Kontrastsus:

TUGEV TAVALINE
Vali keel

Plaaniline ravi välisriigis

 

  • Koroonaviiruse laialdase leviku tõttu ei soovitata välisriiki reisida.
  • Kui juba viibid mõnes Euroopa riigis,  osutatakse vajaminevat arstiabi Eestis kindlustatud inimestele võrdsetel tingimustel selles riigis elavate kindlustatud inimestega.
  • Patsientidel, kes siiski planeerivad välisriiki ravile minna, palume veenduda, et riiki saab siseneda ja välisriigi haiglal on võimekus kokkulepitud tervishoiuteenuse osutamiseks.
  • Plaanilise välisravi vajalikkuse palume kooskõlastada Eestist välisravile suunanud raviarstiga. Kui vähegi võimalik, tuleb välisriiki ravile suundumine edasi lükata ning paluda raviarstil teha ravis muudatusi.
  • Juba ravi saanud või veel ravi saavatel patsientidel, kes ei saa koju pöörduda transpordi puudumise või riigipiiride sulgumise  tõttu, palume tutvuda välisministeeriumi kodulehel toodud soovitustega https://vm.ee/et/koroonaviirus-2019-ncov.
  • Välisravi garantiikirjade ja vormide E112 või S2 pikendamise vajalikkust käsitleb Eesti Haigekassa juhtumipõhiselt. Palume pikendamise taotluse saata vaid juhul, kui oled välisriigi raviasutusega eelnevalt kokku leppinud ravile siirdumise täpse aja.
  • Erakorralise ravi vajaduse puhul suhtleb raviarst otse Eesti Haigekassaga.

Eesti Haigekassa kindlustatul on teatud kriteeriumite alusel õigus saada tervishoiuteenuseid välisriigis ning taotleda haigekassalt nende eest nii rahalist kui ka mitterahalist hüvitist.

Võimalused plaaniliseks raviks välisriigis:

A. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004, artikkel 20 alusel

Võimalus on mõeldud kindlustatutele, kellele on meditsiiniliselt näidustatud  tervishoiuteenus, mida osutatakse Eestis, kuid mida ei ole võimalik osutada meditsiiniliselt õigustatud tähtaja jooksul.  Antud võimaluse puhul on tegemist mitterahalise hüvitisega. Vajalikud dokumendid:

Taotluse menetlemisel lähtub haigekassa isiku taotlusest, konsiiliumi otsusest ja  Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses (EÜ) nr 883/2004 sätestatud kriteeriumitest.

Positiivse otsuse korral väljastab haigekassa  dokumendi (vorm S2), mille kohaselt võtab haigekassa tasu maksmise kohustuse üle meditsiiniliste kulutuste eest välisriigis (Euroopa Liidu liikmesriigid, Euroopa Vabakaubanduspiirkonna liikmesriigid). Väljastatud  vorm S2 ei laiene võimalikele mittemeditsiinilistele kuludele (patsiendi omaosalus, transpordikulu, tõlkekulu, administreerimis- või kontorikulu, haiglaväline majutus jne). Nende eest tasub välisriigi raviasutusele patsient või tema seaduslik esindaja.

 

Loe lähemalt

 

B.  Ravikindlustuse seaduse §271, lõige 1 alusel

 Võimalus on mõeldud kindlustatutele, kellele meditsiiniliselt näidustatud tervishoiuteenust ega sellele alternatiivset tervishoiuteenust ei ole Eestis võimalik osutada. Antud võimaluse puhul on tegemist mitterahalise hüvitisega. Ravikindlustuse seaduse kriteeriumitest lähtuvalt peab välisriigis osutataval tervishoiuteenusel lisaks olema tõendatud meditsiiniline efektiivsus ja eesmärgi saavutamise tõenäosus peab olema vähemalt 50 protsenti. Vajalikud dokumendid:

Taotluse menetlemisel lähtub haigekassa isiku taotlusest, konsiiliumi hinnangust ja ravikindlustuse seaduse § 271 lõikes 1 sätestatud kriteeriumidest.

Positiivse otsuse korral väljastab haigekassa dokumendi (garantiikiri või vorm S2), mille kohaselt võtab haigekassa tasu maksmise kohustuse üle meditsiiniliste kulutuste eest välisriigis. Riigi valikul piiranguid ei ole, kuid haigekassa võib kaaluda Euroopa Liidu liikmesriigi eelistamist. Väljastatud garantiikiri või vorm S2 ei laiene võimalikele mittemeditsiinilistele kuludele (patsiendi omaosalus, transpordikulu, tõlkekulu, administreerimis- või kontorikulu, haiglaväline majutus jne). Nende eest tasub välisriigi raviasutusele patsient või tema seaduslik esindaja.

 

Loe lähemalt

 

C.  Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2011/24/EL alusel (patsientide vaba liikumise direktiiv)

Võimalus on mõeldud  kindlustatutele, kes soovivad neid tervishoiuteenuseid, mida on patsiendil õigus saada haigekassa kulul ka Eestis, saada teises Euroopa Liidu liikmesriigis, Norras, Islandil ja Liechtensteinis. Šveitsis direktiiv 2011/24/EL ei kehti, mis tähendab, et Šveitsis ravikulusid ilma eelneva loata ei hüvitata.

Antud võimaluse puhul on tegemist rahalise hüvitisega. Hüvitist ei maksta tervishoiuteenuste eest, mis on kindlustatu jaoks Eestis tasulised (näiteks täiskasvanute silmanägemist korrigeerivad laseroperatsioonid, väljaspool riiklikku immuniseerimiskava teostatavad vaktsineerimised jm) või ei ole patsiendile lähtuvalt tema terviseseisundist näidustatud.

Nimetatud direktiivi alusel välisriiki ravile suundudes eelluba ei ole vaja taotleda. Esialgu tuleb patsiendil saadud tervishoiuteenuste eest kõik kulud ise kanda, rahalist hüvitist haigekassalt on võimalik taotleda pärast tervishoiuteenuste osutamist ning vajalike dokumentide esitamist. Haigekassa hüvitab kulud tervishoiuteenustele vastavalt haigekassa tervishoiuteenuste loetelule ehk hinnakirjale, seega kui välisriigis on teenused kallimad, jääb osa kulust patsiendi kanda.

Välisriiki arstile pöördudes on vajalik pere- või eriarsti saatekiri samadel alustel nagu Eestis arsti vastuvõtule minnes.

Loe lähemalt