengut, sh digiregistratuuri arendamist ja tavakasutusse võtmist. Üle-eestiline digiregistratuur võimaldab saada tervikliku ülevaate erinevate raviasutuste ootejärjekordadest nii perearstil kui ka patsiendil ning leida patsiendile sobivaim vastuvõtuaeg ja -koht. Digiregistratuuri rakendumise esimene eeldus on pabersaatekirjadelt e-saatekirjadele üleminek ning saatekirjata erialade analüüs (võimalik saatekirja nõude laiendamine).

ErialaRavitüüpAsukohtRaviasutusPäevi Sorteeri kahanevas järjekorras
Pulmonoloogia ehk kopsuhaigused Ambulatoorne vastuvõtt Harju maakond Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA 2
Psühhiaatria Ambulatoorne vastuvõtt Lääne maakond Läänemaa Haigla SA 2
Pediaatria ehk lastearstid Ambulatoorne vastuvõtt Harju maakond Tallinna Lastehaigla SA 2
Günekoloogia ehk naistehaigused Ambulatoorne vastuvõtt Lääne maakond Läänemaa Haigla SA 2
Psühhiaatria Ambulatoorne vastuvõtt Lääne maakond Läänemaa Haigla SA 2
Pulmonoloogia ehk kopsuhaigused Ambulatoorne vastuvõtt Jõgeva maakond Jõgeva Haigla SA 2
Dermatoveneroloogia ehk naha- ja suguhaigused Ambulatoorne vastuvõtt Võru maakond Lõuna-Eesti Haigla AS 2
Lastekirurgia Ambulatoorne vastuvõtt Harju maakond Tallinna Lastehaigla SA 2
Üldkirurgia Ambulatoorne vastuvõtt Harju maakond Lääne-Tallinna Keskhaigla AS 2
Dermatoveneroloogia ehk naha- ja suguhaigused Ambulatoorne vastuvõtt Lääne maakond Läänemaa Haigla SA 2
Günekoloogia ehk naistehaigused Ambulatoorne vastuvõtt Hiiu maakond Hiiumaa Haigla SA 2
Psühhiaatria Ambulatoorne vastuvõtt Ida-Viru maakond Ida-Viru Keskhaigla SA 2
Psühhiaatria Ambulatoorne vastuvõtt Valga maakond Valga Haigla AS 2
Üldkirurgia Ambulatoorne vastuvõtt Valga maakond Valga Haigla AS 2
Üldkirurgia Ambulatoorne vastuvõtt Ida-Viru maakond Narva Haigla SA 3
Endokrinoloogia ehk hormonaalsed häired Ambulatoorne vastuvõtt Jõgeva maakond Jõgeva Haigla SA 3
Taastusravi Ambulatoorne vastuvõtt Põlva maakond Põlva Haigla AS 3
Ortopeedia Ambulatoorne vastuvõtt Harju maakond Tallinna Lastehaigla SA 3
Sisehaigused Ambulatoorne vastuvõtt Ida-Viru maakond Narva Haigla SA 3
Otorinolarüngoloogia ehk kõrva-nina-kurguhaigused Ambulatoorne vastuvõtt Lääne maakond Läänemaa Haigla SA 3

Taastusravi

Taastusravi on suunatud häirunud funktsioonide taastamisele, säilitamisele või puudega kohanemisele. Tegu on töövõimet või toimetulekut taastava raviga. Taastusravi tehakse nii ambulatoorselt kui ka statsionaarselt.

Kas haigekassa maksab taastusravi eest?

Haigekassa tasub taastusravi eest oma lepingupartnerite juures, kui taastusravi on osutatud kindlustatule meditsiinilisel näidustusel, lisaks peab taastusravi saajal olema saatekiri taastusarsti vastuvõtule. Haigekassa lepingupartnerid on kirjas haigekassa kodulehel.

Tavaliselt otsustab taastusarst, kas taastusravi on näidustatud ning millised protseduurid on patsiendile vajalikud. Kuid ka teiste erialade arstid (näiteks neuroloogid) määravad oma patsientidele mõningaid taastusravi protseduure.

Sanatoorse ravi eest haigekassa ei tasu, kuna sanatooriumitel puudub tegevusluba statsionaarse taastusravi osutamiseks.

Milliste taastusravi teenuste eest tasub haigekassa?

