Haigushüvitis

Haigushüvitis on rahaline kompensatsioon, mida makstakse ravikindlustatud inimesele, kellel jääb haigestumise tõttu saamata sotsiaalmaksuga maksustatav tulu. Haigushüvitist saab näiteks haigestumise, tööõnnetuse, liiklus- või olmevigastuse korral.

Kui töötav inimene haigestub ja peab seetõttu töölt eemal olema, väljastab arst selle tõendamiseks elektroonilise töövõimetuslehe ehk haiguslehe. Selle alusel maksavad tööandja ja haigekassa inimesele haigushüvitist. 

  • Kolme esimese haiguspäeva eest hüvitist ei maksta (kuid tööandja saab seda soovi korral teha).
  • 4. päevast kuni 8. päevani maksab haigushüvitist tööandja töötaja keskmise töötasu alusel. Tööandja arvutab haigushüvitise töötaja viimase kuue kuu keskmise palga põhjal, hüvitis on 70% töötaja keskmisest töötasust. Lähemalt saate lugeda siit.
  • 9. päevast maksab haigushüvitist haigekassa töötaja päevatulu alusel. Arvestamise aluseks võetakse inimese haiguslehel märgitud töövabastuse alguspäevale eelnenud kalendriaastal arvestatud või makstud sotsiaalmaksu andmed, mis saadakse maksu- ja tolliametilt.
    Selle põhjal arvutatakse välja töötaja keskmine päevatulu. Haigushüvitist makstakse päevatulust 70% ulatuses. Hüvitiselt peetakse kinni tulumaks. Lähemalt saate lugeda siit. Kalendripäeva keskmise tulu arvutamisel ei võeta arvesse doktoranditoetuselt, vanemahüvitiselt ja muudelt valla, linna või loomeliidu poolt makstavatelt toetustelt makstud sotsiaalmaksu.

NB! Tööandja ei pea haigushüvitist maksma, kui töövabastuse põhjusteks on kutsehaigus, tööõnnetus (sh liikluses toimunud tööõnnetus), tööõnnetuse tagajärjel tekkinud tüsistus/haigestumine, vigastus riigi või ühiskonna huvide kaitsmisel ja kuriteo tõkestamisel, kergemale tööle viimine ning haigestumine või vigastus raseduse ajal. Sellistel puhkudel maksab haigushüvitist alates teisest päevast haigekassa.

Haiguslehe kestus

Haiguslehe võib arst vajadusel väljastada ka pikemaks ajaks kui hüvitise maksmise periood. Haiguse või vigastuse korral on kindlustatul õigus saada haigushüvitist kuni haiguslehel märgitud töövõime taastumise päevani, kuid mitte rohkem kui 240 järjestikust kalendripäeva tuberkuloosi või 182 järjestikust kalendripäeva mõne muu haiguse korral.

Piirang kehtib vaid hüvitise maksmise perioodi kohta, mitte haiguslehe kestuse kohta.


Haigushüvitise arvutamine ja näited 

Haigushüvitise arvutamine töölepingu alusel töötavale kindlustatule

Kalle töötab töölepingu alusel. Töövabastuse põhjus on haigestumine, töövabastuse aeg on 01.07–18.07.

  •  Esimese kolme haiguspäeva eest Kallele hüvitist ei maksta. 

  • Tööandja maksab hüvitist perioodi 04.07–08.07 eest palgapäevaks, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul alates sellest, kui Kalle on informeerinud tööandjat haiguslehe lõpetamisest.
    Tööandja maksab Kallele hüvitist tema viimase kuue kuu töötasu alusel arvutatud päevatulu alusel. Kalle päevatulu on 32 eurot.
    Haigushüvitise summa saamiseks arvutab tööandja 32 eurost 70% ning korrutab viie päevaga: 32 x 0,7 x 5 = 112 eurot. 

Hüvitiselt peetakse kinni tulumaks 20%: 0,20 x 112 = 22,40. 
Tööandja maksab Kallele haigushüvitist: 112 – 22,40 = 89,60 eurot.

  • Haigekassa maksab Kallele haigushüvitist alates 9. päevast, 09.07–18.07 perioodi eest. Hüvitist arvutatakse Kalle haigestumisele eelnenud kalendriaastal tema eest arvestatud või makstud sotsiaalmaksu summa põhjal.

