Kontrastsus:

TUGEV TAVALINE
Vali keel

Insuldi juhtprojekt

Insuldi juhtprojekti ettevalmistamine haigekassa poolt algas 2019. aasta kevadel insuldipatsiendi raviteekonna kõigi osapoolte kaasamise ja probleemide kaardistamisega. Maikuus toimunud teenusedisaini töötoas tuvastati, et inimese jaoks on insuldijärgne raviteekond keeruline ja killustunud, sh ei arvestata patsiendi ja tema lähedaste vajadustega, mõningaid teenuseid pakutakse ebapiisavas mahus või teenused puuduvad ning esinevad probleemid raviteekonna osapoolte vahelises info liikumises ja koostöös. Puudub ka informatsioon insuldi üle elanud inimeste elukvaliteedi kohta, sest tervishoiusüsteemis mõõdetakse küll sisendeid, väljundeid ja protsessi, aga mitte inimeste tervisetulemeid. Samuti ei anna olemasolevad tasustamismeetodid teenuseosutajatele stiimulit parandada ravi sidusust. Probleemide kohta saab pikemalt lugeda raportist "Insuldipatsiendi raviteekonna parem korraldus".

Raviteekonna analüüsi tulemuste põhjal disainis haigekassa 2019.aasta suvel insuldi juhtprojekti, eesmärgiga parandada inimese insuldijärgset elukvaliteeti patsiendi vaatest terviklikku raviteekonda arendades, kus muuhulgas inimest ja tema lähedasi võimestatakse, raviteekonna koordineerimise eest võetakse vastutus ja patsiendid saavad neile vajamineva teenuse.

Juhtprojekti viiakse ellu 2019–2022 kolmes omavahel seotud osas:

1. haigekassa innovatsioonifondist rahastatakse raviteekonna osapoolte initsiatiivil ja koostöös elluviidavaid ravikorralduslike arendusprojekte;

2. haigekassa poolt koordineeritult testitakse patsiendi tervisetulemite (elukvaliteedi) mõõtmist;

3. haigekassa poolt koordineeritult katsetatakse raviteekonnapõhist tasustamist.

Juhtprojekt on suunatud isheemilise insuldi ravi korraldusele ning innovatsioonifondist toetuse saajad peavad rakendama kõikide perioodil 1.07.2020–30.06.2021 isheemilise insuldi saanud patsientide puhul juhtprojekti teist kahte osa, tervistulemite mõõtmist ja raviteekonnapõhist tasustamist. Raviteekonnapõhine tasustamine ja tervistulemite mõõtmine lõppeb 30.06.2022.

Õnnestumise korral laiendab haigekassa uusi lahendusi isheemilise insuldi puhul kogu süsteemile ja teiste pika taastumisajaga akuutsetele või kroonilistele terviseseisunditele, seejuures sidudes tasustamise tervisetulemitega. Juhtprojekti õnnestumist mõõdetakse kahe komplekti mõõdikutega, mis näitavad muutusi insuldijärgse elukvaliteedis ja raviteekonna terviklikkuses. Samuti hinnatakse juhtprojekti kolme osa puhul teostatavust, kasutajate tagasisidet ja laiendatavust.

Erinevate osapoolte kaasamiseks, kogemuste vahetamiseks, tulemuste laiema kasutuselevõtu soodustamiseks ning juhtprojekti ja arendusprojektide elluviimise toetamiseks moodustas haigekassa juhatus 25. märtsil 2020 otsusega nr 130 nõuandva rolliga juhtrühma. Juhtrühma tegevus kestab 2023. aastani (k.a).

