Kuidas saavad kohalikud omavalitsused toetada perearste?
Asso Nettan, Jõgeva valla abivallavanem. Foto: Patrik Tamm
Perearstide järele on suur vajadus kõikides Eesti piirkondades ja selleks, et tulevikus võimaldada inimestele arstiabi ka väljaspool tõmbekeskuseid, on vaja arste täiendavalt motiveerida. Enesestmõistetavalt pole maapiirkondades alustavate perearstide jaoks piisav pelgalt rahaline motivatsioon – vaja on ka näiteks elukohta, nüüdisaegset infrastruktuuri, töövõimalusi elukaaslasele ning lasteaia- ja koolikohti lastele. See aga tähendab, et perearstiabi kättesaadavuse tagamine pole ainult tervishoiusüsteemi ülesanne, vaid ka regionaalpoliitiline küsimus.
Mõttekoda Praxis on 2021. aastal valminud teemakohases analüüsis leidnud, et selleks, et omavalitsused oleksid motiveeritud ja suutlikud senisest enam perearste toetama nii infrastruktuuri kui ka juriidilise poolega, on vaja töötada välja osapoolte ootustele ja vajadustele vastav rahastusmudel või toetusmeede. See hõlmaks kõike, alustades näiteks tervisekeskuse loomisest ja lõpetades sotsiaalteenuste integreerimisega. Piisava paindlikkuse ja osapoolte vajaduste rahuldamise tagamiseks on oluline, et võimalik meede disainitaks koos omavalitsuste ja perearstidega. Muu hulgas võiks toetusmeetme kaudu rahastada ka muid kohapõhiseid tegevusi, nagu näiteks elukoha tagamine (1).
Kestlikkust tagav roll
Kuigi kohalike omavalitsuste praktika perearstide toetamisel on üpris erinev, saame juba praegu rääkida omavalitsuste näitel toetusmeetmetest, mida pakutakse piirkonnas alustavatele või juba toimetavatele perearstidele. Erinevad meetmed, olgu need siis tööruumid, sisustus ja töövahendid või ka elukoht, on olulised, et piirkonnas elavatele inimestele oleks kättesaadav neile eluliselt tähtis teenus.
„Omavalitsuse roll on tagada oma piirkonna elanikele turvaline elukeskkond, kus inimesed tunnevad, et neist hoolitakse. Jõgeva vallas oli see turvatunne kadumas, kuid Tervisekassa ja vald panid koos kohaliku pereõega pead kokku ning mõtlesid, kuidas tagada perearstiabi kestlikkus. Selleks motiveerisime pereõde tööd jätkama, pidasime läbirääkimisi uue perearsti kandidaadiga, püüdes samal ajal anda piirkonna elanikele kindluse, et olukord laheneb,“ rääkis Jõgeva valla abivallavanem Asso Nettan. Sellega saadi hakkama ja 2022. aastal loodi OÜ Jõgeva Valla Perearstikeskus.
Nettani sõnul on ennekõike tähtis analüüsida, milline roll saab olla omavalitsusel. „Jõgeva vallal on kanda administratiivne, korralduslik, usalduslik ja kestlikkust tagav roll. Tähtis on ka kõikide osapooltega läbi rääkida ning otsustada, kuidas, miks ja kelle koostöös pakutakse esmatasandi tervishoiuteenuseid.“
Praeguseks on Jõgeva vallas tagatud piirkonna elanikele vajalik ja kestlik arstiabi ning perearstikeskuses toimetavale perearstile, kahele pereõele ja registraatorile on loodud meeldiv ja usalduslik töökeskkond. „Oma tervishoiutöötajatele pakume ennekõike usalduslikke suhteid, koostööd, kindlustunnet, head töökeskkonda ning tööks vajalikke vahendeid. Oleme uuendanud ka perearstikeskuse valvesüsteemi ning ostnud erinevaid meditsiiniseadmeid,“ loetles Nettan.
Lisaks eelmainitule teenindavad piirkonda veel viis perearsti, kes saavad tänu valla abile patsiente vastu võtta värskelt valminud moodsas esmatasandi tervisekeskuses. „Tervisekeskuse rajamisega tagati perearstidele ja -õdedele tingimused, et nad saaksid töötada kvaliteetsetes ning tänapäevastes ruumides, kus pakkuda valla elanikele eluliselt vajalikku esmatasandi tervishoiuteenust. Valla roll oli seejuures tegeleda administratiivse projektijuhtimise ja hangete läbiviimisega.“
Imre Jugomäe, Mulgi vallavanem. Foto: Keijo Koort
Mulgi vallavanem Imre Jugomäe tõdes, et keeruliseks kujunenud olukorras, kus perearstid suunduvad väljateenitud pensionile, tuli ka Mulgi vallal võtta initsiatiiv ja pakkuda lahendusi. „Kuigi seadusest tulenevalt ei ole see meie kohustus, on tervis meie kõige suurem vara ja vajaliku teenuse kättesaadavus kodukohas ei tohi katkeda. Teenuse jätkumiseks ja võimaluste avardamiseks asutasime eelmise aasta maikuus vallavalitsuse uue tütarettevõtte Mulgi Perearstikeskus OÜ.“
Kogu majandamise poole, mis hõlmab nii ruumide sisustust, aparatuuri, lepingute sõlmimist kui asjaajamist asutuste ja ametitega, korraldab perearstikeskus koostöös kohaliku omavalitsusega. Jugomäe sõnul on nii võimalik arstil tulla soovi korral tegema erialast tööd, ilma et ta peaks hakkama ettevõtjaks. „Teisalt saab arst, kellel on residentuur veel käimas, samuti võtta omale nimistu ja ettevõttesse tööle asuda. Loomulikult kui leidub mõni tohter, kes on valmis oma ettevõttega püsivalt kohapeal toimetama, siis anname hea meelega nimistud temale üle,“ rääkis Jugomäe.