Haigekassa tasub nende taastusravi teenuste eest, mis on kantud haigekassa tervishoiuteenuste loetellu. Haigekassa tasub teenuste eest loetelus nimetatud tingimustel. See tähendab, et mitmete teenuste juures on täpsustatud diagnoos või seisund, mille puhul neid haigekassa raha eest osutatakse.

Ambulatoorne taastusravi

Haigekassa tasub järgmiste teenuste eest:

  • füsioteraapia (sh basseinis) – ka grupiteenusena;
  • tegevusteraapia – ka grupiteenusena;
  • massaažiseanss (mõõduka või tugeva halvatusega haigele);
  • raviujumisseanss (liikumishäiretega haigele või liikumispuudega lapsele);
  • mudaraviseanss (reumatoidse polüartriidi, Behterevi haiguse ning väljendunud liigesejäikusega haigele);
  • külmvõimlemiskambri raviseanss ja speleoteraapia (kroonilise bronhiidi või bronhiaalastmaga haigele);
  • isiksuse uuring;
  • kognitiivse funktsiooni uuring;
  • psühhoteraapia seanss;
  • logopeedilised uuringud.

Statsionaarne taastusravi

Statsionaarset taastusravi vajavad patsiendid reeglina pärast rasket haigust, operatsiooni või traumat ning teatud juhtudel ka pärast kroonilisi haigusseisundeid ja nende ägenemist.

Haigekassa tasub protseduuride ja uuringute eest, sh:

  1. alla 8-aastase lapsega haiglas viibimise päevade eest
  2. alla 16-aastase sügava või raskekujulise liikumis- või liitpuudega lapsega haiglas viibimise päevade eest

Sõltuvalt patsiendi seisundist tasub haigekassa nelja erineva voodipäeva liigi alusel:

1. Intensiivne funktsioone
taastav taastusravi

2. Funktsioone taastav taastusravi

3. Funktsioone
toetav taastusravi

4. Funktsioone toetav taastusravi

Haigekassa tasub täies mahus.
Osutatakse patsiendile:

Pärast ägedat haigestumist, traumat või operatsiooni


Kuni kuue kuu jooksul

Pärast pea- või seljaajutraumat, mille tagajärjel on tekkinud raskekujuline või mõõdukas liikumis- ja/või siirdumisfunktsiooni häire ning vähemalt kaks raskekujulist või mõõdukat funktsioonihäiret järgnevast loetelust:

1) kõnefunktsiooni häire;

2) neelamisfunktsiooni häire;

3) mälu- ja/või kognitiivsete funktsioonide häired;

4) põie- ja/või soolefunktsioonide häired;

5) tegutsemis- ja osalusfunktsioonihäire tingituna käe motoorikahäirest.

 

Osutatakse kuni 18 kuu jooksul alates funktsioonihäire tekkimisest.

 

Osutatakse kuni kuue kuu jooksul pärast ägedat haigestumist, traumat või operatsiooni, mille tagajärjel on tekkinud raskekujuline või mõõdukas südame-, hingamis- või liikumis- ja/või siirdumisfunktsiooni häire.

Haigekassa tasub kuni 100% voodipäeva hinnast, raviasutus võib täiendavalt patsiendilt küsida voodipäevatasu (kuni 2,50 eurot päevas). 


 

Osutatakse vähemalt 19- aastasele inimesele. Raviasutus võib patsiendilt võtta omaosalusena lisaks voodipäevatasule 20% voodipäeva hinnast ehk 14,15 eurot ühe päeva kohta.

Haigekassa tasub 80% voodipäeva maksumusest.

Omaosalusena võib raviasutus võtta 20% voodipäevahinnast (kuni 14,15 eurot päevas) ja voodipäevatasu (kuni 2,50 eurot päevas).


Haigekassa tasub järgmiste krooniliste haigusseisundite ja nende ägenemiste korral:


- tugielundite haiguste, vigastuste ja operatsioonide järelseisundid mõõduka või raskekujulise liikumispiiratusega;

- pehmete kudede kootumisest tingitud mõõdukas või raskekujuline liikumispiiratus;

- kroonilised obstruktiivsed kopsuhaigused väljendunud hingamispuudulikkusega


- närvi- ja lihashaigused kas tsentraalsest või perifeersest halvatusest tingitud mõõduka või raskekujulise funktsioonihäirega või väljendunud lihasatroofiaga;


- tüsistunud I tüübi diabeet polüneuropaatiast tingitud mõõduka või raskekujulise funktsioonihäirega

- raskekujuliste tasakaaluhäirete ja/või ataksiatega kulgevad haigusseisundid.

