Töövõimetushüvitised

Töövõimetushüvitist maksavad tööandja ja haigekassa.

Töövõimetuslehe saab arst väljastada inimesele, kes on tööandja kaudu ravikindlustatud. Töövõimetuslehe väljastamise või väljastamata jätmise otsustab arst inimese terviseseisundi põhjal.  

Töövõimetuslehe alusel maksavad tööandja ja haigekassa inimesele töövõimetushüvitist, mille eesmärk on osaliselt kompenseerida töötajale haigestumise ajal saamata jäänud töötasu.

Töövõimetuslehe perioodi eest ei jää inimesel saamata doktoranditoetus, vanemahüvitis või muu valla, linna või loomeliidu poolt makstav toetus. Seetõttu ei võrdsustata riigi poolt erinevate hüvitiste maksjaid tööandjatega ning haigekassa poolt töövõimetushüvitiste arvutamisel ei võeta nimetatud toetusi ja nendelt makstavat sotsiaalmaksu arvesse.

Töövabastuse perioodi kohta vormistab arst elektroonilise töövõimetuslehe ja edastab selle haigekassasse elektrooniliselt.  Arsti edastatud andmeid ja hüvitise väljamaksmisega seotud infot saab vaadata riigiportaalis www.eesti.ee teenuses „Isiku töövõimetushüvitised". 

Töötaja peab tööandjat teavitama töövõimetuslehe alustamisest ja lõpetamisest vastavalt omavahelisele kokkuleppele kas suuliselt või kirjalikult. Tööandja peab omapoolsed andmed töövõimetuslehele edastama läbi riigiportaali www.eesti.ee ja töövõimetushüvitis laekub inimese arvelduskontole paari tööpäeva jooksul pärast seda, kui tööandja on andmed esitanud.

 

 

1. Miks perearstil ei ole luba mulle avada lapsega hoolduslehte, kui kooli poolt on kohustus olla kodus karantiinis ? 

Töövõimetushüvitisele on õigus töötaval inimesel juhul, kui olete haige või kui haige on Teie laps või lähedane. Samuti juhul, kui Te ise või Teie laps on kokku puutunud COVID-19 haiguse kandjaga. Sel juhul tuleb võtta ühendust oma perearstkeskusega või anda töövõimetusehe avamise soovist teada patsiendiportaalis www.digilugu.ee teenusega  “Töövõimetusest teatamine”. Kui peate koju jääma, kuna kool on suletud või tööandjal pole pakkuda tööd, siis töövõimetushüvitise saamiseks alust pole.

2.  Minu kolleegil tuvastati COVID-19 viirus. Olin kolleegiga otses kontaktis, kuid arst keeldub töövõimetuslehte väljastamast ja tööandja tööle ei luba. Mida teha?

Töövõimetuslehte saavad võtta töötavad inimesed, kes on ise haiged, põetavad haiget last või lähedast, see kehtib jätkuvalt kõikide haiguste puhul. Samuti on võimalik haigusleht võtta siis, kui inimene on koroonaviiruse haigega kokku puutunud, kuid haigussümptomid veel avaldunud ei ole. Rääkige veelkord oma arsti ja tööandjaga, nõu saate küsida ka telefonilt 1247, kes nõustab koroonaviiruse teemadel. . Palume varuda veel veidi kannatust. Kuidas hakatakse kompenseerima eriolukorrast tingitud saamata jäänud töötasu tervetele inimestele palume vaadata https://www.tootukassa.ee/.

3. Kui tööandja saatis mind karantiini, siis kas mul on õigus töövõimetuslehele?

Töövõimetushüvitisele on õigus töötaval inimesel juhul, kui olete haige, haige on Teie laps või lähedane. Samuti juhul, kui Te ise või Teie laps on kokku puutunud COVID-19 haiguse kandjaga. Sel juhul tuleb töövõimetusehe avamise soovist anda teada patsiendiportaalis www.digilugu.ee.
teenusega  “Töövõimetusest teatamine” või võtta ühendust oma perearstkeskusega. Kui peate koju jääma, tööandjal pole pakkuda tööd, siis töövõimetushüvitise saamiseks alust pole. Palume varuda veel veidi kannatust. Kuidas hakatakse kompenseerima eriolukorrast tingitud saamata jäänud töötasu tervetele inimestele palume vaadata https://www.tootukassa.ee/.

4. Kui ma ei vaja patsiendiportaalis avatud töövõimetuslehte, siis kes ja kuidas saab tühistada minu poolt digiloos esitatud TVL-i taotluse?

