Õendusabi
Õendusabi eesmärk on säilitada ja võimaluse korral parandada patsiendi tervislikku seisundit ning toimetulekuvõimet, ravida ja toetada stabiilses seisundis patsienti ning vajaduse korral leevendada tema vaevusi. Samuti valmistab õendusabi inimest ette hooldusasutusse või koju minekuks. Õendusabi osutatakse vastavalt patsiendi vajadustele nii statsionaarselt (haiglas või hooldusasutuses) kui ka ambulatoorselt (koduõendus, vähihaigete kodune toetusravi).
Inimeste hooldamise küsimusega tegelevad nii tervishoiu- kui ka hoolekandesüsteem. Tervisekassa rahastab õendusabina teenust, mida pakuvad erinevad tervishoiuteenuse osutajad. Õendusabi lepingupartnerite kohta saab täpsemalt informatsiooni lepingupartnerite lehelt.
Õendusabi üldhooldekodus
Õendusteenust üldhooldekodus osutatakse koduõenduse tegevusloa alusel, mida võib omada või taotleda üldhooldekodu ise või valib üldhooldekodu sobiva õendusteenuse pakkuja, kellega Tervisekassa sõlmib lepingu.
Tervisekassa poolt rahastatud õendusteenus tagatakse päevasel tööajal. Õendusteenuse pakkuja teeb koostööd üldhooldekodus elava inimese ja tema lähedastega, üldhooldekodu juhtkonna ja personaliga, perearstidega ja vajadusel eriarstidega (nt. psühhiaater, silmaaarst, hambaarst, eriarsti tagasikutsed jne) ning teiste spetsialistidega lähtuvalt inimese terviseseisundist ja - vajadustest.
Tervisekassa poolt rahastatud õendusteenus võimaldab paremini jälgida üldhooldekodu elanike terviseseisundit ja anda vajaduse korral kvalifitseeritud abi, mille üheks oodatavaks mõjuks on prognoositud vähenevat kiirabi väljasõitude arvu ning senisest suuremat rahulolu tervishoiuteenuste kättesaadavusega. Üldhooldekodus elava inimese ja tema lähedaste kohustusi ravimite, abivahendite ja täiendavate teenuste hankimisel õendusteenuse lisandumine ei mõjuta ning üldhooldekodus elavale inimesele on endiselt tagatud üldarstiabi ja eriarstiabi teenused.
Teenuse osutamiseks vajalikud sammud
Kui üldhooldekodu plaanib ise õendusteenust osutada:
- Üldhooldekodul on tegevusluba üldhooldusteenuse osutamiseks (SKA).
- Üldhooldekodul on koduõendusteenuse tegevusluba (Terviseamet).
- Üldhooldekodul on nõutud pädevusega õde (õed), kellel vähemalt ühel on immuniseerimise tunnistus.
- Üldhooldekodu esitab Tervisekassale teenuse rahastamiseks taotluse.
- Üldhooldekodu ja Tervisekassa sõlmivad lepingu.
Kui üldhooldekodu plaanib õendusteenuse osutaja leida väljaspoolt:
- Üldhooldekodul on tegevusluba üldhooldusteenuse osutamiseks (SKA).
- Üldhooldekodu leiab endale koostööpartneri
- Õendusteenuse osutajal on koduõendusteenuse tegevusluba (Terviseamet).
- Õendusteenuse osutajal on nõutud pädevusega õde (õed), kellel vähemalt ühel on immuniseerimise tunnistus.
- Õendusteenuse osutaja ja üldhooldekodu sõlmivad koostöö kokkuleppe.
- Õendusteenuse osutaja esitab Tervisekassale teenuse rahastamiseks taotluse, kuhu lisab koostöö kokkuleppe.
- Õendusteenuse osutaja ja Tervisekassa sõlmivad lepingu.
KKK
Kindlasti on erinevate õendusteenuste osutamisel kokkupuute punkte. Hooldekodus töötav õde tegeleb patsientidega, kellel vajadus tervishoiuteenuse järgi on vähene või mõõdukas, võrreldes iseseisva statsionaarse õendusabi patsiendiga. Hooldekodus jälgib õde elanike tervist pidevalt. Koduõendusteenus on visiidipõhine ning pereõde teeb koduvisiidi vaid perearsti korraldusel ühekordselt (nt veenivere võtmiseks).
Sel ajal ei saa paralleelselt koduõendusteenust osutada.
Kuidas toimub õendusteenuse osutamine nädalavahetusel?