Maksu- ja tolliameti andmetel arvestati Kalle eest eelneval kalendriaastal sotsiaalmaksu 2530,90 eurot, seega oli Kalle eelneva aasta tulu 2530,90 : 0,33 = 7669,39 eurot. 
Päevatulu saamiseks jagatakse aastatulu 365-ga: 7669,39 : 365 = 21,01 eurot.
Hüvitise summa saamiseks arvutatakse päevatulust 70% ning korrutatakse hüvitamisele kuuluvate päevade arvuga: 10 x 21,01 x 0,7 = 147,07 eurot.
Hüvitiselt peetakse kinni tulumaks: 0,20 x 147,07 = 29,41 eurot.
Seega maksab haigekassa Kallele haigushüvitist 117,66 eurot: 147,07 – 29,41 = 117,66 eurot.


Haigushüvitis arvutamine, kui töötaja on töötanud vähem kui kuus kuud ja tema eest ei makstud päeva keskmise tulu arvutamise aluseks oleval kalendriaastal sotsiaalmaksu

Maria asub tööle osalise tööajaga kahekuulise tähtajalise töölepinguga, tema töötasu on 330 eurot kuus.

Töövabastuse põhjus on haigestumine, töövabastuse aeg on 01.07–14.07.

  • 1.–3. haiguspäeva eest Mariale hüvitist ei maksta.
  • 4.–8. päevani maksab hüvitist tööandja, kes võtab hüvitise arvestamisel aluseks Maria haigestumisele eelnenud kuu töötasu.

Hüvitise arvutamiseks korrutatakse Maria päeva keskmine töötasu (330 : 30 = 11,00 eurot) tööandja poolt hüvitatavate päevade arvu (5) ja hüvitise määraga (70%). 11,00 x 5 x 0,7 = 38,50 eurot.
Hüvitiselt peetakse kinni tulumaks 0,20 x 38,50 = 7,70 eurot.
Seega maksab tööandja Mariale haigushüvitist 38,50 – 7,70 = 30,80 eurot.

Kuna Maria haigestumisele eelneval kalendriaastal ei töötanud ning tema eest sotsiaalmaksu ei makstud ega arvestatud, võrdub tema ühe kalendripäeva keskmine tulu tema töötasu ja arvu 30 jagatisega. Kuid see summa ei tohi olla üle Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja arvu 30 jagatise.

Päevatulu on Maria näite puhul 330 : 30 päeva = 11,00 eurot.

  • Haigekassa maksab haigushüvitist töövõimetuse 9. päevast. Hüvitise määr on 70% kalendripäeva keskmisest tulust. Seega on Marial õigus saada haigekassalt hüvitist kuue päeva eest hüvitise määraga 70%:
    11,00  x 6 x 0,7 = 46,20 eurot.

Haigushüvitise arvutamine, kui töötaja eelmise aasta tulust arvutatud päevatulu on väiksem, kui palga alammäära ja arvu 30 jagatis

Töötaja põhipalk on suurem kui alampalk:

Paveliga juhtus tööõnnetus.
Tema haiguslehel on töövabastuse perioodiks märgitud 11.06–21.06.
Tema töötasu on 511 eurot kuus. 
Tööõnnetuse korral ei maksa hüvitist tööandja, vaid haigekassa. Hüvitist makstakse alates haiguslehe teisest päevast.
Paveli eest arvestati eelneval kalendriaastal sotsiaalmaksu 506,18 eurot, sotsiaalmaksuga maksustatud tulu oli 1533,88 eurot. 

Paveli keskmine päevatulu on seega 1533,88 : 365 = 4,20 eurot.

Kuna Paveli keskmine päevatulu 4,20 eurot on väiksem, kui kuupalga alammääralt arvutatav kalendripäeva keskmine tulu 18,00 eurot  (s.o 2019. aastal kehtiv kuupalga alammäär 540 : 30), võetakse hüvitise arvutamisel aluseks viimane. Nimelt võetakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär keskmise päevatulu arvutamisel aluseks juhul, kui töötaja eelmise aasta keskmine tulu on väiksem kui kuupalga alammäär, kuid haigestumisele eelnenud päeva põhipalk on nimetatud alammäärast suurem.