Perearstidel on patsiendiportaalist edastatud töövõimetuslehtede loetelus teenus „TVL loobumine“. Ka inimene ise saab tühistada oma haigus- või hoolduslehe, kui esitab vabas vormis digitaalselt allkirjastatud avalduse aadressil info [at] haigekassa.ee. Haigekassa infotelefoni 669 6630 kaudu võtame tühistamise soovi vastu, kui inimene on ennast autentinud kasutades Smart-ID või Mobiil-ID teenust.  

5. Millal alustab haigekassa 1. – 3. töövabastuspäeva hüvitamist?

Vabariigi Valitsus on otsustanud hüvitada alates 13. märtsist avatud haiguslehtedest ka esimesed kolm päeva. Hüvitist makstakse kuni eriolukorra lõpuni avatud haiguslehtede puhul.

Haigekassa alustab makseid, kui Riigikogu kinnitab lisaeelarve ning Vabariigi Valitsus võtab vastu hüvitiste maksmist võimaldava määruse. Tänaseks ei ole paraku veel eelarvet vastu võetud ja määrust allkirjastatud.

6. Millises määras haigekassa hüvitist 1.-3. päevani maksab?

Hüvitise määr sõltub tööst vabastamise põhjusest ja hüvitis arvutatakse töötaja eelmise aasta keskmise tulu põhjal.

7. Kas eriolukorra ajal avatud lehtede puhul on tööandjal kohustus maksta hüvitist 4. - 8. päeva eest?

Jah, tööandja maksab endiselt hüvitist 4.- 8. päevani.

8. Kui tööandja on töötajale maksnud alates 13.03 alustatud lehe 1.-3. päeva eest hüvitist, siis kuidas see märkida töövõimetuslehele?

Kui tööandja on otsustanud ise hüvitada need haiguspäevad, tuleb töövõimetuslehtedele märkida (andmeväljale „Puhkus“ kuupäeva vahemik), et töötaja on juba selle perioodi eest hüvitist saanud.

9. Kas inimene tohib saada kolme esimese päeva eest topelt tasu (st. kui maksavad nii tööandja, kui haigekassa)?

Vabariigi Valitsus on otsustanud hüvitada alates 13. märtsist avatud haiguslehtedest esimesed kolm päeva. Haigekassa makstav hüvitis ei sõltu sellest, kas tööandja ka tasub 1-3 päeva või mitte. Seega haigekassa hüvitise saamine ei anna tööandjale automaatset nõudeõigust oma töötaja vastu. Kas tööandja küsib töötajalt topelt makstud hüvitise tagasi, sõltub nende omavahelisest kokkuleppest.

10. Kas haigekassa hüvitab ka hoolduslehe 3 esimest päeva?

Hoolduslehtede eest maksab haigekassa hüvitist alates esimesest päevast juba praegu.

11. Kas alla 12 aastase lapse põetamise eest on eriolukorra ajal võimalik saada hüvitist kauem kui 14 päeva?

Haigekassa ei saa hüvitist maksta pikemalt, kui on seadusega kehtestatud. Hooldushüvitist maksab haigekassa ühe järjestikuse haigusjuhtumi puhul alla 12-aastase lapse põetamisel kuni 14 järjestikuse päeva eest. Töövõimetuslehel viibimise aeg ei ole piiratud, piirang on hüvitise maksmisel. Seega arst saab teile väljastada hoolduslehe järglehe, kui laps ei ole tervenenud, kuid hüvitisele rohkem õigust ei ole.

Loe lisaks:

Töövõimetushüvitiste võrdlustabel

Tööst vabastamise põhjus

Põhjuse number

Lehe liik

Hüvitamise kord

Ühe kindlustusjuhtumi maksmise kestus

Haigestumine

1

Haigusleht

Tööandja maksab hüvitist haigestumise 4. päevast kuni 8. päevani. Haigekassa maksab alates 9. päevast, hüvitise määr 70%.

Kuni 182 päeva (tuberkuloosi korral kuni 240 päeva)

Olmevigastus

3

Haigusleht

Tööandja maksab hüvitist haigestumise 4. päevast kuni 8. päevani. Haigekassa maksab alates 9. päevast, hüvitise määr 70%.

Kuni 182 päeva

Liiklusvigastus

Liiklusvigastuse tagajärjel tekkinud tüsistus/ haigestumine

4

 

18

Haigusleht

Tööandja maksab hüvitist haigestumise 4. päevast kuni 8. päevani. Haigekassa maksab alates 9. päevast, hüvitise määr 70%.

