Vähi sõeluuringud naistele
Sõeluuring on terviseuuring, mis on mõeldud eelkõige tervetele, ilma kaebuste ja sümptomiteta naistele emakakaela- või rinnavähi varaseks avastamiseks. Eestis kutsutakse emakakaelavähi sõeluuringule naisi vanuses 30–55 ja rinnavähi sõeluuringule naisi vanuses 50–69.
Rinnavähi sõeluuring
Uuringutele kutsutakse 50–69-aastasi ravikindlustatud naisi iga kahe aasta järel.
2019. aastal kutsutakse rinnavähi sõeluuringule ravikindlustatud naisi sünniaastatega 1951, 1952, 1957, 1959, 1961, 1963, 1965, 1967 ja 1969.
Emakakaelavähi sõeluuring
Uuringutele kutsutakse 30–55-aastaseid ravikindlustatud naisi iga viie aasta järel.
2019. aastal kutsutakse emakakaelavähi sõeluuringule ravikindlustatud naisi sünniaastatega 1964, 1969, 1974, 1979, 1984 ja 1989.
Kuidas sõeluuringus osaleda?
Nimeline kutse saadetakse postiga rahvastikuregistri aadressile. Kutsutavate nimekiri koostatakse rahvastikuregistris olevate aadresside alusel. Kuna kutse saadetakse naise rahvastikuregistris olevale aadressile, on igal naisel vaja kontrollida oma aadressi õigsust. Seda saab teha riigiportaalis. Kui sealsed andmed on ebatäpsed, ei pruugi kõik kutsed kahjuks adressaadini jõuda. Koos paberkutsega luuakse ka elektroonne kutse, mis saadetakse E-tervise patsiendiportaali. Iga kutse saanu saab seda oma saatekirjade alt vaadata. Kutsel on märgitud kõik uuringuid tegevad raviasutused, kuhu saab end uuringule registreerida.
Kutseid ei saa need naised, kes eelmisel aastal mammograafilisel uuringul juba käisid, kellel puudub kehtiv ravikindlustus või kellel on rahvastikuregistris mittetäielik aadress (näiteks ainult linna täpsusega).
Uuringul osalemiseks ei pea kutset ootama jääma. Kui Sinu sünniaasta on tänavuste kutsesaajate nimekirjas, tuleb lihtsalt helistada kõige sobivamasse tervishoiuasutusse. Tervishoiuasutuste kontaktid leiad siit. Registreerumisel kontrollitakse Sinu sünniaastat ja ravikindlustuse kehtivust. Uuringule minnes võta kindlasti kaasa isikut tõendav dokument.
Sõeluuringutele ei ole pikad järjekorrad – kõik naised, kes kuuluvad sihtgruppi, saavad tasuta sõeluuringule mõistliku aja jooksul. Tasub teada, et emakakaelavähi sõeluuringus osalemiseks ei pea Sa end registreerima naistearsti vastuvõtule, sest PAP-testi teevad lisaks naistearstidele ka ämmaemandad. Seetõttu on ka järjekorrad sõeluuringule lühemad kui naistearsti tavavastuvõtule. Kui registreerid end aga raviasutuse tasulisele vastuvõtule (näiteks oled harjunud käima kindla naistearsti juures, kuid temal on ainult tasulised vastuvõtuajad), tuleb Sul uuringute (sh PAP-test) eest tasuda endal ning neid haigekassa tagasiulatuvalt ei hüvita.
Naised, hoolige oma tervisest ja kontrollige end regulaarselt!
Kõik perearstid said2018. aasta veebruaris info, kes nende nimistu naistest sel aastal uuringule kutsutakse. Perearst saab naisi täiendavalt teavitada uuringul osalemise vajalikkusest, samuti vaadata, millisele aadressile on kutse saadetud.
Emakakaelavähist hoidumiseks on võimalik end vaktsineerida. Loe HPV vaktsiini kohta siit.
Korduma kippuvad küsimused - KKK
Naisel on õigus uuringule registreeruda ja minna talle sobivasse raviasutusse olenemata sellest, kus ta elab. Raviasutuses kontrollitakse sõeluuringule registreerimisel Sinu sünniaastat ja ravikindlustuse kehtivust. Uuringule tulles tuleb kaasa võtta isikut tõendav dokument.