Lisaks nüüdisaegsetele töötingimustele esmatasandi tervisekeskuses, sisustatud ruumidele, aparatuurile ja vajalikele seadmetele tagab Mulgi vald perearstidele ka mitmesuguseid soodustusi. Alustavale perearstile on elu-olu sisseseadmiseks ette nähtud 5000 euro suurune toetus, ametisõiduk või igakuine 300-eurone isikliku auto kompensatsioon ning soovi korral ka ametikorter.
„Kokkuvõtvalt võib öelda, et saame teha nii mõndagi, et tagada piirkonnas tegutsevatele perearstidele tänapäevased töötingimused. Head näited on 2018. aastal Abja-Paluojas valminud esmatasandi tervisekeskus ja Karksi-Nuias täielikult renoveeritud perearstikeskus, mis tagavad arstidele, õdedele ja patsientidele nüüdisaegsed tingimused ning muudavad meie piirkonna atraktiivsemaks. Samas leian, et kindlasti ei saa perearstide puuduse lahendus olla täiendavate ülesannete panek kohalikele omavalitsustele. See on selgelt riiklikult pigistav probleem, mis vajab terviklikku lahendust – nagu kogu Eesti elanikkond, vananevad ka perearstid,“ nentis Jugomäe.
Nii Imre Jugomäe kui ka Asso Nettan tõdevad, et perearstide maapiirkonnas töötamise üks peamine takistav asjaolu ongi piisava hulga kolleegide puudumine. See aga tähendab, et tohter ei saa olla kindel, kas tal on näiteks puhkuse, haigestumise või mõne muu põhjuse korral olemas asendaja. „Praktikas näeme seda, et perearstile on puhkuse perioodiks asendusarsti leidmine keeruline ja kulukas. Praksise igapäevatöö peab olema kvaliteetselt tagatud, kuid samas peab perearst saama puhata,“ ütles Nettan.
Sandra Mustasaar, Tervisekassa perearstiabi asendusteenusejuht. Foto: Tiiu Heinsoo
Kohalike omavalitsuste panus on oluline
Selleks et eluliselt väga tähtis esmatasandi arstiabi saaks jätkuda kõikjal Eestis, tuleb perearstiabi süsteemi nüüdisajastada, katsetades erinevaid lahendusi ja meetmeid. Tervisekassa perearstiabi asendusteenusejuhi Sandra Mustasaare sõnul saavad selleks oma panuse anda ka kohalikud omavalitsused.
„Kohalike omavalitsuste väärtuspakkumised on mõneti erinevad ja lähtuvad eelkõige konkreetse perearsti või -õe vajadustest. Enamasti pakuvad kohalikud omavalitsused tuge kas ajutise või püsiva elamispinna leidmisel. On ka palju neid, kes võimaldavad piirkonnas tegutsevatele perearstidele lähtetoetust, abi transpordiga, tuge perearstikeskuse majandamisel või toetavat infrastruktuuri,“ tõi ta näiteid.
Lisaks kaasab Tervisekassa peremeditsiini residente nimistute ja erinevate piirkondadega tutvuma juba varajases õppeperioodis. „Tulevastelt perearstidelt uuritakse, kus piirkonnas nad tahaksid tööd teha. Teeme seda, et neid valikutes toetada ja hakata neile juba varakult teed sillutama. Eesmärk on koostöös kohalike omavalitsustega pakkuda tulevastele perearstidele lisandväärtust igas Eesti piirkonnas,“ lisas Mustasaar.
Kasutatud kirjandus
- Paat-Ahi G, Purge P, Tillemann K, Randväli A. Omavalitsuste rolli suurendamine üldarstiabi kättesaadavusel. Praxis 2021. https://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2021/03/Omavalitsuste-rolli-suurendamine-uldarstiabi-tagamisel_loppraport-10.02.pdf.
Sander Rajamäe, pressiesindaja, Tervisekassa tervisekommunikatsiooni osakond