Tervisekassa tasutud hambaravi saab kindlate kriteeriumite alusel
Tervisekassa tasub lepingupartnerite juures alla 19-aastaste laste ja teatud juhtudel ka täiskasvanute hambaravi eest. Täiskasvanutel kaetakse kõik hambaravi kulud juhul, kui perearst või eriarst on määranud patsiendile elupuhuse hambaravi õiguse. Selgitame lähemalt, mis tingimustel, kuidas ja kellele saab Tervisekassa kulul hambaravi määrata.
„Sageli ei ole arstid ega patsiendid täiskasvanutele tagatud hambaravi võimalusest teadlikud. Seetõttu viibib inimese suu- ja hambahaiguste ravi ning tekivad raskete tagajärgedega tüsistused. Eriti oluline on õigeaegne ravi nendel patsientidel, kelle üldhaiguse ravi seisukohast on oluline, et suuõõs oleks infektsioonivaba,” tõdes hambaarst ja Tervisekassa hambaraviteenuse juht Marjo Sinijärv.
Kellele ja mille alusel saab elupuhust hambaravi määrata?
Õiguse Tervisekassa kulul hambaravi saamiseks määrab patsiendile tema perearst või eriarst, mitte hambaarst. Tervisekassa on seadnud kindlad tingimused, millele patsiendi terviseseisund peab selle õiguse saamiseks vastama.
Perearsti või eriarsti otsusega saavad Tervisekassa tasutud hambaravi need inimesed, kes ei suuda ise või kõrvalise juhendamise abil oma suuhügieeni eest hoolt kanda. Need on näiteks sügava vaimupuudega inimesed, kellel on intellektipuue, dementsus, autismispektri häire või muud psüühilised kõrvalekalded. Samuti need, kes on halvatusseisundis, ilma käteta või haigustega, millega kaasnevad käte liigutamise häired (nt parkinsonistlik sündroom, raskekujuline tantstõbi). Lisaks saavad Tervisekassa kulul hambaravi võimalust kasutada ka teatud onkoloogilise ja hematoloogilise haigusseisundiga inimesed.
Lisaks tasub Tervisekassa täiskasvanu ortodontilise ravi eest huule-suulaelõhe, muu näo-lõualuusüsteemi kaasasündinud väärarengu ja harvikhaiguse korral, kui patsiendi kirurgilist ravi ei ole võimalik planeerida enne 19-aastaseks saamist ning kui arsti otsusel on vaja ortodontiline ravi edasi lükata, kuni näo-lõualuusüsteemi areng on lõppenud.
Seega, kui patsiendi perearst või eriarst peab lähtuvalt nendest kriteeriumitest vajalikuks määrata inimesele eluaegne hambaraviõigus, sisestab arst oma patsiendi avatud haigusloos Tervisekassale saadetavale raviarvele elupuhuse hambaravi statistilise koodi 9072. Selle alusel tasub inimese hambaravi eest edaspidi Tervisekassa.
„Mida kiiremini patsiendi raviarst statistilise koodiga raviarve Tervisekassale edastab, seda kiiremini tekib patsiendil õigus saada riigi toel hambaravi. Patsient saab ise või lähedase abiga kontrollida tasuta hambaravi õiguse olemasolu riigiportaalist eesti.ee ning kui see on seal nähtav, võib inimene pöörduda oma hambaarsti poole ja uurida, kas raviasutusel on Tervisekassaga sõlmitud leping. Seejärel saab broneerida aja hambaarsti vastuvõtule,” selgitas protsessi dr Sinijärv.
Patsiendid, keda pole võimalik ravida tavalises hambaravikabinetis, tuleks suunata haiglatingimustes hambaravile Tartu Ülikooli Kliinikumi stomatoloogiakliinikusse või Lääne-Tallinna Keskhaigla hambaravikliinikusse.
Mida peab patsient pidama silmas enne vastuvõtuaja broneerimist?
Selleks et patsiendile hakkaks kehtima eluaegne hambaravi õigus, peab hambaarsti süsteemi tekkima vajalik märge. Infosüsteemide andmevahetuse tõttu võib see vahel aega võtta kuni kaks kuud, kuid enamasti rakendub kohe pärast perearsti või eriarsti arve edastamist.
Kui patsiendi eluaegne hambaraviõigus on tervise infosüsteemis ja digiloos nähtav, võib ta pöörduda oma hambaarsti poole ja uurida, kas raviasutusel on Tervisekassaga sõlmitud teenuse osutamiseks vajalik leping, ning broneerida aja vastuvõtuks. Sõltumata õiguse tekkimisest jääb inimesele võimalus kiireloomuliste hambahaiguste korral saada vältimatut abi.
Kõigil täiskasvanutel on õigus saada tasuta vältimatut hambaravi, sõltumata sellest, kas neil on ravikindlustus või mitte. Tasuta vältimatut hambaravi osutatakse juhul, kui abi edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse. Vältimatut abi osutatakse erakorraliselt selliste haigusseisundite korral, mis vajavad hamba väljatõmbamist või mädakolde avamist. Seega, kui eriarst või perearst tuvastab, et patsiendil puudub õigus tasuta hambaraviks, kuid tema suuõõnes on põletikukolded, mis halvendavad oluliselt patsiendi üldtervislikku seisundit, saab nende raviks kasutada vältimatu hambaravi võimalust. Patsiendile parima ravi planeerimiseks on vajalik hea koostöö perearsti/eriarsti ja hambaarsti vahel.
Hambaarsti vastuvõtu aega broneerides tuleb pidada silmas mitmeid asjaolusid. Helistaja peab olema valmis jagama infot inimese tervisliku seisundi kohta. Näiteks tuleb hambaarstile teada anda, kas hambaravi vajav inimene on võimeline hambaarstitooli istuma, ise suud avama ja kas ta suudab arstiga kontakti luua. Samuti tuleb kindlasti tuua välja, millal inimene viimati hambaarsti juures käis ja millised on olnud eelnevad kogemused.
Foto 1. Aastakümneid ravimata hambad (erakogu)