Kui kutsel märgitud registratuuri telefon on pidevalt kinni ja seetõttu ei ole ennast võimalik uuringule registreerida, siis on see tavaliselt tingitud raviasutuse registratuuri töö ülekoormatusest või häiretest sideliinides. Nendel juhtudel soovitame helistada paari päeva möödumisel. Kui häired registreerumisel on püsivad, siis on võimalus kontakti võtta raviasutuse üldtelefonil, ent teavitada võib ka haigekassat.
Elukoha muutusest ei ole vaja teavitada haigekassat, ent kindlasti peab teavitama rahvastikuregistrit, sest rahvastikuregistrist võetakse sõeluuringusse kutsutavate naiste aadressid. Rahvastikuregistri seaduse paragrahvi 391 alusel on inimesel kohustus hoolitseda elukoha aadressi õigsuse eest rahvastikuregistris. Rahvastikuregistrit tuleb teavitada uuele aadressile kolimisel, ebaõigete andmete olemasolul või andmete puudumisel. Oma elukohaandmete õigsust saab kontrollida riigiportaalis rahvastikuregistri e-teenuseid kasutades, valides kodanikule mõeldud vahelehe ning sisenedes portaali kas ID-kaardi või mobiil-ID abil.
Elukohaandmete registrisse kandmiseks või muutmiseks tuleb esitada elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele elukohateade. Seda saad teha omavalitsusse kohale minnes, posti või digiallkirjaga e-kirja teel saates või kasutades rahvastikuregistri e-teenuseid riigiportaalis. Elukohateate võib esitada ka digitaalallkirjaga. Lisainfot elukoha registreerimise kohta võib vaadata siseministeeriumi kodulehelt. Telefonitsi aadressi korrigeerimine ei ole võimalik, sest telefoni teel ei ole helistaja isik tuvastatav.
Kui naine on kutsutavate nimekirjas (seda on võimalik kontrollida haigekassa infotelefonilt 16363), ent ei ole aadressimuutuse tõttu või muul põhjusel kutset kätte saanud, kui ta on kutse vahepeal kaotanud või kui kutse on rikutud, saab ennast uuringule registreerida ja uuringul osaleda ka isikut tõendava dokumendi alusel. Uuringul mitteosalenud naistele saadetakse korduskutse, kasutades rahvastikuregistris olevaid aadresse. Soovitame kindlasti korrigeerida oma andmed rahvastikuregistris.
Kui kutsel märgitud registreerumise tähtaeg (soovitatavalt ühe kuu jooksul) on möödunud, kuid Sa ei ole veel jõudnud ennast uuringule registreerida, siis saad registreeruda ikkagi kogu kalendriaasta jooksul isikut tõendava dokumendi alusel. Uuringul mitteosalenud naistele saadab haigekassa ka korduskutse uuringul osalemiseks uuringuaasta novembris-detsembris. Korduskutse saadetakse rahvastikuregistris oleval aadressil.
Kehtiva ravikindlustuse olemasolul on uuring naisele tasuta. Kui naine on kutse saanud, ent tal on vahepeal kindlustuskaitse katkenud, siis on tal võimalik ennast uuringule küll registreerida, kuid sel juhul peab uuringu eest ise maksma. Meditsiiniliste teenuste ja uuringute eest tuleb Sul tasuda enda valitud raviasutuse tasuliste tervishoiuteenuste hinnakirja alusel.
Kõikidel raviasutustel, kes on märgitud kutsel, on leping ravikindlustatud naistele ennetavate uuringute tegemiseks. Nendel juhtudel peaks arve uuringu eest esitatama haigekassale ja Sa ei pea uuringu eest ise tasuma. Kui Sinult on rinna- või emakakaelavähi sõeluuringu eest Sinu arvates põhjendamatut tasu nõutud, siis teavita sellest haigekassat (info [at] haigekassa.ee). Kindlasti on sellistel puhkudel vaja alles hoida teenuse eest tasumist tõendav kviitung.