Kuni 182 päeva

Karantiin10Haigusleht

Karantiini tõttu väljastatud lehe alusel maksab tööandja hüvitist 4. päevast kuni 8. päevani. Haigekassa maksab alates 9. päevast, hüvitise määr 70 %.

Kuni 7 päeva

Kutsehaigestumine

2

Haigusleht

Haigekassa maksab hüvitist haigestumise 2. päevast, hüvitise määr 100%.

Kuni 182 päeva

Tööõnnetus

Tööõnnetus liikluses

Tööõnnetuse tagajärjel tekkinud tüsistus/haigestumine

5

6

 

7

Haigusleht

Haigekassa maksab hüvitist haigestumise 2. päevast, hüvitise määr 100%.

Kuni 182 päeva

Vigastus riigi või ühiskonna huvide kaitsel või kuriteo tõkestamisel

8

Haigusleht

Haigekassa maksab hüvitist haigestumise 2. päevast, hüvitise määr 100%.

Kuni 182 päeva

Üleviimine kergemale tööle

17

Haigusleht

Haigekassa hüvitab kergemale tööle üleviimisega kaasnenud palgavahe juhul, kui inimese töötasu kergemale tööle üleviimise ajal on väiksem kui tema eelmise kalendriaasta keskmine tulu.

Kui inimene vabastatakse  töölt kergema töö puudumise tõttu, makstakse talle hüvitist alates 2. päevast määraga 70%. Hüvitist on võimalik saada ainult raseduse korral kuni rasedus- ja sünnituspuhkuseni.
Vaadake lähemalt siit.

Kuni rasedus- ja sünnituspuhkuseni

Haigestumine või vigastus raseduse ajal

19

Haigusleht

Haigekassa maksab hüvitist haigestumise 2. päevast, hüvitise määr 70%.

Kuni 182 päeva

Alla 12-aastase lapse põetamine või alla 19-aastase kindlustatud inimese põetamine, kellel on puue.

14

Hooldusleht

Haigekassa maksab hüvitist töövabastuse esimesest päevast, hüvitise määr on 80%.

NB! Kindlustatud inimesel on hoolduslehe alusel õigus saada hooldushüvitist alla 12-aastase lapse põetamise korral kuni 60 kalendripäeva, kui haigestumise põhjuseks on pahaloomuline kasvaja ja lapse ravi algab haiglas.

Kuni 14 päeva

Haige perekonnaliikme põetamine kodus

12

Hooldusleht

Haigekassa maksab hüvitist töövabastuse esimesest päevast, hüvitise määr on 80%.

Kuni 7 päeva

Alla 3-aastase lapse või alla 16-aastase puudega lapse hooldamine lapse ema haiguse või sünnitusabi osutamise ajal

13

Hooldusleht

Haigekassa maksab hüvitist töövabastuse esimesest päevast, hüvitise määr on 80%.

Kuni 10 päeva

Rasedus- ja sünnituspuhkus

15

Sünnitusleht

Haigekassa maksab hüvitist töövabastuse esimesest päevast, hüvitise määr on 100%.

140 päeva

Alla 10-aastase lapse lapsendaja puhkus

16

Lapsendamisleht

Haigekassa maksab hüvitist töövabastuse esimesest päevast, hüvitise määr on 100%.

70 päeva

Elundi või vereloome tüvirakkude annetus

20

Haigusleht

Haigekassa maksab alates 1. päevast, hüvitise määr 100%.

Kuni 182 päeva 

Töövõimetushüvitise arvutamine

Tööandja arvutab haigushüvitise:

Haigekassa arvutab töövõimetushüvitise:

töötaja viimase kuue kuu keskmise palga põhjal.

töötaja eest eelmisel aastal arvestatud või makstud sotsiaalmaksu alusel, andmed saadakse maksu- ja tolliametist.

Arvutamise aluseks oleva infoga saab peale hüvitise laekumist tutvuda riigiportaalis eesti.ee

Kalendripäeva keskmise tulu arvutamine haigekassas

Hüvitis võrdub töövõimetuslehe algusele eelnenud kalendriaastal inimesele arvestatud või makstud sotsiaalmaksu alusel arvutatud tulu ja arvu 365 jagatisega.