Tööõnnetuse korral makstakse haigushüvitist töövõimetuse teisest päevast ning 100% ulatuses, seega on Pavelil õigus saada hüvitist 100% 10 päeva eest: 
10 x 18,00 x 1,0 =180,00 eurot. 
Hüvitiselt peetakse kinni  tulumaks 20%.

Töötaja põhipalk on väiksem kui alampalk:

Martinil diagnoositakse kutsehaigus. Töövabastuse periood on 02.07–30.07. Kutsehaigestumise korral maksab hüvitist mitte tööandja, vaid haigekassa. Hüvitist makstakse alates haiguslehe teisest päevast.

Martini  töötasu on 192,00 eurot kuus. Eelneval kalendriaastal töötas Martin pool aastat ja talle maksti tasu kokku 1533,88 eurot, millelt arvestati sotsiaalmaksu 506,18 eurot.
Seega oli Martini eelmise aasta päeva keskmine tulu 4,20 eurot: 1533,88 : 365.

Kuna tema eelmise aasta tulult arvutatav päeva keskmine tulu (4,20 eurot) on väiksem, kui kuupalga alammääralt arvutatav päeva keskmine tulu, ent ka tema põhipalk töövabastusele eelneval päeval on väiksem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär, võetakse hüvitise arvutamisel aluseks tema põhipalgalt arvutatud päeva keskmine tulu: 192 : 30 = 6,40 eurot.

Haigushüvitist makstakse töövõimetuse teisest päevast hüvitise määraga 100%, seega on Martinil õigus saada hüvitist 100% 28 päeva eest: 6,40 x 28 x 1,0 = 179,20 eurot.

Hüvitiselt peetakse kinni tulumaks 20%.


Kalendripäeva keskmine tulu

Hüvitis võrdub haiguslehe algusele eelnenud kalendriaastal inimesele arvestatud või makstud sotsiaalmaksu alusel arvutatud tulu ja arvu 365 jagatisega.

Päeva tulust arvutatakse hüvitise määr ja korrutatakse hüvitamisele kuuluvate päevade arvuga (vt hüvitiste arvutamise näited). Hüvitiselt peetakse kinni tulumaks.

Arvutamise aluseks oleva infoga saab peale hüvitise laekumist tutvuda riigiportaalis eesti.ee

Kalendripäevatulu arvutamine haigekassas

Töölepingu alusel või avalikus teenistuses töötava inimese päevatulu arvutamine: haiguslehe alguspäevale eelnenud kalendriaastal inimesele arvestatud sotsiaalmaksu alusel arvutatud tulu jagatakse arvuga 365.

Kui eelneval aastal inimesel tulu puudus või oli väiksem kui kuupalga alammäär, siis päevatulu = põhipalk : 30, kuid mitte üle kuupalga alammäära ja arvu 30 jagatise.
Arvutamisel lähtutakse haiguslehel märgitud töövabastuse alguspäevale eelnenud päeval kehtinud kuu põhipalgast või kuupalga alammäärast.

Kui eelmisel aastal tulu puudus ning põhipalk on väiksem kuupalga alammäärast, siis päevatulu = põhipalk : 30.

Võlaõigusliku lepingu alusel töö- või teenustasusid saava inimese, juriidilise isiku juhtimisorgani liikme või FIE päevatulu arvutamine: haiguslehe alguspäevale eelnenud kalendriaastal makstud sotsiaalmaksu alusel arvutatud tulu jagatakse arvuga 365.

Kui tulu puudus, siis päevatulu = sotsiaalmaksuseaduses kehtestatud kuumäär : 30.

Kui FIE-l ei olnud kohustust maksta sotsiaalmaksu avansilisi makseid ja eelmisel aastal ei makstud tema eest või poolt sotsiaalmaksu, siis tal päevatulu ei ole ja hüvitist talle ei maksta.

Kui hüvitise arvutamise aluseks olnud andmeid on peale haiguslehe maksmist maksu- ja tolliametis muudetud, on inimesel õigus esitada haigekassale avaldus hüvitise ümberarvestamiseks kolme aasta jooksul alates haiguslehe haigekassasse laekumise kuupäevast.