Juhtrühma liige

Esindatav organisatsioon või valdkond

Maivi Parv - juhtrühma esimees

Eesti Haigekassa, tervisevaldkond

Karl-Hendrik Peterson

Eesti Haigekassa, digivaldkond

Donald Kiidjärv

Patsientide esindaja

Janika Kõrv

L. Puusepa Nimeline Neuroloogide ja Neurokirurgide Selts

Kaja Elstein

Eesti Taastusarstide Selts

Helve Kansi

Eesti Perearstide Selts

Gerli Liivet

Eesti Õdede Liit

Merle Liivak

Kohalike omavalitsuste esindaja

Terje Peetso

SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla

Andres Kotsar

SA Tartu Ülikooli Kliinikum

Toomas Kariis

SA Ida-Viru Keskhaigla

Siim Kallast

AS Lääne-Tallinna Keskhaigla

Kersti Reinsalu

AS Ida-Tallinna Keskhaigla

Teele Orgse

AS Pärnu Haigla

Katrin Reinhold

Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus

Heli Paluste

Sotsiaalministeerium, tervisevaldkond

Ene Rebane

Sotsiaalministeerium, sotsiaalvaldkond

Mikk Jürisson

Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu komisjon

Maarja Mõtus

Teenusedisainer 

Juhtprojekti mõõdikutega hinnatakse, kas juhtprojekt täitis sellele omistatud eesmärki – kas inimeste insuldijärgne raviteekond muutus terviklikumaks ja kas selle tulemusel tõusis ka insuldijärgne elukvaliteet. Juhtrühm on heaks kiitnud 15 mõõdikut, mis raviteekonna terviklikkust ja elukvaliteeti kõige paremini peegeldavad (vt all).

Mõõdikute puhul, mille väärtusi on võimalik arvutada ka juhtprojekti eelset aja kohta, saab võrrelda juhtprojekti eelset aega juhtprojektiga. Samuti on võimalik võrrelda arendusprojektidesse kaasatud patsiente ülejäänud patsientidega. Mõõdikute puhul, mille väärtusi ei ole võimalik arvutada juhtprojekti eelset aja kohta, saab võrrelda ainult arendusprojektidesse kaasatud patsiente ülejäänud patsientidega.

Sihtväärtused on määratletud statsionaarse ja ambulatoorse taastusravi mõõdikutele (hõlmatus vastavalt 40% ja 15%, intensiivsus vastavalt 45h ja 11h), mis tulenevad insuldijärgse taastusravi ravijuhendist ja osapoolte kokkuleppest. Teiste mõõdikute puhul on kokku lepitud muutuse suund.

 

Mõõdik 

Mõõtmine 

Insuldijärgse elukvaliteedi paranemist näitavad mõõdikud

1. 

Patsiendi hinnatud tervisetulemid (PROMIS-10) ehk elukvaliteet  

Vaimne tervis ja füüsiline tervis vastavalt ICHOM-le, 3 kuud ja 1 aasta pärast insulti 

2. 

Tööle naasmine

1 aasta pärast insulti (2 kuul  pärast 1 aasta möödumist insuldist on olnud tööl vähemalt ühe päeva) 

3. 

Makstud sotsiaalmaksu muutus

1 aasta pärast insulti (sotsiaalmaks 2 kuul enne insulti ja 2 kuul pärast 1 aasta möödumist insuldist) 

4. 

Elukoht pärast insulti

Vastavalt ICHOM-le, 3 kuud ja 1 aasta pärast 

5. 

Funktsionaalne võimekus (smRSq) 

Vastavalt ICHOM-le, 3 kuud ja 1 aasta pärast insulti 

6. 

Suremus 

1 kuu, 3 kuu ja 1 aasta jooksul pärast insulti 

7. 

Elukvaliteediga kohandatud elumuse (QALY) ja kulude suhe

1 aasta pärast insulti 

Raviteekonna terviklikkust näitavad mõõdikud

8. 

Patsiendi hinnatud kogemus (PREM) 

Vastavalt asutuste poolt kogutud informatsioonile 

9. 

Kordusinsultide esinemine  

Isheemilise insuldi esinemine 3 kuu ja 1 aasta jooksul pärast insulti 

10. 

Välditavate tüsistuste esinemine  

Statsionaarravi ajal või 1 kuu jooksul pärast statsionaarselt ravilt välja kirjutamist. Tüsistused metoodika määruse lisas 51 

11. 

Antikoagulantravi määramine ja välja ostmine  

Virvendusarütmiaga patsientidel 1 aasta jooksul pärast insulti 

12. 

Patsientide visiidid perearstiabisse ja eriarstiabisse (neuroloogia, neurokirurgia, sisehaigused, taastusravi)  

3 kuu jooksul pärast insulti (vahemikus 60-120 päeva) 

13. 

Mediaanaeg ravietappide vahetamisel 

Päevade arv, mis jäi esmase aktiivravi lõpukuupäeva ning järgneva ravietapi alguskuupäeva vahele 

14. 

Taastusravile (ambulatoorne ja statsionaarne) jõudnud patsientide osakaal  

6 kuu jooksul pärast insulti 

15. 

Taastusravi  (ambulatoorne ja statsionaarne) intensiivsus tundides  

6 kuu jooksul pärast insulti 

Juhtprojekti mõõdikute tehnilised kirjeldused

 

Projekti tutvustavat videot inglise keeles leiad siit