Perearst: mentorioskusi võiks kasutada igapäevatöös

Klassiruum, laudade taga isutuvad inimesed, lae all ekraanid näitavad slaide.

Mentorlusprogrammi lõpuüritus. Foto: erakogu

Tänavu kolmandat aastat toimunud perearstide mentorlusprogramm andis 20 perearsti kõrvale mentori, kes poole aasta jooksul toetasid arstide enesearengut ja uute oskuste omandamist. Mentorina osales programmis 15 perearsti ja viis Tervisekassa, Terviseameti ja Sotsiaalministeeriumi spetsialisti.

Perearstide mentorlusprogrammi eesmärk on toetada perearstide arengut ja parandada nende juhtimisalast kompetentsi. Mentee ja mentori koostööpaarid pandi kokku isiksusetestide analüüsile ja vestlusele tuginedes. Mentorid ja menteed hakkasid omavahel tööle alates 2023. aasta novembri lõpust ja tegid seda kuni 2024. aasta aprillini.

Perearstide mentorlusprogrammi eesmärk on toetada perearstide arengut ja parandada nende juhtimisalast kompetentsi. Mentee ja mentori koostööpaarid pandi kokku isiksusetestide analüüsile ja vestlusele tuginedes. Mentorid ja menteed hakkasid omavahel tööle alates 2023. aasta novembri lõpust ja tegid seda kuni 2024. aasta aprillini.

„Mentorlusprogrammi raames õpetati meile mentorluse teooriat, põhimõtteid, tehnikaid ja erinevaid coaching’u mudeleid. Õpetati praktilisi oskusi, nagu aktiivse kuulamise oskus, reflekteerimine, eesmärgistamine jm. Õppisime ka mitmesuguseid kovisioonitehnikaid. Lõpuks arutasime, kuidas saadud teadmisi oma igapäevatöös ja organisatsioonis rakendada,” rääkis perearst Laura Prett, kes eelmisel aastal osales programmis menteena ja seekord juba mentorina.

Tervisekassa partnersuhtluse osakonna peaspetsialisti Mari Kalbini sõnul on mentorlusprogrammis osalemisel kasutegureid nii menteedele kui ka nende mentoritele. „Lisaks mentorite toetusele said menteed uusi teadmisi muutust käivitavate vestluste pidamiseks ja eesmärkide seadmiseks. Mentorid said programmi jooksul teadmisi mentorluse olemusest ja coach’ivast juhtimisest, juhendamis- ja juhtimisalastest oskustest.

Mentorlusprogramm ei toeta ainult selles osalenud perearste ja spetsialiste, vaid annab võimaluse parendada kogu perearstisüsteemi tervikuna,” tõdes Kalbin.

Mentee-mentor tandemina töötamine oli dr Pretti sõnul hea, kuna teadlikult tegeleti oma eesmärkidega. „Saame küll iga päev oma kolleegidega suhelda ja nõu küsida, aga kiires töö- ja elutempos ei taha teisi tülitada ja vahel on ka hirm rumalana näida, aga mentor-mentee suhtes tead, et see ongi see hetk, et küsida, reflekteerida ja planeerida edasist, ilma et peaks kartma hinnanguid,” nentis arst.

Mentorluse kohta teadmiste saamiseks läbiti üheskoos loenguid ja paralleelselt toimusid kohtumised, kus mentori ülesanne oli toetada menteed ja aidata tal oma eesmärkideni jõuda. „Menteed seadsid endale erinevatel teemadel eesmärke, mis perearstinduses ette tulevad. Näiteks kuidas korraldada tööd oma keskuses nii, et patsientidel oleks hea ja turvaline seal käia või kuidas värvata töötajaid ja neid koolitada jne,” tõi Mari Kalbin näiteid. 

Uuendusena toimus sellel aastal kolmepäevane juhtimiskoolitus, mis algas enne programmi käivitumist ja mille käigus said osalejad täiendada oma juhtimisoskusi. Osalejate tagasiside kinnitas, et juhtimiskoolitus oli väga vajalik ja kindlasti peaks see ka edaspidi  olema mentorlusprogrammi osa.  „Koolituse käigus räägiti meile organisatsiooni juhtimisest, ajajuhtimisest, delegeerimisest, strateegilisest planeerimisest, motiveerimisest jm. Väga põnev oli psühholoog Mare Teichmanni moodul tööstressist ja läbipõlemise ennetamisest,” kiitis dr Prett.

Perearst soovitab ka teistel perearstidel selles programmis osaleda. „Mentortehnikaid saab ja võikski kasutada meie igapäevatöös. Tore on kokku saada teiste arstidega, et jagada parimaid praktikaid. Kovisiooni harjutades kolleegidega mõtete jagamine aitab leida lahendusi oma muredele ja paremini toime tulla tööstressiga. Kui sul on mingi mure või küsimused, millele ei ole lahendusi leidnud, siis soovitan väga mentee rolli. Programm sunnib sind heas mõttes võtma aega, et oma eesmärgid läbi mõelda ja hakata planeerima edasisi samme. Seda aitavad teha nii õpitav teooria kui ka toetav mentor. Mina sain endale mentee näol ka väga hea sõbra, kellega kindlasti jätkame suhtlust ka edaspidi,” lisas dr Prett.

Sel aastal korraldasid mentorlusprogrammi koostöös Tervisekassaga Tallinna Tehnikaülikool ja Eesti Perearstide Selts.