 

Osutatakse alla 19- aastasele inimesele.

Represseeritud ja nendega võrdsustatud inimesed ning puudega inimesed peaksid rehabilitatsiooniteenuste kohta uurima ka sotsiaalkindlustusametist.

Plaaniline ravi välismaal

Seoses eriolukorraga!

  • Seoses eriolukorra väljakuulutamisega ei soovitata välisriiki reisida.

  • Juba välisriigis viibides osutatakse vajaminevat arstiabi Eestis kindlustatud inimestele võrdsetel tingimustel nendes riikides elavate kindlustatud inimestega.

  • Patsientidel, kes siiski planeerivad välisriiki ravile minna, palume veenduda, et riiki saab siseneda ja kas välisriigi haiglal on võimekus kokkulepitud tervishoiuteenuse osutamiseks.

  • Plaanilise välisravi vajalikkuse antud olukorras palume kooskõlastada Eestist välisravile suunanud raviarstiga. Kui vähegi võimalik, tuleb see edasi lükata ning paluda raviarstil teha ravikäsitluses muudatusi.
  • Juba ravi saanud või veel ravi saavatel patsientidel, kes ei saa koju pöörduda transpordi puudumise või riigipiiride sulgumise  tõttu, palume tutvuda Välisministeeriumi kodulehel toodud korduvate küsimuste informatsioonilehel toodud soovitustega https://vm.ee/et/koroonaviirus-2019-ncov. Lisakulutuste osas palume teha koostööd reisikindlustuse väljastanud kindlustusfirmaga.
  • Välisravi garantiikirjade ja vormide E112 või S2 pikendamise vajalikkust käsitleb Eesti Haigekassa juhtumipõhiselt. Palume pikendamise taotlus saata vaid juhul, kui olete välisriigi raviasutusega eelnevalt kokku leppinud ravile siirdumise täpse aja.
  • Erakorralise ravi vajaduse puhul suhtleb raviarst otse Eesti Haigekassaga.

Eesti Haigekassas kindlustatud inimesed võivad minna teise Euroopa Liidu (EL) liikmesriiki, samuti Norrasse, Islandile ja Liechtensteini,  et saada seal plaanilist ravi ning taotleda haigekassalt rahalist hüvitist. Teatud juhtudel hüvitab haigekassa plaanilise ravi kulud ka siis, kui ravil on käidud mitte eespool nimetatud riikides, vaid mujal.

Plaanilise ravi saamiseks välismaal (nii Euroopa Liidu liikmesriikides kui ka mujal) tuleb haigekassalt tavaliselt taotleda eelluba (vt täpsemalt eelloa taotlemine plaaniliseks välisraviks). Eelluba tagab, et haigekassa tasub välisriigis saadud tervishoiuteenuse eest. Kui haigekassa annab eelloa, väljastatakse vastav dokument: kas garantiikiri, vorm E112/S2 või leping.

Selleks, et välisriigis saadud plaanilise ravi eest haigekassalt hüvitist saada, on kolm võimalust:

