Euroopa Liidu ravikulude tagasimakse

 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2011/24/EL – piiriülene tervishoiuteenus Euroopa Liidus

Alates 25.10.13 võivad  haigekassas  kindlustatud minna teise Euroopa Liidu  liikmesriiki, Norrasse, Islandile ja Liechtensteini, et saada seal tervishoiuteenuseid ning taotleda pärast seda haigekassalt rahalist hüvitist.

Šveitsis direktiiv 2011/24/EL ei kehti, mis tähendab, et Šveitsis ravikulusid ilma eelneva loata ei hüvitata. 

 

  • Eelnevat eelluba ei ole vaja haigekassalt taotleda.
  • Ravile võib minna nii riiklikusse- kui ka eraraviasutusse.  
  • Esialgu tuleb patsiendil saadud ravi eest kõik kulud ise kanda, rahalist hüvitist haigekassalt on võimalik taotleda pärast tervishoiuteenuse osutamist ning vajalike dokumentide esitamist. Haigekassa maksab hüvitist haigekassa tervishoiuteenuste loetelu hindades, mitte välisriigi tervishoiuasutuse hinnakirja alusel.
  • Vajalik eriarsti (sh perearsti) saatekiri.

 

Välisriiki arstile pöördudes on vajalik eriarsti (sh perearsti) saatekiri samadel alustel nagu Eestis arsti vastuvõtule minnes. Saatekirja nõue ei kohaldu järgnevatel juhtudel:

  • pöördumisel psühhiaatri, naistearsti, naha-ja suguhaiguste arsti, kopsuarsti (tuberkuloosi kahtluse korral), silmaarsti, trauma korral traumatoloogi või kirurgi ja hambaarsti vastuvõtule;
  • teises liikmesriigis õppiv õpilane või üliõpilane, kes on esitanud selle kohta haigekassale vastavasisulise tõendi;
  • kui isikule on väljastatud üks järgnevatest vormidest: E112/S2, E106/S1, E109/S1 või E121/S1);
  • juhul kui patsient suunatakse välisriigis viibimise ajal edasi teise eriarsti juurde ja ta ei naase vahepeal Eestisse;
  • juhul kui isikul tekib vajadus arstiabi järele juba teises riigis viibides (vajaminev arstiabi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) 883/2004 alusel).

 

Oluline teada

  • Haigekassa hüvitab üksnes nende tervishoiuteenuste, ravimite ja meditsiiniseadmete maksumuse, mida patsiendil on õigus saada haigekassa kulul Eestis. 
  • Hüvitist ei maksta tervishoiuteenuste eest, mis on kindlustatu jaoks Eestis tasulised (näiteks täiskasvanute silmanägemist korrigeerivad laseroperatsioonid, väljaspool riiklikku immuniseerimiskava teostatavad vaktsineerimised jm) või ei ole patsiendile lähtuvalt tema terviseseisundist näidustatud.
  • Haigekassa maksab hüvitist haigekassa tervishoiuteenuste loetelu hindades, mitte välisriigi tervishoiuasutuse hinnakirja alusel. Kui välisriigis saadud tervishoiuteenuse maksumus on suurem kui haigekassa tervishoiuteenuste loetelus olev summa, jääb tekkinud hinnavahe patsiendi enda kanda. Samuti jäävad patsiendi enda kanda omaosaluse, sõidu-, haiglavälise ööbimise- ja muud kulud, mida ei hüvitata patsiendile ka Eestis sama tervishoiuteenuse saamise korral. 
  • Piiriülese tervishoiuteenuse hüvitise maksmisel ei hüvitata kindlustatud isikule kehtestatud lisatasu ja täiendavat omaosalust.
  • Piiriülese tervishoiuteenuse hüvitise taotluse menetlemisel on haigekassal õigus raviarvete kontrollimiseks kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1024/2012 alusel loodud siseturu infosüsteemi, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd (ELT L 316, 14.11.2012, lk 1–11).
  • Tagasimakse taotlemiseks peavad raviteenuse arved ning retseptid olema makstud. Maksmata arveid haigekassa ei menetle.
  • Haigekassas on kasutusel igal kindlustatul korraga üks arvelduskonto. Kui olete haigekassale esitanud rahaliste hüvitiste saamiseks erinevate pankade kontode andmeid, siis kõik välja maksmata rahaliste hüvitiste ülekanded tehakse isiku viimati esitatud kontole. Kontoandmeid saab muuta kodanikuportaali kaudu või paberkandjal avaldusega.