Päeva tulust arvutatakse hüvitise määr ja korrutatakse hüvitamisele kuuluvate päevade arvuga (vt hüvitiste arvutamise näiteid). Hüvitiselt peetakse kinni  tulumaks.

Kui eelneval aastal inimesel tulu ei olnud  või aasta keskmine tulu oli väiksem kui alampalk (2020. aastal  584 eurot kuus), siis arvutatakse päevatulu järgnevalt:

päevatulu = põhipalk : 30, kuid mitte üle alampalga ja arvu 30 jagatise.
Arvutamisel lähtutakse töövõimetuslehel märgitud töövabastuse alguspäevale eelnenud päeval kehtinud kuu põhipalgast või kuupalga alammäärast.

Kui eelmisel aastal tulu puudus ning põhipalk on väiksem alampalgast, siis päevatulu = põhipalk : 30.

Võlaõigusliku lepingu alusel töö- või teenustasusid saava inimese, juriidilise isiku juhtimisorgani liikme või FIE päevatulu võrdub töövõimetuslehe algusele eelnenud kalendriaastal inimese eest makstud sotsiaalmaksu alusel arvutatud tulu ja arvu 365 jagatisega.

Kui tulu puudus, siis päevatulu = sotsiaalmaksuseaduses kehtestatud kuumäär (2020. aastal  584 eurot kuus) : 30.

Kui FIE-l ei olnud kohustust maksta sotsiaalmaksu avansilisi makseid ja eelmisel aastal ei makstud tema eest või ei maksnud ta ise sotsiaalmaksu, siis tal päevatulu ei ole ja hüvitist talle ei maksta.

Kui hüvitise arvutamise aluseks olnud andmeid on maksu- ja tolliametis muudetud, on inimesel õigus esitada haigekassale avaldus hüvitise ümberarvestamiseks kolme aasta jooksul alates töövõimetuslehe haigekassasse laekumise kuupäevast.

Erisused erinevate kindlustusliikide korral

Kui inimesel on ravikindlustus nii töötajana kui ka FIE-na või juhtimisorgani liikmena või võlaõigusliku lepingu sõlminud isikuna, siis arvutatakse päevatulu kindlustatu jaoks soodsamal alusel (kas arvutatud sotsiaalmaksu summast või makstud sotsiaalmaksu summast).

Näited

  • Robert on FIE.  Eelneval aastal maksis tööandja tema eest sotsiaalmaksu 894,76 eurot ja ettevõtjana maksis ta ise 442,91 eurot. Kokku maksti sotsiaalmaksu 1337,67 eurot, mille alusel arvutatud tulu on 4053,55 eurot.
    4053,55 : 365 = 11,11 eurot päevatulu.

  • Vanaduspensionär Karl on FIE. Ta jääb haigeks. Eelneval aastal tema eest sotsiaalmaksu ei makstud. Vanaduspensionärina ei ole tal kohustust maksta sotsiaalmaksu avansilisi makseid. Seetõttu talle hüvitist ei maksta.

  • Maria töötab töölepingu alusel ja tegutseb ka FIE-na ning tal on mõlemal alusel ravikindlustuskaitse.
    Eelneval aastal arvestati tema eest sotsiaalmaksu 3302,95 eurot, kuid maksti sotsiaalmaksu 2292,51 eurot. Kuna arvestatud sotsiaalmaksu summa on suurem, siis on Mariale kasulikum arvutada hüvitis arvestatud sotsiaalmaksu järgi.

Haiguse või vigastuse korral on kindlustatud inimesel õigus saada haigushüvitist kuni haiguslehel märgitud töövõime taastumise päevani, kuid mitte rohkem kui 240 järjestikust kalendripäeva tuberkuloosi või 182 järjestikust kalendripäeva mõne muu haiguse korral.

Haiguslehe võib arst vajadusel väljastada ka pikemaks ajaks kui hüvitise maksmise periood.
Piirang kehtib vaid hüvitise maksmise perioodi kohta, mitte haiguslehe kestuse kohta.

Korduma kippuvad küsimused - KKK

Töövabastuse perioodi kohta vormistab arst Sulle elektroonilise töövõimetuslehe ja edastab selle haigekassa andmekogusse. Kui  arst töövõimetuslehe lõpetab, siis palun teavita sellest oma tööandjat!

Selleks, et haigekassa määraks ja maksaks töövõimetuslehe alusel hüvitist, peab tööandja arsti poolt lõpetatud töövõimetuslehe andmed haigekassale esitama elektroonselt riigiportaalis www.eesti.ee. Pärast seda, kui tööandja on andmed haigekassale edastanud ja töövõimetuslehe andmed ei vaja täpsustamist, kantakse hüvitis Su arvelduskontole paari tööpäeva jooksul. 

