Kontrastsus:

TUGEV TAVALINE
Vali keel

Riskipõhine ravijuhtimine

2015. aastal avaldasid Eesti Haigekassa ja Maailmapank analüüsi „Ravi terviklik käsitlus ja osapoolte koostöö Eesti tervishoiusüsteemis“. Uuringu tulemusel selgus, et suur osa statsionaarsest aktiivravist ja hospitaliseerimistest on välditavad, kui tugevdada perearstiabi.

Uuring viitas asjaolule, et pere- ja eriarstiabi vahel esineb integreerituse probleeme. Sellele viitab operatsioonieelsete uuringute suur osakaal ja jätkuravi ebapiisavus. Andmetega tutvudes selgus ka, et peale aktiivravi esineb probleeme ravijuhendites soovitatud ravimite määramisega.

Et tugevdada perearstiabi ja tagada patsiendile kvaliteetsem tervishoiuteenus lõi Eesti Haigekassa koostöös Eesti Perearstide Seltsi ning Maailmapangaga tõenduspõhise riskipatsientide mudeli.

  • Uuringuga saad tutvuda siin.

Miks on riskipõhine ravijuhtimine vajalik?

Spetsiaalselt Eesti perearstidele suunatud tõenduspõhise riskipatsientide mudeli väljatöötamisel kasutati rahvusvahelisi uuringuid ja rahvusvahelist kogemust, sidudes selle Eesti uuringute ja kogemusega. Mudeli eesmärk on luua esmatasandi tervishoiutöötajatele (perearst ja pereõde) töövahend, mille abil paremini identifitseerida ja juhtida krooniliste haigete raviprotsessi, tehes seda integreeritult eriarstiabi ja sotsiaalsüsteemiga.

Seda selleks, et läbi krooniliste haigete jälgimissüsteemi võimalikult palju ennetada patsientidel haiguste ägenemist ning sellega miinimumini viia haiglaravile sattumist (sh oluline esmatasandi ja eriarstiabi koostöö), parendades seeläbi tervisetulemeid. Samuti toetada sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi omavahelist koostööd.

Kokkuvõtvalt on riskipõhise ravijuhtimise abil võimalik tagada ka tervishoiuteenuste kuluefektiivsem kasutus (ennetades ja vähendades visiite eriarstiabisüsteemi) ja parandada sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi integreeritust.

Mida tähendab riskipõhine ravijuhtimine?

Perearsti ja pereõe tegevuste hulka kuuluvad järgmised tegevused:

  • riskipatsientide vajaduste hindamine ja ravi planeerimine koostöös patsientidega;
  • tervisega seotud tegevuste koordineerimine;
  • sotsiaalabi küsimuste koordineerimine (koostöö sotsiaaltöötajaga).

Riskipõhise ravijuhtimise katsetamine

Maailmapank, Eesti Haigekassa ja Eesti Perearstide Selts alustasid riskipõhise ravijuhtimise lähenemise (edaspidi uuring) katsetamist 2017. aastal.  

Uuringusse kuulusid patsiendid, kellel on enamasti mitu kroonilist haigust ning võis esineda muid kaasuvaid haiguseid. Osal patsientidest võisid olla ka sotsiaalmajanduslikud probleemid.

Uuring hõlmas alljärgnevaid tegevusi:

  • patsientide vajaduste hindamine ja ravi planeerimine (raviplaani koostamine koostöös patsiendiga);
  • patsiendi ravitulemuste hindamine koostöös patsiendiga;
  • meeskonnatöö juurutamine;
  • koostöö loomine sotsiaalsüsteemiga.

Regulaarselt toimusid perearstidele koolitused, et mudeli raames planeeritud tegevused täidaksid oma eesmärki. Uuringus osales 11 perearsti Eesti erinevatest piirkondadest ja üle 400 patsiendi. Uuring kestis 6 kuud, lõpptähtaeg oli 31. august. 2017.a.

Uuringu tulemusel selgus, et paranesid patsientide ravitulemused. Näiteks paranes patsientide ravisoostumus 30% võrra võrreldes kontrollgrupiga. Lisaks suurenes oluliselt haiglast välja kirjutatud patsientide järelravi ja nõustamine (30 päeva jooksul haiglast väljakirjutamise järgselt) 20% võrra. Ühtlasi vähenes oluliselt patsiendiga ühenduse võtmise aeg haiglast ja EMOst väljakirjutamise järgselt, võrreldes kontrollgrupi patsientidega. Perearstimeeskond võttis kasutusele patsiendikeskse raviplaani.

Uuringu vältel võttis kaheksa ravimeeskonda kohalike omavalituste sotsiaalosakonnaga ühendust ning teavitas neid uuest ravijuhtimise programmist. Uuringu tulemusel saame väita, et kommunikatsiooni on sotsiaal- ja tervishoiusektori vahel võimalik parandada.

  • Uuringu kohta saate täpsemalt lugeda siit.

Mis edasi? 

Riskipõhise ravijuhtimise tulemused näitasid, et mudel on Eestis rakendatav ning pikemas perspektiivis tasub riskipõhist ravijuhtimist rakendada ka riiklikult. Nimelt eestlaste surevad peamiselt kardiovaskulaarsetesse haigustesse ja vähki. Leitakse, et eestlaste halb tervislik olukord on seotud paljude tervist mõjutavate teguritega, sh töö- ja elutingimustega ning käitumuslike faktoritega. Põhinedes andemete saame öelda, et 37% haiguskoormusest saame seostada käitumuslike teguritega (sh alkoholi liigtarbimine, suitsetamine, vähene füüsiline aktiivsus). Seetõttu leiame, et kindlasti on oluline riskipõhist ravijuhtimist laiendada.

2020.aasta jooksul planeerime koostöös Maailmapanga laiendada riskipõhist ravijuhtimist kaasates projekti uusi perearste juhuvalimi kaudu.