  1. Taotleda haigekassalt eelluba vajalike ravikulude katmiseks Euroopa Liidu liikmesriigi või Norra, Šveitsi, Islandi, Liechtensteini raviasutuses. See võimalus on mõeldud nendele kindlustatutele, kellele on meditsiiniliselt näidustatud selline tervishoiuteenus, mida osutatakse ka Eestis, kuid mida ei ole võimalik saada meditsiiniliselt õigustatud tähtaja jooksul. Haigekassa toetub loa andmise või sellest keeldumise otsust tehes arstliku konsiiliumi otsusele. Konsiiliumisse kuulub vähemalt kaks eriarsti, kellest üks on patsiendi raviarst (mitte perearst). Positiivse otsuse korral väljastab haigekassa tasu maksmise ülevõtmist kinnitava dokumendi ning tasub välisriigis tekkinud meditsiinilised kulud. Patsiendi enda kanda jäävad visiidi- ja omaosalustasud ning sõidukulud. Hüvitamise tingimused on sätestatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004 alusel.
  2. Taotleda haigekassalt eelluba vajalike ravikulude katmiseks riigis, mis ei ole Euroopa Liidu liige ega ka Norra, Šveits, Island või Liechtenstein. Selliseid ravikulusid hüvitab haigekassa vaid siis, kui taotletavat tervishoiuteenust (konsultatsioon, ravi, uuring) ei ole Eestis võimalik saada, alternatiivsed tervishoiuteenused puuduvad ja taotletav teenus on patsiendile näidustatud. Samuti peab välismaal osutataval tervishoiuteenusel olema tõendatud meditsiiniline efektiivsus ja eesmärgi saavutamise tõenäosus peab olema vähemalt 50 protsenti. Selle kohta, kas konkreetse patsiendi ravijuhtum vastab eelnimetatud kriteeriumidele, annavad hinnangu vähemalt kaks eriarsti, kellest üks on patsiendi raviarst (mitte perearst). Positiivse otsuse korral väljastab haigekassa tasu maksmise ülevõtmist kinnitava dokumendi ning tasub välisriigis tekkinud meditsiinilised kulud. Patsiendi enda kanda jäävad visiidi- ja omaosalustasud ning sõidukulud. Hüvitamise tingimused on sätestatud ravikindlustuse seaduses (§ 271, lõige 1).
  3. Minna ravile Euroopa Liidu patsientide vaba liikumise direktiivi alusel. See tähendab, et eriarstile saatekirja saanud patsient võib valida ükskõik millise raviasutuse või arsti EL-i liikmesriikides, Norras, Islandil ja Liechtensteinis ning peale ravi saamist saab ta taotleda haigekassalt hüvitist. Eelnevat eelluba ei ole vaja haigekassalt taotleda. Teatud arstide juurde minemiseks ei ole saatekirja vaja. Saatekirjata saab psühhiaatri, naistearsti, naha-ja suguhaiguste arsti, kopsuarsti (tuberkuloosi kahtluse korral), silmaarsti ja hambaarsti juurde. Samuti pole saatekirja vaja trauma (ööpäeva jooksul) korral, kui pöördutakse traumatoloogi või kirurgi poole. Saatekirja pole vaja ka olukordades, kui olete teises liikmesriigis õppiv õpilane või üliõpilane ja Te olete esitanud selle kohta haigekassale vastavasisulise tõendi;  juhul kui Teile on väljastatud üks järgnevatest vormidest: E112/S2, E106/S1, E109/S1 või E121/S1 (ehk määruse 883/2004 art 17, art 19, art 24, art 26 alusel kindlustatud isikud);  juhul kui Teid suunatakse välisriigis viibimise ajal edasi teise eriarsti juurde ja Te ei naase vahepeal Eestisse; juhul kui Teil tekib vajadus arstiabi järele juba teises riigis viibides (vajaminev arstiabi Määruse EÜ 883/2004 alusel).

Juhime tähelepanu, et Šveitsis ei kehti direktiiv 2011/24/EL, mille alusel on inimesel õigus pöörduda teise EL liikmesriiki plaanilist arstiabi saama ning hiljem koduriiki naastes taotleda hüvitist.

Oluline erinevus Eestis ja välisriigis saatekirja alusel või eespool nimetatud erialadel ilma saatekirjata eriarsti poole pöördumisel seisneb selles, et välisriigis tuleb kogu ravi eest esmalt ise tasuda ja tagasi koju saabudes haigekassalt kulude hüvitamist taotleda.

Silmas tuleb pidada, et haigekassa tasub vaid nende tervishoiuteenuste eest, mida patsiendil oleks õigus saada haigekassa kulul ka Eestis. Hüvitada ei ole võimalik tervishoiuteenuseid, mida Eestis ei osutata või ei hüvitata (nt silma laseroperatsioon). Samuti ei hüvitata inimesele meditsiiniliselt mittenäidustatud teenuseid. Kui välismaal saadud teenuse hind on kõrgem, kui meie haigekassa tervishoiuteenuste loetelus olev hind, peab patsient hinnavahe ise tasuma. Lisaks jäävad patsiendi enda kanda visiidi- ja omaosalustasud ning sõidukulud. Hüvitamise tingimused on sätestatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2011/24/EL alusel.