Erisused erinevate kindlustusliikide korral

Kui inimesel on ravikindlustus nii töötajana kui ka FIE-na ja  juhtimisorgani liikmena või võlaõigusliku lepingu sõlminud inimesena, siis arvutatakse päevatulu kindlustatu jaoks soodsamal alusel (kas arvutatud sotsiaalmaksu summast või makstud sotsiaalmaksu summast).

Näited

  • Robert on FIE ja töötab ka töölepinguga.  Eelneval aastal maksis tööandja tema eest sotsiaalmaksu 894,76 eurot ja ettevõtjana maksis ta ise 442,91 eurot. Kokku maksti sotsiaalmaksu 1337,67 eurot, mille alusel arvutatud tulu on 4053,55 eurot.

    4053,55 : 365 = 11,11 eurot päevatulu.

    Vanaduspensionär Karl on FIE. Ta jääb haigeks. Eelneval aastal tema eest sotsiaalmaksu ei makstud. Vanaduspensionärina ei ole tal kohustust maksta sotsiaalmaksu avansilisi makseid. Seetõttu talle haigushüvitist ei maksta.

    Maria töötab töölepingu alusel ja tegutseb ka FIE-na ning tal on mõlemal alusel ravikindlustus. Eelneval aastal arvestati tema eest sotsiaalmaksu 3302,95 eurot, kuid maksti sotsiaalmaksu 2292,51 eurot. Kuna arvestatud sotsiaalmaksu summa on suurem, siis on Mariale kasulikum arvutada hüvitis arvestatud sotsiaalmaksu järgi.

Korduma kippuvad küsimused - KKK

Haiguslehe kestusel piirangut pole, kuid haigushüvitist makstakse ainult teatud perioodi jooksul. Arst saab vajadusel haiguslehe väljastada ka pikemaks ajaks kui hüvitise maksmise periood.

Kindlustatud inimesel on õigus haiguse või vigastuse korral saada hüvitist kuni haiguslehel märgitud töövõime taastumise päevani, kuid mitte rohkem kui 240 järjestikust kalendripäeva tuberkuloosi või 182 järjestikust kalendripäeva mõne muu haiguse korral.

Kalendriaastas kindlustatud isikule kokku makstavate päevade piirangut ei ole, st ühe haigusjuhtumi korral makstakse haigushüvitist järjest kuni 182 päeva. Kui tekib uus haigestumine, saab taas kuni 182 päeva järjest hüvitist.

Kindlustatule ei hüvitata haiguslehe esimest kolme päeva. Haiguslehe 4.–8. päevani maksab töötajale haigushüvitist tema tööandja. Alates 9. päevast maksab hüvitist haigekassa.

Haigekassa maksab hüvitist alates haiguslehe teisest päevast neil juhtudel, kus haiguslehe põhjusteks on:

  • kutsehaigus
  • tööõnnetus
  • tööõnnetus liikluses
  • tööõnnetuse tagajärjel tekkinud tüsistus/haigestumine
  • vigastus riigi või ühiskonna huvide kaitsmisel ja kuriteo tõkestamisel
  • kergemale tööle üleviimine
  • haigestumine või vigastus raseduse ajal

Haigekassa maksab hüvitist alates haiguslehe esimesest päevast juhul, kui haiguslehe põhjuseks on:

  • elundi või vereloome tüvirakkude annetus.

Kui töötaja teatab tööandjale oma haigusest esimesel võimalusel ja poolte kokkuleppel puhkus katkestatakse, lükatakse edasi või lõpetatakse enne tähtaja lõppu, siis sellisel juhul on tal õigus saada haigushüvitist. Kui töötaja seda ei tee (nagu küsimuses kirjeldati), ei ole tal õigust hüvitist saada.

Arst saab haiguslehe avada pärast seda, kui on patsiendi läbi vaadanud ja haigestumise tuvastanud. Nädalavahetusel perearst haiguslehte alustada ei saa, sest perearst ei tööta nädalavahetusel. Küll saab ta väljastada nädalavahetuse päevaga algava töövõimetuslehe juhul, kui patsient on pöördunud näiteks haigla valvetuppa või kutsunud kiirabi ja talle on antud sellekohane tõend. See tõend tuleb perearstile esitada kahe päeva jooksul.

Ei leidnud sobilikku vastust? Küsi lisaks.