Tervisekassa on ette näinud teenuse osutamisel miinimumi, st et teenust osutatakse tööpäevadel ning päevasel ajal. Muudel aegadel õendusteenuse osutamine hooldekodu ning õendusteenuse osutaja vahel on kokkuleppeline.
Millised on vajalikud programmid, kuidas toimub pääs TIS-i?
Tarkvara programme on erinevaid, iga õendusteenuse osutaja võib valida endale sobivaima.
Kas kõik õendustegevused peab kajastama pearahasiseste koodide all?
Kõik sooritatavad õendustegevused ei kajastu pearahasiseste koodide all. Pearahasiseste koodide alla on koondatud olulisemad, indikatiivse sisuga tegevused, mis annavad Tervisekassale sisendi teenuse edasise arendamise osas.
Kas ja millisest ajast muutub õendusteenus üldhooldekodudes kohustuslikuks teenuseks?
Tervisekassa poolt rahastatav õendusteenus üldhooldekodudes on võimalus. Hooldekodu elanikele mõeldes on soovitatav rakendada õendusteenus üldhooldekodus niipea kui võimalik.
Kui on väga väike hooldekodu, kas oleks võimalik, kui teenust käib osutamas pereõde?
Kui hooldekodu ning õendusteenuse osutaja sõlmivad koostöö kokkuleppe ning pereõde ei osuta õendusteenust hooldekodus ajal, mil tal on tööaeg perearsti praksises. Seega, perearsti praksises täiskoormusega töötav pereõde ei saa samal ajal osutada õendusteenust üldhooldekodus.
Kas koduõendusteenuse osutamiseks peab olema tegevusluba igas tegevuskohas, kus hooldekodu asub?
Ei pea. Koduõendus teenuse osutajal on vajalik tegevusluba, kuid see ei ole seotud tegevuskohaga.
Milline on hooldekodu kohustus selle teenuse osutamise osas?
Hooldekodu peab tagama hooldustoimingud ning muud toetavad ja toimetulekut tagavad toimingud ning teenused, mis on määratud hooldusplaanis.
Mis saab siis, kui hooldekodul ei ole pakkuda õele vaba ruumi?
See on hooldekodu ja õendusteenuse osutaja omavaheline kokkulepe, kuidas töö korraldatakse.
Kui Teil tekib kalendriaasta jooksul õigus erinevatele hambaravihüvitistele, saate Te hüvitist kõige suurema summa ulatuses. Näiteks täiskasvanud ravikindlustatud inimesel, kes on ühtlasi rase või alla üheaastase lapse ema, on õigus saada hüvitist 85 eurot ühes kalendriaastas.
Kas kõikidele tuleb teha hindamine hindamisinstrumendiga ning koostada õendusplaan?
Kõikidele hooldekodu elanikele tuleb teha hindamine hindamisinstrumendi abil. Õendusplaan tuleb koostada nendele elanikele, kellele hindamise tulemusena on vajalik tervishoiuteenuse osutamine.
Kui tihti peaks saatma TISi ambulatoorset epikriisi?
Sagedus ei ole kindlalt piiritletud, reeglina edastatakse lõpp-epikriis, kuid kui on tegemist pika juhuga, siis võiks esitada vaheepikriise, seda eelkõige eesmärgil, et perearst oleks informeeritud oma nimistu patsiendi tervisest.
Kui õde teeb arsti korraldusel mingit tegevust, siis kas on vajalik ka arsti saatekiri?
Ei ole vajalik saatekiri. Vajalik on arsti ettekirjutus/korraldus/raviskeem.
Õde on registreeritud Terviseametis tervishoiutöötajate registris õena/ämmaemandana.
Kui hooldekodu ostab õendusteenuse sisse, kas peab olema kohapeal ruum koos vahenditega?
See on hooldekodu ja õendusteenuse osutaja omavaheline kokkulepe, kuidas töö korraldatakse.
Surma fakti tuvastamine, kuidas näeb see protsess välja?
- Õde hooldekodus tuvastab surmafakti, vormistab IT-programmis „surmateatise“, mille edastab siis e-tervisesse (TIS-i). Teavitab (24 tunni jooksul) telefoni teel perearsti isiku surmast.
- Perearst vormistab „surma põhjuse teatise“, mille edastab e-tervisesse (TIS-i).
- Pärast surma põhjuse vormistamist (perearsti poolt), saab väljastada (hooldekodu poolt) TIS-st „surmatõendi“ lähedastele, et nad saaksid edasisi toiminguid teha.
NB! Selle kohta on juhised TEHIK-u kodulehel.