Ravivõimaluste ja hüvitiste võrdlustabel

Mõistete selgitus

Vajaminev arstiabi – arstiabi vajadus peab olema tekkinud teises riigis viibimise ajal, see peab olema meditsiiniliselt põhjendatud ning arst peab arvesse võtma eeldatavat ravil viibimise kestust ja tervishoiuteenuse olemust. Vajamineva arstiabi alla kuuluvad ka rasedusega seotud visiidid ja sünnitamine teises riigis perekondlikel põhjustel või erakorraliselt. Vajaminev arstiabi on ka krooniliste haiguste jaoks vajalikud protseduurid nagu neerudialüüs, hapnikuravi, astma eriravi, ehhokardiograafia krooniliste autoimmuunhaiguste puhul, kemoteraapia.

Plaaniline ravi – teise riiki mineku eesmärk on end seal ravida. See tähendab, et inimese ravivajadus tekib ühes riigis ja ravi saab ta teises riigis. Siia alla ei kuulu teatud kroonilised haigused ja rasedus, mis on liigitatud vajamineva arstiabi alla.

Eelluba – enne plaanilisele ravile suundumist Eesti Haigekassalt taotletud luba, mis tagab, et Eesti Haigekassa tasub tervishoiuteenus eest välisriigis. Kui Eesti Haigekassa annab loa, väljastatakse vastav dokument: kas garantiikiri, vorm E112/S2 või leping.  

Euroopa Majanduspiirkond (EEA) – hõlmab 28 EL-i liikmesriiki ning kolm Euroopa Vabakaubanduspiirkonna (EFTA) riiki: Island, Norra ja Liechtenstein.

Omavastutustasu – kulud, mis võivad kaasneda tervishoiuteenuse saamisega välismaal, kuid mida Eesti Haigekassa ei kompenseeri. Need on näiteks visiiditasu, voodipäevatasu, majutuskulud väljaspool haigla territooriumi, tõlkekulud, sõidukulud.

Euroopa Komisjon on loonud kontrollnimekirja patsiendile juurdepääsu taotlemiseksvälismaal pakutavatele tervishoiuteenustele.

 

Patsiendiõiguste
direktiiv
2011/24/EL

Määrus (EÜ) nr  883/2004 artikkel 20

Määrus (EÜ) nr 
883/2004

Ravikindlustuse seadus (§271)

Ravi liik

Plaaniline ja
vajaminev arstiabi Euroopa Liidu liikmesriikides, EFTA riikides ja Šveitsis (va plaaniline arstiabi)

Ainult plaaniline arstiabi Euroopa Liidu liikmesriikides, EFTA riikides ja Šveitsis

Ainult vajaminev arstiabi Euroopa Liidu liikmesriikides, EFTA riikides ja Šveitsis.

Ainult plaaniline arstiabi väljaspool Eestit.

Millistele tervishoiu-teenustele on inimisel õigus, mida hüvitatakse?

Hüvitatakse vaid neid tervishoiuteenuseid,
mis on haigekassa tervishoiu-
teenuste loetelus
 ja mida
haigekassa rahastab
ka Eestis.

Hüvitatakse ainult neid tervishoiu-
teenuseid, mis on haigekassa tervishoiu-
teenuste loetelus
 ja
mida haigekassa
rahastab ka Eestis, kuid mida ei ole Eestis võimalik saada meditsiiniliselt õigustatud tähtaja jooksul.

Hüvitatakse selliseid tervishoiuteenuseid, mis kuuluvad sealses riigis sotsiaalkindlustushüvitiste hulka.

Inimesel on õigus
saada neid raviteenuseid,
mis
kuuluvad sealses
riigis sotsiaal-
kindlustushüvitiste
hulka.

Hüvitatakse tervishoiuteenused,
mida Eestis ei osutata, kuid mis on inimesele näidustatud, omavad
meditsiiniliselt tõendatud efektiivsust ning
mille eesmärgi saavutamise tõenäosus
on vähemalt 50%.

Millistesse ravi-
asutustesse võib pöörduda?

Nii riiklikusse süsteemi kuuluvatesse kui ka eraraviasutustesse.

Ainult riiklikusse süsteemi kuuluvatesse raviasutustesse.

Ainult riiklikusse
süsteemi kuuluvatesse raviasutustesse.

Nii riiklikusse
süsteemi
kuuluvatesse
kui ka
eraraviasutustesse.

 

Kas Eesti
Haigekassa
eelluba on
vajalik?

 

EI

 

Vajalik on pere- või eriarsti saatekiri vastavalt Eesti ravikindlustuse seadusele.

 

 

JAH

 

Loa korral väljastatakse vorm E112/S2.

 

EI

 

 

EI

 

Kaasas peab olema Euroopa ravikindlustuskaart
või selle 
asendussertifikaat.

 

JAH

 

Loa korral 
väljastatakse 
garantiikiri või 
vorm E112/S2 
või sõlmitakse 
inimesega leping.

Kellele/kuidas hüvitatakse?

Hüvitatakse otse inimesele pärast tervishoiuteenuse saamist.

Arveldamine
toimub riikide
pädevate asutuste (haigekassade)

vahel. St inimesele raha üle ei kanta.

Hüvitatakse

otse inimesele pärast 

tervishoiuteenuse

saamist.

Arveldamine 
toimub 
riikide pädevate
asutuste
(haigekassade) 
vahel. St inimesele raha üle ei kanta. 

Otse välisriigi 
raviasutusele
või pädevate 
asutuste vahel
,
erandjuhtudel
ka otse inimesele
pärast tervishoiuteenuse
saamist.

Kas inimene peab ise välisriigis maksma, kui ravi saab?

Inimene tasub kohapeal
kõik arved ning
saab hüvitist
tagantjärele.

Ainult omaosalus vastavalt raviteenust osutanud riigi tariifidele. Võivad lisanduda omavastutustasud.

Inimene tasub
kohapeal kõik 
arved ning 
saab hüvitist
tagantjärele.

Ainult omaosalus
vastavalt raviteenust
osutanud riigi
tariifidele.

Ainult omaosalus 
vastavalt raviteenust 
osutanud riigi 
tariifidele. Võivad lisanduda omavastutustasud.

Millise
hinnakirja
järgi toimub hüvitamine
/maksmine?

Hüvitatakse
vastavalt
Eesti hinnakirjale
(ei hüvitata
omaosalustasusid jms)

Inimesele otse hüvitist ei maksta, arveldatakse
 vastavalt
välisriigi
hinnakirjale.

Hüvitatakse vastavalt raviteenust osutanud riigi tariifidele.

 

 

Inimesele otse hüvitist ei maksta,
arveldatakse vastavalt
välisriigi hinnakirjale.

Vastavalt välisriigi
hinnakirjale
(ei hüvitata omaosalus-
tasusid jms).

Kust saab
rohkem infot?

EL ravikulude tagasimakse.

Plaaniline ravi välismaal.

EL ravikulude tagasimakse.

Euroopa ravikindlustuskaart.

Plaaniline ravi välismaal.