Rinnavähi uuringu tulemuse saab naine kirjalikult kahe nädala jooksul uuringu teinud tervishoiuasutusest. Uuringu vastuse saatmise viis (postiga või e-postiga ning millisele aadressile) lepitakse kokku raviasutuse ja naise vahel pärast uuringut. Uuringu vastus ei sisalda delikaatseid isikuandmeid, see sisaldab vaid infot, kas naine vajab täiendavaid uuringuid või mitte.
PAP-testi tulemuste teadasaamise viisis lepitakse samuti kokku pärast uuringut. Tavaliselt helistab patsient teatud kindlal kellaajal ja telefonil. Uuringu vastus ei sisalda delikaatseid isikuandmeid, see sisaldab vaid infot, kas naine vajab täiendavaid uuringuid või mitte või mis ajal on soovitatav teha järgmine PAP-test.
Kui Sinu aadressile tuleb sõeluuringu kutse naisele, kes seal ei ela, siis palume võimalusel see kutse tagastada haigekassale märkega, et inimene ei ela sellel aadressil. Haigekassa saab uurida, kas inimesel on sideaadress, mis erineb põhielukoha aadressist ning edastada tagastatud kutse inimese sideaadressile koos soovitusega kontrollida oma andmeid rahvastikuregistris ja vajadusel neid uuendada.
Haigekassa lähtub ennetustegevuse korraldamisel selle tõendatud meditsiinilisest efektiivsusest. Rinnavähi esinemissagedus on suurim 50–64-aastaste naiste seas. Ka Eestis kasvab haigestumise sagedus vanusega ja on maksimaalne 50ndates ja 60ndates eluaastates. Mammograafia on röntgenkiirgust kasutav rinnanäärmete uuring, mis on kasutusel nii sõeluuringu meetodina kui ka kliinilises diagnostikas. Mammograafia tundlikkus (tõenäosus, et tegelik haigus ka uuringuga avastatakse) on suurem 50-aastastel ja vanematel naistel ning väikesem alla 50-aastastel naistel, kellel tavaliselt on rinnakude tihedam. Rinnad on suurema tihedusega enne menopausi, samuti hormoonasendusravil olevatel naistel ja madalama kehamassiindeksiga naistel. Tervetele naistele vanuses 40–49 tehtavad mammogrammid ei ole suremuse vähendamiseks efektiivsemad võrreldes enese läbivaatuse või kliinilise läbivaatusega ning sõeluuringu negatiivsed küljed võivad kasu asemel tuua tervisele kahju (kiirgus, psühholoogiline stress, ebaselged uuringutulemused, invasiivsed lisauuringud jne). Tervete naiste rindade uurimine enne 40. eluaastat ei ole meditsiiniliselt põhjendatud. Rinnaprobleemide korral jääb naistele võimalus minna uuringule pere- või eriarsti saatekirjaga.
Kui naisel puudub rinnauuringuks meditsiiniline näidustus (kas riskirühma kuulumine või kaebused), ei ole ka põhjendatud uuringu eest tasumine haigekassa poolt (ravikindlustuse seaduse paragrahv 29 lõige 1). Terve naine saab soovi korral minna uuringule selle eest ise tasudes. Tasuliste tervishoiuteenuste hinna kehtestab raviasutus.
Jah, see on võimalik, sest PAP-testi teevad palju günekoloogid ka väljaspool sõeluuringut. Kui soovid teha uuringut oma günekoloogi juures, pead aga arvestama tavapärase järjekorraga oma günekoloogi juurde. Väljaõppinud ämmaemanda juurde saad sõeluuringu aja märksa kiiremini. Sõeluuringu (PAP-testi) eest tasub haigekassa vaid nende lepingupartnerite juures, kellel on leping haigekassaga. Kui eelistad oma tervist kontrollida erapraksises, siis tuleb ka seal tehtavad uuringud Sul endal tasuda. Kindlasti aga teavita arsti visiidi käigus, et said haigekassalt meeldetuletuse sõeluuringus osalemiseks ja eelistad, et PAP-testi tegemiseks vajalik protseduur tehtaks Sulle praeguse visiidi käigus.