Patsiendijuhend on oluline abimees kõrgvererõhktõvega inimestele

Kõrgvererõhktõbi on enim levinud südame- ja veresoonkonnahaigus. See tekib kui vererõhu kontrollmehhanismid on häiritud ja vererõhk on püsivalt tõusnud ehk kui süstoolne vererõhk (ülemine) on kõrgem kui 140 mmHg ja diastoolne vererõhk (alumine) kõrgem kui 90 mmHg (kodusel korduval mõõtmisel keskmine vererõhk 135/85 mmHg või üle selle). Võrdluseks – optimaalne vererõhk täiskasvanul on 120/80 mmHg. Mida kõrgem on vererõhk, seda kiirem on haiguse arenemise protsess ja seda ulatuslikumad võivad olla organite kahjustused. Kõrgvererõhktõbi võib omakorda põhjustada mitmeid südame- ja veresoonkonnahaigusi, nagu  südame isheemiatõbe, südameinfarkti, insulti, kroonilist südamepuudulikkust, aneurüsme, neerukahjustusi, neeruarterite olulist ahenemist, silmapõhjade muutusi ja mälu-, arusaamis- ning õppimishäireid. Parim viis organkahjustuste ennetamiseks on vererõhu normaliseerimine eluviiside muutmisega ning õigeaegne regulaarne ja sobiv ravi.

Kõrgvererõhktõve raviks on töötatud välja ravijuhend ja patsiendijuhend. Patsiendijuhendite eesmärk on aidata inimestel edukamalt toime tulla erinevate haigustega, anda vastused sagedamatele ravi ja igapäevaelu puudutavatele küsimustele ning toetada abivajajaid raviprotsessis. Patsiendijuhendi saab oma perearstilt või siit. Juhendid valmivad Eesti Haigekassa eestvedamisel vastavate erialade parimate ekspertide poolt tulenevalt samateemalises ravijuhendis antud ravisoovitustest.

Kuigi ravijuhend on eelkõige mõeldud tervishoiutöötajatele, tasub sellega tutvuda ka kõigil teistel. Seda selleks, et inimesed oskaksid märgata varajasi haiguse tunnuseid ning pöörduksid õigeaegselt oma perearsti poole. Umbes kolmandik kõrgenenud vererõhuga inimestest ei tea, et neil on terviseprobleem. See ei tekita enamasti kaebusi ega kindlaid sümptomeid, kuid sellest võivad märku anda peavalud, väsimus, tasakaaluhäired ja südamekloppimine. Üle 40-aastased inimesed võiksid külastada oma perearsti või –õde vähemalt kord viie aasta jooksul, et mõõta vererõhku ja hinnata südame- ja veresoonkonnahaiguste riski. Vaata videot arsti selgitustega, miks on oluline kõrget vererõhku kontrollida.