Mida teha, kui oled vigastanud hammast?

Marjo Sinijärv

Foto: Andres Tennus, TÜK erakogu

Autor: Tervisekassa hambaravi teenusejuht dr Marjo Sinijärv

Hambaid võib vigastada nii õnnetuse tagajärjel, mänguhoos, sporti tehes või ka süües. Kas teadsid, et hambatrauma korral päästab kiire tegutsemine hamba?!

Hambaid vigastatakse igas vanuses, kuid kõige sagedasemad on hambatraumad 7–10-aastaste laste, eriti poiste seas. Trauma tõttu võib hammas saada põrutada, nihkuda paigast, murduda või isegi suust välja tulla.  Kõige sagedamini tekib hambatrauma järgselt valu, hamba asendi või värvi muutus, kaasneda võib põletik ja hamba kaotus.

Põrutusest hamba kaotuseni

Kõige kergemat laadi vigastus on hambapõrutus, mida ei ole visuaalselt näha. Põrutuse korral teeb hammas valu, kui seda katsuda või hambaid kokku suruda. 

Hambad võivad trauma tagajärjel ka valesse asendisse minna ehk hambasombu sisse või sealt välja nihkuda. Mõnikord saab vigastada ka hammast ümbritsev luu, mistõttu võib hammas nihkuda ette, taha või külgsuunas.

Hamba murdumisel eemaldub hambakroonist väiksem või suurem osa. Raskema trauma korral võib viga saada hammast ümbritsev luu või hambanärv. Kui murdunud hamba seest veritseb või on näha roosat täppi, võib hambanärv olla avatud ja saada kahjustada, mistõttu on vajalik  kiireloomuline ravi. Lisaks hamba krooniosale võib murduda ka hambajuur ja seda kannatanu ise ei näegi. Juuremurdu saab hambaarsti vastuvõtul kindlaks teha röntgenülesvõtte abil. 

Kui hammas on täielikult hambasombust väljunud ehk rahvakeeli suust välja kukkunud, on tegemist kiireloomulist esmaabi vajava seisundiga. Hamba eemaldumise tõttu katkeb hamba närvi- ja verevarustus ja saab kahjustada hamba kinnituskude ning juurepind.

Mida teha hambatrauma korral?

Viga saanud hamba päästmine ja ravi edukus sõltub sündmuskohal osutatud esmaabist ja sellele järgnevast kiireloomulisest hambaravist. 

Kõige tähtsam on säilitada rahu ning ettevaatlikult haava puhastades vaadata, mis täpselt viga on saanud. 

Kui vigastuse käigus on hammas või hambaosa eemaldunud, siis otsige see üles ja hoidke kinni ainult hambakroonist (laiem osa). Kui hammas või hambaosa on määrdunud, loputage seda ettevaatlikult lühikese aja jooksul puhta külma vee all.

Jäävhamba eemaldumise või asendi muutuse korral proovige asetada hammas oma esialgsele kohale tagasi.  Suust eemaldunud hamba korral on hamba suhu tagasi asetamise aeg väga oluline. Hilisem raviprognoos on parem, kui hammas saab suhu tagasi 15 minuti jooksul pärast traumat. Seetõttu püüdke seda teha juba õnnetuspaigas. Kui hamba tagasiasetamine pole koheselt võimalik, tuleb suust eemaldunud hammas igal juhul suhu tagasi asetada! Kui te ei saa hammast või hamba murdunud osa suhu tagasi asetada, hoidke seda füsioloogilises lahuses, pastöriseeritud piimas või kannatanu süljes topsi sees.

Pöörduge kiiresti hambaarsti vastuvõtule, kes annab teile vältimatut abi ning edasised ravisuunised. 

 Mida teha, kui oled vigastanud hammast?

Kuhu hambatraumaga pöörduda? 

Ulatuslike näo-lõualuude traumadega saab pöörduda Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonda.

Tervisekassa rahastab oma lepingupartnerite juures hambatraumade esmaabi, alla 19-aastatel ka järelravi. Kõik vältimatu abi ja laste hambaravi lepingupartnerid leiab Tervisekassa kodulehelt (eriala: vältimatu abi, laste hambaravi).

Hambatraumade  korral on hambaarstidel valmisolek patsienti aidata ja nõustada. Vajadusel suunatakse patsient hambaravi eriarsti vastuvõtule. 

Traumajärgne hooldus ja kontroll

Pärast hambatraumat on oluline käia järelkontrollides, et jälgida traumapiirkonna paranemist ja hinnata hamba täiendavat ravivajadust. 

Esimesel traumajärgsel nädalal on oluline suud hoida puhtana pärast iga söögikorda. Suud tuleks loputada kloorheksidiini sisaldava suuveega kaks korda päevas. Haavale tuleks asetada 0,2% kloorheksidiini geeli puhta vatitiku või marlitampooniga 2–3 korda päevas.

Kahe nädala jooksul pärast traumat hoidke menüüs pehmed toidud ning vältige kõvade toitude hammustamist ja mälumist. Ärge katsuge traumeeritud piirkonda keele või sõrmega. Eelistatult sööge teise suupoolega. 

Traumajärgsetel kuudel tuleks hoiduda ka spordist ja füüsilisest koormusest ning vältida uue trauma saamist.

  • Rohkem infot hambatraumadest leiad infovoldikust või Suukooli kodulehelt.
  • Vältimatu hambaravi ja laste hambaravi partnerid leiad Tervisekassa kodulehelt (eriala: vältimatu hambaravi, laste hambaravi)