Tagasimakse taotlemine

Hüvitise saamiseks tuleb haigekassale esitada järgmised dokumendid:

1. Tagasimakse taotlus

2. Originaalarved, retsepti koopia, maksmist tõendavad dokumendid

3. Raviloo kokkuvõte/epikriis (võib olla koopia) sisaldades järgnevat informatsiooni:

  • patsiendi nimi ja isikukood; 
  • raviasutuse ja osakonna nimetus;
  • ravil viibimise aeg, voodipäevade arv;
  • osutatud tervishoiuteenuste kirjeldus;
  • diagnoos (põhidiagnoos, kaasuvad haigused, diagnoosi põhjendus, haiguse kulg, isiku seisund saabumisel);
  • teostatud uuringud/analüüsid, medikamentoosne ravi;
  • operatsioonid (kuupäev, nimetus, anesteesia);
  • seisund väljakirjutamisel;
  • režiim- ja ravialased soovitused, soovitused taastusraviks;
  • määratud ravimid;
  • kinnitus töövõimetuslehe vajaduse kohta;
  • raviarsti nimi.

4. Saatekiri (võib olla koopia) 

 

Tagasimakse taotlust on võimalik esitada kas:

  • e-posti teel info [at] haigekassa.ee ;
  • posti teel  Eesti Haigekassa, Lastekodu 48, Tallinn 10113; 

Raviasutuse poolt väljastatud originaalarved ja dokumendid tasumise kohta palume tuua haigekassa klienditeenindusse või saata tähitud postiga aadressile Lastekodu 48, Tallinn, 10113.

Euroopa Liidu patsientide vaba liikumise direktiivi alusel esitatud tagasimakse taotluse menetlemise aeg on kuni 3 kuud ja haigekassa kannab hüvitise taotluses nimetatud pangakontole 15 kalendripäeva jooksul alates hüvitise maksmise otsuse tegemisest.

 

Infopäring

Täiendavate küsimuste tekkimisel (näiteks kas välisriigis soovitud tervishoiuteenus kuulub Eestis hüvitatavate teenuste hulka, millises summas on õigus saada tagantjärele hüvitist, kas saatekiri on vajalik jm), on võimalus esitada vastava avalduse alusel haigekassale INFOPÄRING.  Infopäringule palume lisada võimalikult täpse kirjelduse tervishoiuteenustest, mida välisriigis soovitakse kasutada ning võimaluse korral välisriigi teenuse maksumuse eelkalkulatsioon.

Infopäringuid ootame: 
- e-posti aadressile info [at] haigekassa.ee 
- paberkandjal vormid saata posti teel klienditeeninduse osakonda aadressil Lastekodu 48, 10113 Tallinn. 

Hüvitamine ravi osutanud riigi hinnakirjale vajamineva arstiabi korral (Määrus (EÜ) nr 883/2004)

  1. Seda on õigus saada ainult juhul kui tegemist oli vajamineva arstiabiga ajutiselt teises riigis viibides ehk vajadus arstiabi järgi tekkis juba teises riigis viibides. Otsuse ravi vajalikkuse kohta teeb välisriigi arst, võttes arvesse meditsiinilist põhjendatust, eeldatava viibimise kestust ja tervishoiuteenuse olemust. Vajadus tagasiulatuva hüvitamise järgi võib tekkida näiteks juhul kui Teil ei olnud kaasas Euroopa Ravikindlustuskaarti.
  2. Selle sätte alla ei kuulu teise riiki minek sellel eesmärgil, et seal end ravida.
  3. Õigus on tervishoiuteenustele, mis on osutatud riikliku ravikindlustussüsteemiga hõlmatud raviasutustes.
  4. Haigekassa teeb järelepärimise riiki, kus Teid raviti ning vastavalt sealt tulnud infole kannab hüvitatava summa Teie pangaarvele.
  5. Hüvitamise või mittehüvitamise otsuse teeb tervishoiuteenust ostunaud riik oma seadusandluse põhjal ning hüvitatakse vastavalt ravi osutanud riigi tariifidele.
  6. Kuna järelepärimine tehakse teise riiki, võtab menetlemine aega vähemalt 6 kuud.