Infot oma töövõimetuslehtede kohta näed riigiportaalist www.eesti.ee.

FIE-le maksab haigekassa ajutise töövõimetuse hüvitist alates üheksandast töövabastuse päevast. Kaheksa esimese töövabastuse päeva eest FIE-dele haigushüvitist ei maksta.

Töölepingu seaduse kohaselt on töötajal õigus puhkus katkestada, edasi lükata või enneaegselt lõpetada töötajast tulenevatel olulistel põhjustel. Need põhjused on eelkõige ajutine töövõimetus, rasedus- ja sünnituspuhkus või streigis osalemine.

Töötajal on õigus nõuda kasutamata jäänud puhkuseosa vahetult pärast puhkuse kasutamist takistava asjaolu äralangemist või poolte kokkuleppel muul ajal. Töötaja on kohustatud tööandjale teatama puhkuse kasutamist takistavast asjaolust esimesel võimalusel.

Töövõimetusleht väljastatakse töötajale haiguse või vigastuse korral kalendripäevade alusel ning hüvitise maksmist ei saa siduda töötaja tööajakavaga.

Ajutise töövõimetuse hüvitist arvutatakse sotsiaalmaksuga maksustatud tulult. Makstav hüvitis arvutatakse eelneva kalendriaasta sotsiaalmaksu alusel, mille andmed saab haigekassa maksu- ja tolliametist.

Vastavalt ravikindlustuse seadusele (§55 lg 1) ei võeta töövõimetushüvitise arvestamisel arvesse doktoranditoetusi, vanemahüvitist ja teisi valla, linna või loomeliidu poolt makstavaid toetusi ning nendelt makstud sotsiaalmaksu.

Hüvitise summa saamiseks arvutatakse töötaja kalendripäeva keskmisest tulust hüvitise määr ning see korrutatakse hüvitamisele kuuluvate päevade arvuga. Hüvitiselt peetakse kinni tulumaks.

Ajutise töövõimetuse hüvitise maksmise kord sõltub töövõimetuslehe liigist ja põhjusest. Täpsemalt saab hüvitise määramise ja maksmise korrast lugeda hüvitiste lehelt.

Kui eelmisel kalendriaastal sotsiaalmaksuga maksustatav tulu puudus, lähtutakse hüvitise arvutamisel inimesega varasemalt kokkulepitud töötasust ja alampalgast. Lisainfot selle kohta saab haigekassa kodulehelt.

Haigekassa maksab ajutise töövõimetuse hüvitise välja 30 kalendripäeva jooksul alates päevast, kui kindlustatud inimese tööandja on teinud nõuetekohased kanded elektroonilisele töövõimetuslehele või kui paberil lisadokumendid on laekunud haigekassasse.

Palun võta ühendust töövõimetuslehe välja kirjutanud arstiga.

Tööandja peab maksma haigushüvitise välja palgapäeval, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul pärast seda, kui arst on riigiportaalis eesti.ee nõuetekohaselt vormistatud haiguslehe lõpetanud.

Jah, saab küll. Hüvitise saaja nime ja arvelduskonto andmeid on võimalik muuta:

  • Riigiportaali eesti.ee teenuses „Minu arvelduskonto ja andmed haigekassas“.
  • Esitades paberil avalduse haigekassa klienditeenindusse või saates digiallkirjaga avalduse aadressile info [at] haigekassa.ee.

Töösuhte ajal alanud töövõimetuslehe ning järglehed maksab haigekassa välja, olenemata sellest, et vahepeal töösuhe lõpeb. Tööandja kohustus maksta hüvitist alates neljandast päevast antud juhul ei kehti, kuna tööleping lõppes enne tööandja hüvitise maksmise perioodi.

Välisriigi arstilt saadud paberil tõend esita oma tööandjale, kes edastab selle koos vajalike lisadokumentidega haigekassasse.

EL-i liikmesriigis kindlustatud patsientidele väljastatakse töövõimetuse kinnitamiseks vormid E115 ja E116, mis on olemas Euroopa Liidu blankettide lehel. Küsimuste korral palume võtta ühendust haigekassaga telefonil  +372 669 6630 või e-posti aadressil info [at] haigekassa.ee.

Ei leidnud sobilikku vastust? Küsi lisaks.